Pärnu Estonia Medical Spa & Hotel

Üle pika aja saan siia teha ühe spaapostituse, jee! Me tegelikult käime spaades küll, aga need on siinsamas kodu juures ja juba kajastatud, seega pole mõtet igast käigust kirjutada. Samuti ei jää me tavaliselt ka mitte ööseks. 

Sel korral oli aga mu sõbranna sünnipäev ja ta pidas seda Pärnus, seega miks mitte proovida ära üks järjekordne spaa? Pärnus neid jagub. Siiani olen kirjutanud Pärnu spaadest Strandist ja Viiking Spast. Alguses plaanisime minna Ville, mina ja Felix, aga kuna Ville vajas oma aega, siis kutsusin hoopis ema kaasa. Emaga seiklemine on meil varemgi hästi läinud, eelmine aasta käisime lausa Egiptuseski kolmekesi.

Valisin Estonia Medical spaa peamiselt selle järgi, kus varem käinud polnud ja mis parasjagu soodsam oli. Sain hommikusöökidega Standard+ toa kaheks ööks ca 240 euro eest, sinna läks juurde nii minu kui mu ema parkimine, mis oli kahe auto peale kokku 40 eurot (10 eurot ööpäev), seega 280 eurot maksime nädalavahetuse majutuse eest Pärnus. 

Meie Standard+ tuba oli mõeldud kahele täiskasvanule ja üle 4-aastasele lapsele. Lapsevoodi oli lahtikäiv, kuid meil magas seal mu ema. Felix pole nõus üksinda võõras kohas magama, tema magas minu kõrval. Kui me oleks Villega kahekesi läinud, siis oleks maganud väga ebamugavalt ilmselt meie keskel, aga sellise elukorraldusega oligi tegelikult parem, saime kõik magada. 

Tuba oli ise väga tagasihoidlik, oluliselt tagasihoidlikum, kui ma selle hinna eest oodanud oleks. Voodid olid rahuldavad, linad pehmed, aga vannituba haises hallituse järgi ja kui vent tööle panna, siis undas kogu tuba nii õudsalt, et me keegi seda ei kannatanud. Ainult üks tool oli. Fööni ei olnud. 

See, et hommikumantlid olid, oli muidugi pluss ja nad olid veel nii kenad, et andsid Felixile ka ühe hommikumantli kaasa. Paraku pidi oma toasaunalinad spaasse kaasa võtma ja hiljem neid toas kuidagi kuivatada üritama. Mitmes teises spaas on rätikud ikka spaaukselt saadud või näiteks nagu VSpas antaksegi kott spaaasjadega, mis on toarätikutest eraldi. 

Medical Spa üldine interjöör oli täitsa viisakas. Mitte midagi luksuslikku, aga ilusam kui Viikingis näiteks. 

Spaast endast ka. Kõigepealt positiivseid asju - põhibassein oli suur ja need maast laeni aknad väga luksuslikud. See roheline vaade oli mõnusalt lõõgastav. 

Basseine oli koos vannidega kokku 6: suur bassein, termide ümber olev bassein, suur mullivann, lastebassein, Jaapani vann ja väiksem mullivann allkorrusel. 

Lastebassein, mis oli ainuke spetsiaalselt lastele mõeldud meelelahutus. Jah, see spaa pole tegelikult lastega parim valik. Mänguasju, torusid jne pole. Enamasti olidki külalisteks soome ja läti vanurid. 

Saunadest leidus soome saun, aurusaun, soolasaun ja kahetoaline Hamam. Saunadest meeldis mulle kõige rohkem Hamam, kuhu sain isegi Felixi meelitatud. 

Basseinidest oli absoluutseks lemmikuks Jaapani vann. Istusime Felixiga seal vannis nagu kaks külmavarest kunagi ja nautisime elu. Jaapani vann on tõesti suureks plussiks, ilma selleta ei taha spaasse väga minnagi... 

Ema oli modelliks: 

Spaa miinuspooleks olid üsna külmad basseinid. Siltidel küll oli, et kraade on 31-32 nii termide basseinis, mullivannis kui lastebasseinis, aga meile ei tundunud see piisavalt soe. Ehk oli siis õhk jahedam, ma ei teagi, aga külmetasime me seal küll. 

