10 viga, mida aastate jooksul reisides teinud olen

Hea on rääkida, kuidas kõik ikka muudkui hästi läheb, onju? Ma küll üritan võimalikult avatult ka möödapanekutest rääkida, aga mõtlesin, et teen siiski meenutuseks veel ühe kehvemate otsuste nimekirja, mida selle 11+ reisiaasta jooksul tehtud on saadud. 

Õnneks siit alla ei kukkunud, aga ega seegi pilt väga mõistlik mõte polnud: 

1. Ei ole Euroopa Liidust välja reisides passi kaasa võtnud. 

Jah, see oli SEE päev, kus Riia lennujaamas üksinda öösel hüsteeriliselt nuttes vastu klaasuksi peksin, et keegi mind lennujaamast välja laseks, sest Ukraina lennule mind ei võetud. Nüüd olen nii paranoiline, et isegi, kui pole vaja, siis ikka võtan passi kaasa. Ainuke erand selles osas on Soome, aga see ongi nagu teine kodu ja sinna lähen minimaalsete asjadega nagunii. 

Kõige nutusem pilt, mida see blogi näinud on - 2018. aasta suvi Riia lennujaamas: 

Õppetund: võta reisile minnes pass kaasa. Elu kohe lihtsam. 

2. Broneerisin kontserdipiletid valesse linna. 

Aasta siis oli 2015 ja mina otsustasin lihtsalt lambist üksinda novembris bussiga (!) Varssavisse minna. Uurisin juba kodus, et mida teha jne ning pidasin end veel jube targaks, et oskan Varssavi inglisekeelset nime - Wroclaw. Nali minu kulul ja mitte vähe. Varssav on ikka Warsaw ning kui parasjagu Warsawis olen, siis ega Wroclawi klassikalise muusika kontserdit ju kuulata ei saa. 

Käisin Varssavis siis muid asju uurimas nagu taasehitatud vanalinn oma paleega: 

Õppetund: pole mõtet oma nina nii püsti ajada, et Google Mapsist mitte asju üle kontrollida. 

3. Läksin liiga hilja lennujaama. 

Seda on juhtunud mu Soome tööreisidel korduvalt, kuid mõned korrad ka turismireisidel. Üks kõige hullematest oli ühel sügishommikul aastal 2017, kui Maarjaga kahekesi Amsterdami Schipoli lennujaama läksime ning järjekorras vahele pidime trügima, sest muidu poleks me lennukile jõudnud. Siiani on piinlik meenutada, kuidas üks naine ütles, et tema tõusis nii vara üles ja nüüd peab meid ette laskma. Õõh, vabandust... Samasugune oli ka näiteks 2022. aastal Viinis Tenerife lennule minek, kus lihtsalt kõik asjad valesti läksid ning üle noatera lennukile jõudsime. Päriselt maha olen jäänud ainult minust mitteolenevatel põhjustel, st lend tühistatakse või lükatakse nii palju hilisemaks, et jätkulennule ei jõua. Selles osas on isegi hästi. 

Maarjaga Amsterdamis: 

Õppetund: vaata hoolega, kui kaua lennujaama lähed, kui kaua varem seal olla soovitatakse ja jäta nii mineku kui oleku jaoks varuruumi, eriti, kui tegemist on hiiglasliku lennujaamaga, kus miljon väravat pea sassi ajavad. 

4. Ostsin lennupiletid mingilt kahtlaselt vahendusfirmalt. 

Ma olen seda viga teinud korduvalt ja korduvalt, aga nüüd enam ei tee. Nüüd otsin Skyscanneri või Momondo abil lennud välja ja ostan need lennufirma enda kodulehelt. Ma ei taha jännata sellega, et kusagilt peaks raha tagasi nuiama, kus lennufirma saadab ühte kohta ja vahendaja teise ja nii jääbki saamata. Koroona-ajal nii juhtuski. Üks väitis, et on vahendusfirmale maksnud ja vahendusfirma väitis, et veel pole. Ole siis seal vahel... Kui lennufirma enda alt broneeringu teed, siis on nende kohustus sind kohale transportida ka siis, kui lend ära jääb jne. Eriti lapsega reisides ei saa selliseid riske endale lubada. 

Koroona-ajal ärajäänud Edingburghi reisi tegime hoopis hiljem uuesti: 

Õppetund: kvaliteetne lennufirma pakub suurema tõenäosusega kvaliteetset teenust ja su aeg pole seda väärt, et hiljem vahendusfirmadega jännata. 

5. Unustasin rahakursi ning kulutasin tunduvalt suurema summa, kui tahtsin. 

Ikka veel meenutan seda õudsat Keenia seika seal Masaide külas, kus lambist 50 dollari eest napakaid käevõrusid ostsin arvates, et see on 5 dollarit. Ma ei kandnud neid ehteid kordagi, muide. See oli annetus, mida ma teha poleks tahtnud. Samu lugusid on tegelikult juhtunud veel korduvalt, kuid kõikide kirja panemine on mõttetu tegevus. Matemaatikas sain kunagi riigieksamil 95 punkti, aga päris elu on ikkagi kuidagi nõrgavõitu. 

