Käisime aprilli alguses sõprade ja peredega taas ühel spaa-nädalavahetusel.
Olin seekord "peakorraldaja" ja mõtlesin, et Haapsalu on lahe koht, ma polnud selle linna spaades kunagi käinud. Võtsime pakkumise nii endisest Lainest ehk praegusest Hestiast kui Fra Marest. Otsustasime siiski Hestia kasuks. 2 ööd Standardtoas koos hommikusöökide ja piiramatu spaakasutusega läks meile kolmele maksma 230 eurot.
Haapsalu Hestia asub otse Väikese viigi kaldal, seega üsna lähedal Haapsalu südamele, jalutamistee kaugusel nii linnusest kui armsatest kohvikutest, promenaadist ja Kuursaalist rääkimata. Täiesti ideaalne asukoht. Tallinna kesklinnast sõidab sinna üsna täpselt poolteist tundi, Tartust aga paraku üle kolme tunni.
Vastuvõtu lounge:
Vastuvõtupäike:
Nagu mainitud, siis on Hestia Hotel Haapsalu Spa tegelikult endine sanatoorium Laine. Paar aastat tagasi ostis Hestia hotellikett Laine ära ning uuendas nii spaad kui numbritubasid. Praeguseks hetkeks on enamus täitsa viisakas, aga on näha, et päris lõpuni pole asjaga veel jõutud. Süsteem on kohati kummaline, sisse pääseb mitmest uksest, kus ühe fuajees on ripakil pooleldi lahtipakitud jõusaalivarustus jms.
Näiteks võib koridoris kohata ka sellist vaatepilti:
Kohe alustuseks peab mainima ka, et parkimiskohtadega on kehvasti, kohe hotelli kõrval parklas on väga vähe ruumi ja kõik sinna kindlasti ära ei mahu. Parkla ise on asfalteerimata, pargitakse mulla ja killustiku peal, märjemal aastaajal kindlasti ebamugav. Kes parklasse ei mahu, peavad parkima ümberkaudsetel tänavatel. Ütleme nii, et on ruumi parendusteks.
Jalutuskäik parkla ääres:
Meie ööbisime klassikalises 2-inimese standardtoas. Felix oli meil kaasas, aga mingit lisavoodit me ei võtnud, sest selles magaksin nagunii mina, kui see meil olema peaks. Issi kõrvalt pole see poiss nõus mitte kuhugi minema. Tuba oli kena ja viisakas. Kõigile olid hommikumantlid (Felix küll uppus sellesse, aga ikkagi sai kuidagi selga).
Kohe kiidan Hestia geniaalset lahendust toavõtmetele - neid ei olnudki! Saime hoopis kummist käepaelad, millega uks lahti piiksutada ning millega pääses ka spaasse ja spaakappe lukustama. No ideaalne! Need kiipkaardid kaovad alati ära ja kui sul see juba on, siis on ju vaja kotikest, kuhu seda panna jne jne. Absoluutselt ideaalne lahendus.
Meie vannituba:
Kohe pärast tulekut läksimegi spaaga tutvuma. Pean ütlema, et polnud väga vaimustatud. Ma küll polnud Laines käinud ning ei tea, kui suure töö nad ära tegid, kuid üldmulje oli kitsas ning pime. Interjöör oli tumedates toonides ning aknad olid vaid ühel osal kogu spaast.
Haapsalu Hestias on 5 basseini ja 5 sauna. On üks suurem bassein suplemiseks, siis on valgustusega mullivann, siis on väga soe 42-kraadine vann, siis on lastebassein ja viimaseks külma veega bassein.
Mullivann:
Ülejäänud basseinid olid okei, aga no see lastebassein... Seal polnud ühtegi lõbustust - ei liumäge, ei veejugasid, ei mänguasju... Kusagil pimeda nurga taga ja peidetud. Ääred olid laiad ja teravad, Oliver ja Bella kukkusid sealt kohe. Felix ei nõustunud sissegi ronima, nii ebahuvitav oli. Laste jaoks ei ole Hestia spaa absoluutselt midagi erilist. Lapsed, kes juba ujuda mõikasid, olid muidugi rõõmsad suure basseini ujumisvõimaluste üle, kuid Felix istus enamuse ajast suure basseini äärel ja proovis käega massaažijuga katsuda. Otse loomulikult tähendas see ka seda, et keegi meist pidi kõrval passima, et ta pea ees sisse ei kukuks. #elu
Saunadest olid nad sinna ehitanud kadakasauna, tavalise Soome sauna, aurusauna, muda-soolasauna (ikka koos Haapsalu ravimudaga) ja kergema 60-kraadise sauna, mille klaasakendest võis basseinis toimuvat jälgida. Minu jaoks täiesti piisav. Saunade osas ei ole tõesti midagi ütelda. Proovisime Felixit ka sinna meelitada, ei õnnestunud.