Need termid olid iseenesest lahedad - kolm telliskivitoru, meetreid kõrged ja nende sees olles paistis ülalt taevas. Veejoad tegid massaaži. 

Kuna ilm oli sel nädalavahetusel kehva, siis peamise aja veetsimegi hotellis (kui väike rannajalutuskäik, mänguväljak ja Supelsaksad välja arvata muidugi). Esimeseks õhtuks tellisime pitsat: 

Hommikusöök oli väga keskpärane. Soolast toitu munade ja kartulitega, peekon oli, siis võileivamaterjali ning väike puuviljavaagen. Aeg-ajalt vilksatas mõni magusam saiake. Paari erinevat sorti krõbinad, piim ja jogurt. Tee ja kohvi. Eks täitsa söödav muidugi, aga olles saanud nii palju paremaid hommikusööke, siis jääb meelde kui pigem kehvapoolne. Aga jah, ma tunnistan, et see hobune ongi veitsa kõrge. 

Kõik hotellitöötajad olid aga imesõbralikud ja meeldivad. Väga kiidan! 

Estonia Medical Spasse ilmselt enam ei lähe, aga mul on hea meel, et käidud on. Kogemuse võrra rikkam jälle. :) Ja ema ja Felixiga on alati tore ringi seigelda, täielik kvaliteetaeg. 

Lossispaa Wagenküll Valgamaal

Suve alguses juunikuus, kui meil Villega pulma-aastapäev on, käisime seda tähistamas Wagenkülli spaas. Olin tuttavate ja vähemtuttavate sotsiaalmeediast näinud nii mõndagi pilti sellest spaast ning majast ja tundus huvitav. Koht ise ei ole võõras, sest kogu kompleksi eelmine nimi oli Taagepera loss ja oleme selles lossis isegi ööbinud - meie sõbrad pidasid seal aastaid tagasi oma pulmad. Seega - me kohtume taas! 

Loss, mis loss: 

Meil polnud kohalejõudes erilisi plaane - tahtsime rahulikult puhata, spaas aega veeta, head sööki süüa ning juttu ajada. Mida muud ühtedel väikese lapsega vanematel vaja ongi, onju? Etteruttavalt võin öelda, et kõike seda ka saime. 

Spaakompleksil on kaks maja - peamaja, mis on siis see kaunis lossihoone ning väga tagasihoidliku välimusega kõrvalhoone, kus on numbritoad. Peamajas on samuti tubasid ning peamaja keldris asubki spaa. Neid ühendab maa-alune koridor, et külalised hommikumantlitega ikka otse toast spaasse saaksid.

Võtsin meile standardse kaheinimesetoa. Tundus piisavalt hea, ei näinud vajadust preemiumi järgi. Ausalt öeldes olin isegi üllatunud, kui uhke see oli. Kuigi jah, ega öö hind just väike ei olnud - 159 eurot. Tuba koosnes seinaga varjatud magamisosast, diivaniga elutoaosast ja kardinatega eraldatud vannitoast. Tualettruum oli siiski uksega eraldatud ning asus veidi eemal. Üllatavalt palju ruumi!  

Mulle meeldis, et detailidele oli tähelepanu pööratud. No vaadake seda head stiilitunnetust, mis vannitoa detailidest läbi kumab: 

Spaa ise väga suurt muljet ei jätnud. Põrandad olid libedad ning teenindav personal passiivne, isegi oskamatu võiks öelda. Küsisin oma kirja teel broneeritud massaaži kohta, nad ei teadnud sellest midagi ning polnud väga abivalmid tegutsema uue aja broneerimiseks. Kuidagi ma selle aja järgmiseks hommikuks siiski sain. 

Keldrispaas polnud aknaid - midagi, mis mulle oleks meeldinud. Talvel on niigi pime ja kõle, soojas suurte akendega toas oleks hea olla. Kellel sellest aga suuremat asja pole, siis neile võiks meeldida. Stiililt oli huvitav, vanad puitmaterjalid, mahakooruv lubjakivist sein ning veidi luksust sinna sekka. 