Ma ei tea, miks mul sellest külastusest nii halb mälestus on: 

Õppetund: kirjuta kasvõi märkmetesse üles see lihtne arvutustehe, kui muidu ei oska või ei mäleta. 

6. Jõin vett joogiautomaadist. 

Olime Nairobis nii tublid, kogu aeg pesime käsi, pesime isegi hambaid pudeliveega jne jne, aga ei osanud joogiautomaati kahtlustada. No ilmselgelt oli hotellis vesi seisnud ja nii me kõhulahtisuse saime. Vaene Ville pidi siis Mombasa hotellis ainult siruli olema. Kusjuures muid suuri kõhulahtisusi polegi reisidel olnud, kui see. Jah, kunagi ammu õega Marokos käies olime samuti täielikus pasanteerias, kuid sellest ma enam nii väga ei mäleta. 

Palmid, mida pidin üksinda nautima, sest Ville oksendas hotellitoas: 

Õppetund: madala sissetulekuga riikides on ainus turvaline joogivesi avamata pudelis. 

7. Ei vaadanud enne reisi ilmateadet. 

See Berliini reis, kuhu sügisel kampsunite ja mitme paari teksastega läksin ja kus siis lõpuks 30-kraadises ilmas linna välibasseinis uute ujumisriietega peesitasin. See Tenerife matk, kus pidin endale kohapeal dressika ostma, sest lihtsalt nii külm oli. Isegi Soome reisides olen korduvalt-korduvalt sama viga teinud. Selle vastu aitabki ainult ilmateate vaatamine, isegi reisiraamatute tarkus mitte. 

Täielik kampsuni-ilm, onju?

Õppetund: alati, alati, alati - vaata see ilmateade ära. Ei võta tükki küljest. 

8. Hindasin oma jõuvarusid suuremaks, kui need olid.

Esimeste päevade suures eufoorias tunnen end võitmatuna - teeks ära kõik matkad, vallutaks kõik mäed, vaataks kõik vaatamisväärsused jne jne jne. Aga ajavahe võtab oma ning sellest saabki aru ikka väga järsult. Hawaii esimese päeva matk oli ikka täiesti absurd - pimedas džunglis rampväsinuna taskulambivalgel ringi tuiata - no kas on vaja? :D Jaapani esimese päeva ringitrampimine, ise väsimusest kokku kukkumas jne jne. 

Samas eks need mäed kutsusid, mis teha: 

Õppetund: minu jaoks on reis küll seiklus, aga eriti esimestel päevadel on puhkus hädavajalik. 

9. Eelistasin kokkuhoidu mugavusele. 

Mõni asi pole ikka seda rahasäästu väärt olnud. Phom Penh -> Siem Reap oleks võinud lennukiga teha. Ho Chi Minhis oleks võinud ilusama hotellitoa võtta, mitte sellise, kus aknaid pole. Istanbulis oleks võinud rohkem hamame külastada. Barcelonas ägedamates restoranides süüa. Hawaiile oleks võinud mugavamad lennud võtta. Los Angeleses oleks võinud oma auto rentida. Väga, väga palju kasutamata jäänud võimalusi ja ebamugavuste talumisi tühise rahasäästu nimel. 

Nägime Phnom Penhist Siem Reapi sõites küll huvitavaid vaateid, aga see 8-tunnine paadireis polnud kuidagi seda väärt: 

Õppetund: mugavus lisab reisile väga palju juurde. Vali targalt! 

10. Reisisin liiga vähe. 

Nagu investeerides on peamine kahju sellest, et sai liiga hilja alustatud, siis reisimise põhiprobleem on tagasivaadates, et liiga vähe sai seda tehtud. Jah, miks ma näiteks 2015. aastal Toomast kuulda ei võtnud ja Singapurist veel Indoneesiasse, Taiwani, Hong Kongi ei läinud? Kõik ju käe-jala juures. Siis tundus Singapur - Malaisia - Myanmar piisav... Miks 2017. aastal esimest korda Hawaiil ainult 12 päeva olime? Miks mitte 20? Miks me Johannaga 2018. aastal Istanbulis kauem olla ei võinud? Miks aastatega veel rohkem reisinud ei ole? Raha ju on. Eks jaksamisel on ka piir ees ja teatud aastad olen jaksamisest viimast võtnud, kuid kavatsen seda vähe reisimise viga tulevikus siiski rohkem vältida. 

Myanmaris Bagani erakordset päikesetõusu kogemas: 

Õppetund: reisimine maksab kõige rohkem elamusdividende. Investeeri targalt! 

Nii, ja mis on teie vead, kallid lugejad? 