Kadakasaun vaatega Väikesele viigile - kõige ilusam koht kogu spaas:
Spaas sai ka süüa tellida - ikka friikaid ja jäätisekokteile ja muud sellist kraami, mis spaade juurde kuulub. Hea võimalus näljaseid lapsi turgutada. Ja khm, ennast ka.
Haapsalu Hestial on teisel korrusel oma korralik restoran Blu Holm. Seal toimuvad kontserdid, saab pidada sünnipäevi, tähistada koolilõpetamisi või mida iganes muud, mis tähistamist vajab. Reede õhtuks oli see aga absoluutselt täis broneeritud, seega pidime leidma koha hotellist väljaspool. Valisime Kärme Küüliku - restorani, kus olen ka varem korduvalt käinud. Kiviahjupitsad, eriline õhkkond ja rahulik olemine tegi õhtust erilise. Kandiku peale kirjutatud menüü lisas i-le täpi.
Koju jalutasime vaadates päikest loojumas peegelsileda Väikese viigi kohal. Igatsesin neid Eestimaiseid loojanguid, mis kaua kestavad. Paremad kui Kariibidel...
Laupäeva hommikul käisime seltskonnaga poolsaare tipus olevat Marienholmi arendust vaatamas. Nii mitmedki meist on arendust rahaliselt toetanud, seega isiklik huvi oli suur. Mulle meeldis lihtsalt ilusa ilma ja ilusate inimestega (+ ühe eriti ilusa koeraga) ringi jalutada.
Poistel oli lõbus:
Lõunaks õnnestus meil sinna Blu Holmi minna. Täitsa viisakas koht ja viisakas söök. Hommikusöögi sõime samuti seal, kuid lõunaks tuuniti koht veel pidulikumaks. Jah, täitsa võib minna. Felix veetis osa ajast laua all nagu ikka, aga me ei erutunud sellest absoluutselt. Oleme harjunud. Söögiks tulid nagu ikka friikad ja viinerid. Sellega oleme ka harjunud. Väike vaheldus kodustele täisteratortilladele.
Õhtul käisime sõpradega aga Hapsal Dietrichis. Kristiga võtsime mõlemad pearoaks kana ja tõdesime, et see ei olnud kohe üldse midagi, mida tahaks teist korda süüa. Poisid nautisid oma roogasid rohkem ning lõpuks parandasid hiiglaslikud torditükid ka meie tuju.
Dietrichis on tõesti kõige suuremad torditükid, mida näinud olen. Üksinda söömiseks ilmselgelt liiga palju. Teed pakuti Liisu Arro serviisilt, imekaunis.
Mõlemad ööd läksid meil päris kenasti. Felix küll mingi hetk keeras end H-täheks ja kurtis läbi une, et ta ei mahu ära, aga siis seadsime ta pea-jalad suuna õigeks ning magasime rahulikult edasi. Tehtav, täiesti tehtav. Ma olen õnnelik, et meil see reisimine niimoodi sujub. See on palju loomulikum kui ma kunagi arvasin, et see on.
Hommikusöögid olid head, selle eest kiidan kogu Hestia meeskonda. Kuna olid lihavõtted, siis pakkusid nad ka värvitud mune ja pashat. Muidugi olid olemas nii pannkoogid, võileivamaterjal (hapusaiaga! hummusega!), peekon, muud saiakesed, müsli ja no kõik muu, mida hommikuti vaja läheb. Igati rahul.
Hommikusöök vaatega:
Lapsed mängisid veel veidi mängutoas ja siis hakkasimegi Tallinna poole tagasi minema. Tehtud!
Kokkuvõtteks ütlen, et Hestia Hotel Haapsalu Spa sobib pigem paaridele, kui perepuhkuseks. Jah, viimane on ka tehtav, aga seal on ikkagi selgeid miinuseid nagu näiteks spaaosa. Muide, ka riietusruumid pole peresõbralikud, st naised ja mehed on eraldi. Mul oli lihtne, sest poisid olid meesteosas ja mina sain rahus omaette olla, kuid üldiselt on see ikkagi miinuseks. Plussideks imekaunis asukoht, päikeseloojangud, normaalsed toad ja hea hommikusöök.
Õhtune lounge-baar oli ka tore, saime juttu ajada ja lauamänge mängida.
Järgmiste kordadeni! Mais raporteerin välismaalt. :)