Parim osa kogu spaa juures oli minu meelest lossi küljel asuv klaaskatusega bassein. Ujusime seal ja nautisime sinist taevast. Lapsi oli vähe, täiskasvanud olid vaikselt. Hea lõõgastus. Kusagilt keldrisopist sai endale ka jooke tellida, nendega võis lamamistoolil teeselda, et oled kaugel lõunamaa rannas. Mõnus täiskasvanute ajaveetmiskoht. 

Spaas tehakse praegu juurdeehitust, üritasin piltidelt ehitustandri välja jätta, aga tegelikult on hea jäädvustada sedagi: 

Lisaks välibasseinile olid spaas tavaline Soome saun, aurusaun, Jaapani vann, aroomisaun, külma veega väike karastusbassein, soojendusega ja mosaiigiga kaetud lamamistoolidega ala, puhkeala tugitoolidega jne. Selline klassikaline värk, ei midagi erakordset. Hea, et Jaapani vanni panid, seda igal pool ei ole. 

Sildirahvas, siin me oleme: 

Õhtusöögi sõime kohalikus restoranis, kuhu hea, et üldse koha saime, sest oli üsna täis. Panime pulma-aastapäeva puhul isegi veidi kenamad riided selga. Mina võtsin vuti, Ville üldse Caesari salati, olime lõuna ajal tugevalt söönud. Toit oli täitsa hea, kiidan. Ehk ainult tsipa soolane... Magustoidu oleks ise parema teinud. 

Aga sisekujundust taas kiidan, väga äge näeb välja. 

Me sattusime Wagenkülli huvitaval ajal - nende selle suve hitti - Alice Imedemaal teemaga aeda - alles pandi valmis. Suve jooksul olen näinud sadu postitusi antud aia külastamisest, kuid siis seda alles ehitati. Mõtlesime Villega, et on ikka huvitavad aiakaunistused. Nüüd siis tean, milleks need olid. :D Aga tegelikult oli tõesti väga ilus, nad on tublilt aiatöid teinud. 

Järgmisel hommikul käisin selles massaažis ka. Kahjuks ei olnud väga hea. Ilmselt olen oma heade Tallinna massööride poolt "ära rikutud", aga ütleks, et kestis liiga vähe (päriselt ka ei kestnud lubatud aega), oli liiga pinnapealne, kasutas liiga palju õli. Küüned olid massööril kaugelt liiga pikad, tegi kohati haiget mulle oma küüntega. Ma saan oma kõrgest hobusest aru, et te teaksite. See on aus tagasiside inimese poolt, kes palju massaažis käinud on. 

Hommikusöök oli täiesti harilik - võikumaterjal, saiakesed, maisihelbed piimaga, munad, vorstikesed. Söödav. Okei. Millegi erilisega silma ei paistnud. Parim spaakompleksi hommikusöök jääb siiski Vihula mõisa spaasse. 

Kokkuvõttes - ikkagi õnnelik, et külastasime. Suurim väärtus minu jaoks oli kaunis sisekujundus. Teiseks oli tore see, et väikelapsi väga ei olnud, oligi selline rahulikum aeg kahekesi. Peredega spaatajad - ausalt, väikelastele pole seal piisavalt atraktsioone, et huvitav oleks. Ühtegi lastebasseini ma ei näinud. Ei tunne, et oleks vaja endalgi tagasi minna. Käidud, nähtud, tehtud. 

Olen nüüd omajagu spaasid Eestis läbi käinud, peangi vaatama, mida järgmiseks külastada, mis siin veel käimata on... 

Johan Spa Saaremaal

Me abiellusime Villega 9. juunil 5 aastat tagasi. Puupulm! Ikka imelikud need nimed, kas pole? :D 

Oma puupulma tähistasime sel korral Kuressaares, sest päev pärast meie pulma-aastapäeva abiellusid meie sõbrad. Kuna me ei olnud kunagi Saaremaal spaas käinud (vähemalt koos mitte), siis tahtsin ära proovida mõne kuulsama nagu Georg Otsa spaa või Grand Rose näiteks. Paraku aga sinna kaheks päevaks tube ei olnud, seega valisin selle, mida veel valida sai - Johan Spa hotelli, mis on spaa Kuressaare vanalinnas. 

Fuajee oli ilus, teenindus mitte just suurepärane, aga eestlaslikult "okei". 