10 kõige lemmikumat kohtumist metsikute loomadega

Kui on midagi, mis mulle eluks ajaks meelde jääb, siis on need kohtumised metsikute loomadega. Need kuidagi lisavad elule kohe uue mõõtme, kas te ei leia? Muidu elame siin kivilinnas vareste ja varblastega, kes ka tegelikult metsikud on, kuid kui ookeanis sulle suur kilpkonn järsku kõrvale ujub, on ikka teine tunne küll. Minu jaoks on reis kohe palju täiuslikum, kui olen snorgeldades mõnda uut kalaliiki kohanud, taevas uut lindu näinud või lausa uut metslooma kohanud. 

Senise reisielu 10 kõige lemmikumat kohtumist metsikute loomadega on siin: 

1. Hawaiil delfiinidega ujumine

See juhtus juhuslikult. Teadsime, et mingites randades võib delfiine olla ja Big Islandi kohalikust putkast küsisime infot. Poemüüja ütles lähedalasuva ranna nime, läksime kohale ja juba kaugelt nägime, et uimekesed on väljas. Oh, seda erutust! Ujusime nagu jalad ja käed võitsid ning kui nad siis tulid... Ligi 20 delfiini, osa ujus meist üle, osa meie alt. Olime umbes 10 meetri sügavuses vees snorgeldamismaskidega. See hääl, delfiinibeebid, imestus selle üle, kui suured nad tegelikult on - see kõik on lihtsalt kirjeldamatu. Siiani minu elu kõige ägedam kohtumine. 2017 esimest korda ja 2018 samas rannas teist korda. Kui kunagi uuesti läheme, siis tuleb neid kordi veel. Mul tulevad külmavärinad peale, kui sellest mõtlen. 

2. Keenias Masai Maras gepardite nägemine

Masai Maras oli palju loomi, aga gepardid jäid mulle kõige rohkem meelde. Nägime õhtupäikeses ema oma teismeliste kutsikatega. Ema õpetas neid jahti pidama ja nii nad seal ühe jänese kallal mässasid. National Geographic omaenda silmade ees. Gepardid meeldivad mulle suurtest kassidest kõige rohkem. Nii elegantsed kuidagi. Eks see õhtuvalgus tegi ka oma töö ja nii ma armusin. 

3. Los Angelese koolibrid

Kui 2012. aastal esimest korda suuremale reisile läksin, esimest korda üksi ka veel, siis ei osanud ma unistadagi sellest, et saan oma silmaga neid ilusaid miniatuurseid linde näha. Aga võta näpust - nad on Californias osale rahvast nagu meile tihased. Koolibridele pannakse eraldi sööginõusid aeda, et siis verandalt neid imetleda. Mina imetlesin suu lahti. Kui teistmoodi on maailm teisel pool planeeti, soojas kliimas. Ja kui ilusad need linnud on - värvilised, armsad, erilised. Ja nii-nii-nii tillukesed, uskumatu! 

4. Vaalad ja delfiinid Madeiral

2018. käisime Villega oma pulmareisil Madeiral. Kogu reisi üks kõrgpunkte oli vaalavaatlusretk ookeanile. Ma polnud varem niimoodi vaalu ja delfiine vaatamas käinud. Esialgu merele minnes tundus, et ega me peale pilootvaalade (keda oli tõesti palju) muid liike ei näe, kuid peagi tuldi laeva ninaosasse laevaga kaasa sõitma ka valjasdelfiinid ja tavadelfiiinid. Kaugelt nägime kašelotti, heeringvaala ja tõenäoliselt ka nudivaala. See on olnud üks mu reisielu ägedamaid päevi. 

5. Hirved Nara pargis Jaapanis

Kohe, kui ma neid hirvepilte nägin, teadsin, et sinna me Jaapanis läheme. Päris hirved! Inimeste ligi! Wow!! Ja nii nad seal tõesti elavad, vabaduses ning inimestega üheskoos. Ööseks lähevad metsa, päeval tulevad inimestelt süüa lunima. See oli tõesti kummaline vaatepilt, neid oli seal tänavate peal ikka sadu ja oi, kui julged nad olid. Oli teisi isegi "kummardama" õpetatud, et kui pea alla lased, siis saad maiustust. Väga paljud oskasid seda. Kummaline, kummaline maailm. Ilus. 

6. Makaagid Malaisias Langkawi saarel

Ma polnud päris looduses neid ahve nii palju näinud või siis ei pakkunud nad mulle varem kuidagi sellist elamust. Siis sain neid näha looduses tegutsemas, mitte loomaaias, kuigi tulid teised inimeste juurde ka ja jõid pudelist, mängisid kilekottide ning muu prahiga. Nad on ikka nii inimeste moodi, uskumatu lausa. Sügav pilk, osavad "käed", tuttavad näoilmed. Ahvide jälgimine annab aimu, kust tuleme. Palju rohkem, kui nende luustikupiltide raamatust vaatamine.

7. Kilpkonnade kohtamine Hawaiil

Teate, et kilpkonnad võivad elada palju kauem kui inimesed? Aeglased, eelajaloolised loomad. Ometi on nad nii graatsilised, kui vees ujuvad. Mäletan ühte hetke Hawaiil Mauil, kui ujusime ja snorgeldasime ja äkki ehmatasin, sest mu kõrvale tuli suur "kala". Paar sekundit ja sain aru, et see oligi tegelikult kilpkonn. Olime kilpkonnaga koos vees ja ujusime. Heh, me mitte ei ujunud, vaid lendasime vees! See oli lihtsalt imeline ja on seda olnud alati. 

8. Barcelonas papagoide nägemine

Barcelona on vaid paari lennutunni kaugusel, kuid selle linna parkides elavad papagoid! Eestis olen alati vaadanud sõprade puuripapagoisid imetlusega. Nad on nii ilusad linnud. Need värvid! Eestis saab ju sulandumiseks ainult hallikasvalge olla. Äärmisel juhul pruun või rohekas. Barcelonas on aga värvilised papagoid. See linn ise on värviline. Kui ilus, kui eksootiline. Ah, tõeline Lõunamaa ja nii lähedal meile. Käisin esimest korda emaga Barcelonas aprillikuus - tulla hallist Eestist sinna kergesse ja ilusasse Barcelonasse nendest nunnudest papagoidest pungil parki jalutama... Nagu unenägu. 

9. Liblikad Kambodžas

Jah, enamik inimesi lähevad Kambodžasse Siem Reapi Angkor Wati vaatama ja nii läksime meiegi. Aga need templid asuvad ju ikkagi džunglis ja džunglis on loomi, linde ning putukaid vaatamata sellele, et seda piirkonda külastab aastas 2,6 miljonit turisti. Ühes kaugemas templitenurgas nägime puude vahel liblikaid ja kuigi templid olid ilusad, on nende liblikate nägemine siiani meeles. Suured, kuninglikud. Sain sealt ka oma parima liblikapildi, muide. Nüüd seisab see suurelt prindituna elutoa seinal. 

10. Ümisejad Šveitsis

See on minu kõige hilisem elamus loomade nägemisest. Eelmisel aastal, kui olime sõpradel Saas-Fees külas, guugeldasin huvi pärast, et mis turmileheküljed piirkonna vaatamisväärsusteks ka peavad. Üks neist oli "Ümisejate küngas" - mäenõlv, millel elavad ümisejad olid nii sõbralikud, et käisid inimestelt porgandeid ja pähkleid võtmas. Ah, suur oli mu rõõm, kui sellest lugesin ja teadsin, et tahan kohe minna. Läksimegi kõik koos, see oli nii äge hetk! Isegi meie väike 2-aastane Felix sai sellest osa ja andis ümisejale porgandi. Nagu filmis. :) 

Need on 10 kohtumist metsikute loomadega, mis hinge on läinud. Ootan juba uusi! Andke mõtteid, kuhu veel minna ja mida teha, et elus rohkem metsikuid loomi näeks. 

10 kohta, kuhu enam kunagi ei läheks

Lubasin augustis, et Reisile Saaraga 10. sünnipäeva puhul teen 10 postitust arvuga "10". Siit tuleb järgmine!

Ma üldiselt olen nii suur reisimise fänn, et läheks kogu aeg ja igale poole, aga mõtlesin, et panen ikkagi kirja kohad, mis kindlasti mu eelistustesse ei kuulu. Kes sama meelt ei ole, andke siis teada, on kõigile huvitav! Panen kohad kirja ilma pingereata, mul pole "kõige vähem meeldivat kohta". Ja lisaks mainin veel, et tegelikult oli seda nimekirja ikka päris raske teha ka. 

1. Mombasa, Keenia

Mombasa on imeilusa rannajoonega asula Keenia lõunaosas, India ookeani kaldal. Hotelle on seal palju, üks luksuslikum kui teine. All Inclusive pakkumisi leiaks ilmselt kümnetes ja kümnetes. Küll aga pole seal minu meelest no ikka mitte midagi muud erilist kui see ilus rannajoon, hotellid ja soe ilm. Linn on tagasihoidlik, tavaline, prügine, nagu ikka. Valged liiguvad enamasti taksodega. Olen Mombasa hotellipuhkust tegelikult nii mitmelegi sõbrale soovitanud, aga ise ma enam ei läheks, sest lihtsalt - nähtud. Maailmas on nii palju kohti ja Mombasa pole mu südant võitnud. 

2. Varssavi, Poola

Peaaegu nagu kodu, onju? :D Kui ma 2015. aastal üksinda Varssavisse bussireisile läksin, oli elu põnev - 5-tärnikas ööbimine, üksinda tänavatel jõlkumine, vaatamisväärsuste uurimine. Küll aga on mul sellest reisist vist mingi trauma, sest Varssavi tundub no nii... mahajäänud, et lihtsalt ei taha. Jah, nad on vanalinna ilusasti taastanund, jah, see juutide muuseum on imeline ja igasugu asju saab osta väga odavalt, aga no ei. Euroopas on ka muid (pea)linnu. 