Kuna oli ikkagi pulma-aastapäev, siis võtsin Superior toa kaheks ööks, mis maksis kokku 216 eurot. Selles sisaldusid ka hommikusöögid, hommikumantli ja susside kasutus, piiramatu spaa ja saunade kasutus jne. 

Pean ütlema, et kuigi tuba ise oli ilus, siis polnud see minu meelest väärt üle 100 euro öö eest. Aga okei, on suvi ja on Kuressaare ja on spaa ja kõik muu. Ma siiski soovitaks meeskonnal vannitoad üle vaadata. See oli üks täielik pime koobas, järgmisel päeval meiki tehes tundsin, et olen nagu siil udus, peegli ees valgust ei olnud jne. Elektripistik oli kaugel. Rätikud olid kehvad. Dušš oli kehv. Selline odav tunne kohe, hotelli muu osaga võrreldes (mis üsna luksusliku mulje jättis), oli see vannituba ikka õnnetuke. 

Etteruttavalt võin öelda, et ka spaa riietusruum oli üsna... tagasihoidlik: 

Kuna Tallinnast Kuressaarde sõit võtab omajagu aega, siis kõigepealt lihtsalt puhkasime. Ville jäi lausa magama, mina tellisin endale toateenindusega salatit ning planeerisin sügisest reisi. Ah, see oli küll üks täiuslik hetk. 

Edasi uudistasime seda minispaad. Selles osas mulle Johan Spa jällegi meeldis, et see polnud mingi masside ujumiskoht, vaid võimalus vaikselt lõõgastuda. Suuremas basseinis andis ujuda, lisaks oli seal veejugadega massaaživõimalus. Aurusaun, tavasaun, mullivann, külma vee vann ja mis eriti uhke - mõnus õuebassein. Rahvast oli vähe, sai rahulikult poseerida: 

Kuidagi sain isegi Ville pildile: 

Õhtul aga tegime pulma-aastapäeva tähistusõhtusöögi. Valisime koha nimega Vinoteek - hea arvustus google järgi ja muidu tundus ka mõnus. 

Ma olen nii rahul! Jõime kahepeale terve pudeli veini, mida juhtubki vaid kord aastas, kui sedagi. Sõime värsket kala - imehea. Rääkisime möödunud aastatest ja sellest, mida edaspidi ootame. Ausaltöeldes oli ikka päris romantiline õhtu, ma olin rõõmus ja õnnelik. 

Järgmise päeva hommikusöögiga väga rahul ei olnud. Hästi-hästi tavaline: võikumaterjal, puder, mõned kehvad saiakesed, maisihelbed. Meekook ei maitsenud hästi. Kuna eelmine spaakülastus oli Hestia Hotel Haapsalu Spas, mille hommikusöögilaud tõesti rikkalikku valikut pakkus, siis selle kohta ei oskagi muud öelda, kui: "Meh...". Ja jah, ma näen oma priviligeeritud elu kõrvalt ka, et teaksite. 

Enne pulma mõtlesime, et sõidame Kuressaare juures ringi, polnud ju ammu käinud! Lapsepõlves sai Kaali kraatrit külastatud, aga kui palju me sellest mäletasime? Käisime vaatasime järele!

Nunnu väike järvekene metsa sees, kõrged kaldad ümberringi. Vana hea. Tegime tiiru ja sõitsime edasi. Mul oli ka väike mõisakülastuse soov, ma ikka armastan selliseid uhkeid maju. Ei leidnud kahjuks midagi renoveeritut. Piilusime Kõljala mõisa ümbruses, mis vaikselt laguneb. Akendest oli näha veel lühtreid ja mõnda üksikut mööblieset segaduse taustal, kuid kui selle ilusa hoonega varsti tegelema ei hakata, siis sõidab loodus üle. Täitsa okeid variandid mõlemad tegelikult. 

Pihtla mõisa otsisime samuti, lõpuks kusagilt võsa vahelt ka leidsime, oli viimane täiesti lagunenud juba. Nii see läheb. 

Pulmapidu oli ilus, südamlik. Hea tunne jäi sisse ja pruutpaar oli imearmas. 

Ja üldse oli see nädalavahetus tore. Uus spaa üle vaadatud ja natuke teistmoodi olemist kogetud. Järgmine aasta seikleme abiellumise aastapäeva puhul kindlasti jälle! :)