3. Odessa, Ukraina

Odessa oli omamoodi ilus sellel 2018. aastal, kui õega seal käisime, kuid see oli ikkagi räämas. Muidugi oleks huvitav näha, kuidas see vana linn on sõjale vastu pidanud, kuid see oleks ka kõik. Me juba käisime ooperiteatris, juba sõime musta torbikuga jäätist, juba nautisime art noveau stiilis ehitisi. Las see jääda teistele. Mujale Ukrainasse tahan siiski veel minna ja olen täiesti kindel, et lähengi. 

4. Ho Chi Minh, Vietnam

Kogu sellest 2016. aasta alguse reisist oli Ho Chi Minh kõige jubedam koht. Nii palju rahvast, nii palju motikaid, sattusid ka väga kehvad toiduelamused (clear soup - ainuke selgus on see selge jube maitse). Paadituur Mekongi jõel oli õudne-õudne turistikas. Sõjakoleduste muuseum ajas südame pahaks. Mingi hea tunne oli seal tegelikult ikkagi korraks ka, selline kergus pärast Malaisiat, aga kui valida saaks, siis valiks pigem ümberkaudse, kasvõi Vietnami kesk- või põhjaosa. 

5. Bratislava, Slovakkia

Bratislavas oli veidi sarnane tunne, mis valdas Varssavis. Kui ma mitte kuhugi mujale reisida ei saaks, siis käiks sealgi tihedasti, vaataks muuseume ja prooviks uusi restorane ja jalutaks vanalinnas, aga muidu on ikka liiga sarnane Tallinnale, liiga lähedal. Natuke vana ja siis palju uut, mordernset ja vanaga võrreldes hingetutki. Tülpinud tunne tuleb peale. (Ma tegelikult mõistan oma privileegipimedust, et te teaksite.)

6. Göteborg, Rootsi

Kui ma vaatasin oma blogi paremal serval olevat reisitud riikide ja paikade nimekirja (nähtav ainult veebiversioonis), siis seda nimekirja tehes hakkas kohe silma Göteborg. Meil tegelikult oli sinna Kadri ja Maarjaga suurepärane kontsertreis, Ed Sheeran laulis nii ilusasti ja see linn oli mõnus ja suvine, kuid no mitte midagi ei tõmba tagasi. Ed Sheeran tõmbaks, kui ta ainult seal kontserte teeks aga õnneks ei ole seegi tõsi. Teised Rootsi väikelinnad, siit ma tulen! (See oli nali, Göteborg on suurem kui Tallinn tegelikult). 

7. Kyoto, Jaapan

Käidud ja nähtud ja... ei jätnud erilist muljet. Jah, Tokyosse läheks küll veel, see on ikka üks eriti suur linna ja seal on kindlasti vaadata lõpmatus koguses värke. Kyoto aga on väikene, tagasihoidlik, kõige suuremad vaatamisväärsused nägime ära ja sellest täiesti piisab. Kui tahaks kuhugi väiksemasse kohta minna Jaapanis, siis Kyotot selleks ei valiks. 

8. Malta

Lõpuks jõudis ka Malta siia nimekirja. Tegelikult tõesti saime Maltal kõik asjad ära näha, mida päriselt näha tahtsime. Isegi need ilusad rannad ei kutsu enam uuesti, kuigi tõesti, need olid väga ilusad. Pigem vaataks juba muid Vahemere saari, kus käinud ei ole. Maltal ei olnud ju ka üldse metsasid ega lopsakat rohelust, kuhu võiks niisama nädalaks sukelduda ilma, et turistikaid teeks. Jah, Malta, tõenäoliselt näeme järgmine kord järgmises elus. 

9. Phnom Penh, Kambodža

Phnom Penh on räpane, lärmakas, suur. Meie hotell seal oli luksuslik ja katusebassein ilus, aga ainult hotellis istumiseks pole vaja Phnom Penhi heitgaase sisse hingata. Rahvusmuuseum ja Kuningapalee olid ilusad ja tõesti, ainult sinna läheks mõlemasse paariks tunniks küll, aga näiteks Genotsiidimuuseumisse mitte kunagi, muid budistlikke templeid on terve Kagu-Aasia täis. Seega - ei. Kui Kambodža, siis pigem juba kohe Siem Reap. Seda õudsat jõepaadiga ühest linnast teise sõitmist ei teeks ka enam mitte kunagi. 

10. New Haven, Connecticut, USA

Kuigi Yale ja kogu selle ülikoolikompleks oli nii-nii-nii lahe, siis New Haven on täielik pommiauk. Never again. Kui keegi kutsuks mind ainult Yale-i ja kõik sündmused toimuksid selle sama ülikoolilinnaku territooriumil ja sammugi välja astuma ei peaks, ehk siis... Muus osas jäi liiga ebaturvaline tunne. Võin vabalt pigem poole ööni üleval olla ning online sündmusest osa saada kui sinna kohapeale minna. 

Kuidas teil? Olete minuga nõus? Jagage palun oma "Mitte-kunagi-enam" sihtkohti. 

10 aastat reisiblogi

Eile 10 aastat tagasi kirjutasin siia blogisse oma kõige esimese postituse. Kes oleks siis võinud arvata, et 10 aastat hiljem seda blogi pean? Ah, see on nii vinge! Ma olen nii uhke enda üle. 10 aastat blogi pidada on ikka omajagu väljakutse, eriti, kuna teen seda ju peamiselt ainult reisidel olles ja ühe postituse kirjutamiseks läheb mul enamasti vähemalt 2 tundi. 

Selle 10 aasta tähistamiseks kavatsen nüüd lähiajal avaldada posu postitusi, mis kõik hakkavad nimedega "10 parimat...". Kuidagi sobilik, kas te ei leia? :D 

Aga mis siis selle 10 aasta jooksul juhtunud on? Selle aja jooksul olen avaldanud 314 postitust. Kui arvestada, et keskmiselt on mul ühe postituse peale läinud 2 tundi, siis see teeb 628 tundi kirjutamist. Kui kirjutaks järjest 8 tundi päevas, siis sellise koguse saaks kirjutatud 78,5 päevaga. Suur töö. 

Kokku olen blogisse saanud 34 reisi kirjelduse ehk siis keskmiselt 3,4 reisi aastas, mis ongi olnud plaan. Okei, plaan on olnud 4 reisi aastas, aga 10 aasta sisse mahuvad ka aastad, kui olin vaene tudeng, lapsega kodus ja kui oli koroona, seega ütleks, et samuti vägagi okei tulemus. 

Reisile Saaraga blogis on jutukesi 36 erineva riigi kohta. Kokku olen oma elu jooksul külastanud 42 eri riiki, aga mõned neist on külastatud enne, kui blogima hakkasin, seega neid peab siis uuesti külastama, et blogisse ka jutud jõuaksid. :) Nendeks riikideks on Maroko, Sloveenia, Venemaa, Ungari, Tšehhi, Vatikan. 

Teie, blogilugejad, olete mulle väga palju indu juurde andnud. Blogi on kokku külastatud 129 309 korda ning nendele lehekülgedele on kokku kirjutatud 563 kommentaari (kommentaaridest pooled on küll mu enda omad - vastused kommenteerijatele). Kindlasti teen mingi hetk eraldi postituse kõige külastatumate blogipostituste kohta.  

Olete mulle kaasa elanud ka siis, kui veits hullu panen, nt kusagil suvalises lennujaamas suvalises kohas joogat tegema hakkan... 

Esimese sünnipäevapostituse puhul aga loetlen üles minu enda 10 lemmikut postitust. Olen igat postitust siin blogis lugenud üle mitmeid kordi, seega kui sellele mõtlema hakkasin, tulid üsna kähku kõik lemmikud meelde. Ma neid omavahel päris järjekorda ei pane (võimatu võrrelda jne), aga siin nad on: 

1. Postitus sellest, kui maailma suurusest esimest korda aru hakkasin saama - SIIN. Olin esimest korda Euroopast väljas, suures ja uhkes kohas nimega New York ning uppusin uudsusesse. Mäletan siiani seda tunnet. Osa endisest minust kadus sel päeval ja lasin sel hea meelega minna, sest see tähendas vabadust. 

Suured kohad tõstavad ikka lage, nt Siem Reap:

2. Üks kõige närvesöövamaid päevi kogu reisiajaloos ehk ehtne tsirkuse ja leiva postitus - SIIN. Mul nimelt varastati Ukrainas Odessas rahakott ära ja leidsime hiljem ooperiteatrist vargad (või nende käsilased) üles. Huh, mis seiklus!

3. Tagasivaade aega, kus olin alles 7-aastane ning ema ja õega päris esimest korda reisil käisime - SIIN. Lendasime lennukiga (!) Prantsusmaale. Selle postituse jaoks otsisin välja ja pildistasin üles kõik need varased kaameraga tehtud pildid. 

Ei tea, kas tema ka kunagi midagi me ühistest reisidest mäletab? Vähemalt saab siis lugeda.

4. Kuna enamasti on mul reisil kiire ja pean postitustega ruttu valmis saama, siis suuri kirjanduslikke šedöövreid siin blogilehekülgedel ei ole. Küll aga on mõned, millega ise päris rahul olen, näiteks kirjeldus sellest, kuidas sõbrannaga Berliinis Lollapalooza muusikafestivalil käisin - SIIN. See lihtsalt oli nii kummaline päev, ilus ja võigas samaaegselt. 

5. Mõni päev jääb aga meelde, kui üks elu parimatest - SIIN. See oli päev, kus Hawaiil olles lendasime hommikul lennukiga Kauaile, sõitsime helikopteriga saarele tiiru peale (!), tiirutasime autoga kanjonis ning tulime koju tagasi. Tõeliselt-tõeliselt suur tunne. 

6. Vahel igatsen seda, et saaks blogis rohkem niisama mõtteid vahetada ja mitte üldsegi reisikirjeldusi teha. Lihtsalt, vahel on see tunne. Ma tean, et ma sinna suunda liikuma ei hakka, aga kui mõnikord osutub reisipäev väga aeglaseks ja jõuan isegi mõne luuletuse kirjutada, siis hing on õnnelik - SIIN. Lugu sellest, kuidas Ville Keenias Mombasa hotellis kõhulahtisuses vaevleb ja mina üksi rannas istun. 

7. Ja mõned postitused meeldivad mulle eelkõige piltide pärast, neist parim on see - SIIN. See oli päev, mil saime Šveitsi mägedes teha elu parima matka. Olin seal 5 kuud rase, aga varjasin seda hästi! :D Aga need rohelised mäed ja sinine taevas, mis sinistest järvekestest peegeldub - lihtsalt kirjeldamatu ilu.

Lemmikpilt Keeniast: 

8. Inimaju on aga ehitatud nii, et kuigi ilu ja nauding on kogemise hetkel mõnusad, siis teravamalt jäävad meelde ikkagi mingid jamad. Üritan seda küll teadlikult vähendada, aga no kohe tuleb meenutus postitusest, mis tugevaid tundeid edasi annab - SIIN. See siis 2022. aasta alguses kogetud põnevus Viinist Tenerifele saamises. Juba selle loo peale mõteldes hakkab keha adrenaliini nõristama. 

9. Läbi aastate on blogi ka tunduvalt paremaks saanud. Olen täiustanud stiili, kujundust, piltide kvaliteeti. Vahel tunnen end imelikult neid varasemaid postitusi jagades, sest pildid on tumedad ja sünged ning jutt lühem. Lühem jutt aga tabab paremini üdi, selle pärast armastan ka neid vanemaid lugusid, eriti seda - SIIN. Maailm sai taaskord palju suuremaks kui see varem oli. 

10. Kellele blogipostitused väga huvi ei paku, vaid ainult praktilist informatsiooni otsib, siis nende jaoks on iga reisi lõpus ka kokkuvõte ning plusside-miinuste nimekiri. Ka seda olen aastate jooksul ikka täiustanud ja täiustanud. Üks päris hästi kirjutatud kokkuvõte tuli Jaapani kohta - SIIN. Eks see oligi piisavalt uudne kogemus, et kontraste märgata. 

See on siis esimene postitus sünnipäevaseeriast. Aitäh lugejad, kes kaasa olete sõitnud! Mõned lausa päris algusest peale, suur osa hiljem liitunud. Pikka iga nii reisimisele kui blogile nimega Reisile Saaraga! 

Kust saada head reisiinfot ning odavaid pileteid?

On veebruari lõpp, viimasest välisreisist on möödas umbes pool aastat. Olen täielikus reisinäljas ja uurin pidevalt igasugu pakkumisi, loen teiste reisipostitusi ning vaatan pilte. Mõtlesin siis, et jagan teiega ka oma infoallikaid. Lisaks sellele otsustasin, et teen oma blogisse uue teemaviite: kodused reisijutud. Sinna alla koondan kõik postitused, mis pole reisil kirjutatud nagu näiteks igasugused nimekirjad, kuhu minna soovin ja soovitused reisimise osas ja muu seesugune. Nii leian need lood ise kergemini üles ja leiate teie ka. Et see viide aga minu lehekülje parempoolses servas kõikide riikide lõppu jääks, siis panin sinna ette XX. Loodan, et keegi ei mõtle, et tegu võiks näiteks pornograafiaga olla... XX on sinna ette pandud puht tähestikulise järjekorra tõttu.

Aga räägime asjast. Loetlen üles oma lemmikud infoallikad reisimiseks. Pildid on lihtsalt väike nope seni tehtud reisidest. :)

2016: Kambodža pealinn Phnom Penh

1. Reisidiilid.ee - sellelt lehelt on leidnud väga palju pakkumisi ning nii mõndagi neist ka kasutanud. Kõige paremad on olnud lennupiletite pakkumised, kuid nüüd on neil ka oma pakettreisikogumik, kes sellist tüüpi seiklusi harrastab. Mine tea, ehk võtan isegi pakettreisi ette - lastega pidi mugavam olema...

2. Trip.ee - taaskord suurepäraseid lennupakkumisi täis. Lisaks on Tripil ka foorum, kus reisihuvilised koos ja sealt võib lugeda igasugu põnevaid arvamusi ning kogemusi peaaegu, et kõige kohta, mis reisimist puudutab.

Mõlemal lehel on ka oma Facebooki lehed. Facebookis olen pannud seaded selliseks, et nende lehtede poolt postitatu ilmub minu feedi enne kõiki teisi uudiseid. Nii näen kohe Facebooki külastades ära, kas uusi lennupakkumisi on. Olen aastate jooksul neid pakkumisi ilmselt tuhandeid läbi käinud.

2018: Istanbul

3. Seljakotirändur - üks toredamaid lehekülgi, mida reisiks ettevalmistusi tehes külastada. Iga riigi kohta on põhiline info kirjas ja lisaks infole on seal ka valik eestikeelseid reisiblogisid sellest samast riigist. Olen ikka igasugu põnevat kraami leidnud! Asjalik, praktiline ja huvitav.

2017: Iirimaa

4. Facebooki Secret Flyingu leht - imehäid ja imeodavaid pakkumisi üle kogu maailma. Kui Reisidiilides ja Tripis pakutavad lennud algavad tihti Tallinnast, Helsingist või Riiast, siis Secret Flyingus tuuakse välja absoluutselt erinevaid marsruute. Enamik neist minu jaoks ei sobiks, aga näiteks Havaile saime me nii odavalt just tänu sellele lehele - Barcelona-Honolulu edasi-tagasi oli 350 eurot ja edasine, nagu öeldakse, on juba ajalugu. Tallinn-Barcelona ei olnud kallis. Ka Secret Flyingu pakkumised tulevad mu infovälja esimesena.

5. Holiday Pirates. Pole viimasel ajal palju käinud, aga seal on ikka ka ulmeliselt häid pakkumisi. Tegemist on UK lehega ja enamik reise/pakette algavadki Inglismaalt. Samas Ryanairi või Air Balticuga Londonisse lennata võib teinekord päris odav olla, seega miks mitte Inglismaalt algavat reisi vaadata?

2017: Prantsusmaa

6. Facebooki grupp Soodsad Reisipakkumised - häid soodsaid reisipakette jagub seal lademetes. Ma ise pakettreiside fänn ei ole, aga kiikaks sinna kindlasti, kui selline soov oleks.

7. Facebooki Reisihullude lehekülg - hetkel on seal umbes 8000 liiget, arutelusid palju ning pilte veelgi rohkem. Kui keegi liikmetest kusagil maailmas ringi luusib, siis ikka postitatakse sinna ka ja päris tore on vaadata. Vahel tehakse küsitlusi, arutatakse üldisemaid asju, aga vahel keegi küsib näiteks, et kuidas Moskvast ühest terminalist teise pääseb ja liikmed annavad nõu. Nii tore grupp!

2017: Amsterdam

8. Kui ma juba lennupiletid kätte saanud olen ning kuupäevad paigas on, siis kohapealsete valikute tegemiseks kasutan tihti Youtube - lihtsalt trükin sisse "Top things to see/do in..." ja hakkan erinevate inimeste soovitusvideosid vaatama. Jaapani reisi puhul vaatasin vist ikka kümneid videosid ja tegingi selle põhjal valiku. Videodest on hästi näha ka, milline see inimene on, kes soovitusi annab ja nii saan juba eos välja sorteerida need klipid, mis minu hobidega kokku ei sobi. Näiteks ei viitsi vaadata ma nimekirju "10 parimat ostlemiskohta New Yorkis" jms - lihtsalt ei huvita. Kui aga matkadest räägitakse, siis olen üks suur kõrv ja suur silm.

2016: Berliin

9. Instagram - trükin sisse koha nime ja üritan leida ilusaid pilte, mis kohe külastama kutsuvad. Jah, muidugi seda saaks googeldades ka teha, kuid olen õppinud, et Instagramis on rohkem pilte erinevate nurkade alt ja mis sest, et filtritega kaetud, tundub mulle ikkagi, et annavad tõetruuma kujutise antud paigast. Samuti on seal kergemini näha, millal täpselt antud pildid tehtud on.

10. Vanad head Lonely Planeti raamatud. Ma tegelikult torman neid ostma pea kohe, kui lennupiletid võetud on. Tripadvisor ja muud interneti reisileheküljed, mis sama infot pakkuda üritavad, on ikkagi juba nii reklaami täis, et sealt on raske midagi asjalikku välja uurida. Lonely Planet, Youtube ja Instagram on hetkel ikkagi need, mis minu jaoks reisiettevalmistustel töötavad. Ja siis spetsiifilisemalt Reisihullude lehekülg ning Seljakotiränduri leht.

2017: Iirimaa

11. Vaktsineerimise kohta vaatan tavaliselt Terviseameti vaktsineerimislehelt. Kuigi oleme juba üsna paljude haiguste eest vaktsineerimisega kaitstud, siis näiteks Aafrikasse reisimisel tasub ikkagi üle kontrollida, kas kõik on korras.

2017: Keenia

Kuidas tundub, kas teadsite kõiki neist? Kui ka mulle midagi soovitada oskate, siis olen väga tänulik!