Friday, November 27, 2020

Vihula mõis ja spaa - ebamugav ja ilus

Mida siin koroona-ajal ikka teha? Toetada kohalikku, eksole? Kuigi ma pole kindel, kas nüüd enam spaasse läheksin, käisin paar nädalat tagasi siiski sõpradega uues kohas - Vihula mõisa spaas. Just see spaaosa oli minu jaoks uus, Vihula mõisas olin ühe koolituse raames varemgi ööbinud. 

Vihula mõisa kompleks on imeilus ja üllatavalt suur. Lisaks peamajale on vist lausa 7 kõrvalhoonet, kui mitte rohkem, kõik autentselt renoveeritud. Nende koduleht ütleb, et nad said isegi sellise tunnustuse nagu "Parim ajalooline hotell Europpas 2020". Lisaks ilusatele majadele on neil juttude järgi ka 50 hektarit maad. Tõeline mõis! 

Nagu eelmisel korral, sain ka sel korral toa kõrvalhoonesse nimega Viinaköök. Plaanisime esialgu olla samas majas, kus spaa, kuid tühistasin broneeringu, sest meie beebipoiss jäi haigeks. Mul oli sellest ilmatuma kahju, sest me pole temaga kusagil ööseks käinud juba 4 kuud ja tema esimese eluaasta jooksul oleme üldse kodust ära olnud 3 üksikut ööd, seega tahtsime proovida, kas ja kuidas õnnestub. Eks mõni teine kord siis. Ville arvas siiski, et ma võiksin ikkagi üheks õhtuks minna, et saaks sõpru näha ja veidi puhata. Muretsesin, kuid läksin. Puhkus tuli kasuks. 


Nagu näete, oli magamistuba väga ilus. Mõnus ärklikorrus, romantilised kardinad, mahe valgus. Telekas läks küll kuidagi ise käima ja pulti mul leida ei õnnestunud (praegu vaatan pildilt, et oli seal väikese laua peal - no duh...), seega selle tõmbasin üldse seinast välja. Vannituba oli samuti suur ja ilus, sooja valgusega. Päris luks värk, kuigi võtsin kõige odavama standardtoa. 


Kohe pärast sisse registreerimist, otsustasin end spaasse soojendama minna. Tegelikult pidi seal ette registreerima kellaaja, sest Covidi pärast üritasid nad inimesi hajutada. Pühapäeva õhtu kohta oli rahvast üsna normaalselt, teised rääkisid, et laupäeva õhtul olid kõik külg-külje kõrval. Ei, niimoodi ei näe hajutamine välja... :D Samas, rahvas tahab spaasse tulla, mida siis teha? 

Karjakastell, kus väike spaa:


Spaas oli kaks osa - uuem ja vanem. Vanemas oli bassein, aurusaun, veel mingi saun? Ei mäletagi. Uuemas olid mullivannid, Soome saun, sanaarium, aroomisaun, istumisalad, snäkiautomaat jookidega (ka alkoholiga). Uus osa oli tõesti ilus, midagi pole öelda. 


Kõige rohkem meeldis mulle aroomisaun. Või oota - kas see oligi aroomisaun? :D Äkki mäletan valesti ja head lõhna andis see ilus kadakasein. Igatahes veetsin seal omajagu aega ja läksin veel mitu korda tagasi, mida ma tavaliselt ei tee. Jah, läheks uuestigi. 


Ilus, helge, stiilne:


Spaakompleksi esimene osa nii ilus ei olnud. Päevavalguses oleks ilmselt mõnusam olnud, aga sellised ekraanid ning supersinine valgus ei ole midagi, mis südame põksuma paneks. Bassein oli madal, mis lastele sobis, aga ujumiseks päriselt mitte. Lastebasseinis istusime tükk aega, hea soe ja lapsed said sulistada. 

Üks koht, mis tõesti pettumust valmistas, oli aurusaun. Oeh... See oli kassikuse haisuga. Ma ei tee nalja, see lõhn oli nii jube, et ma ei suutnud seal kahte minutitki olla. Kahjuks oli aurusaun kohe spaasissepääsu juures, seega selles suures basseiniosas võis samuti antud "aroomi" tunda. Küsisin teistelt, et mis lõhna see neile meenutab. Peamiselt sain vastuseks, et hallituse lõhna. Hiljem kuulsin, et seal pidi mingi torude-rõhkude jama olema ja see tekitabki haisu. Loodan, et nad suudavad asja parandada, praegune olukord on jube!


Teine ebamugav üllatus oli lastega peredele - spaa riietusruumis polnud istumispinke. Olidki ainult reas olevad kapid ning riiete vahetamise kabiinid. Kes beebit tahtis riietada, pidi kabiinis puki peal istuma. Jah, kui spaakompleksiga samas majas ööbid, pole muret, kuid sinna kõik ei mahu. Samas talvel õue minnes tuleb lapsed kombekatesse panna... Nüüd, olles ise lapsevanem, vaatan ka majutuskohti uue pilguga. Andsin neile selles osas ka tagasisidet. 

Õhtusöögi broneerisime, sest meid oli ikkagi omajagu. Kogu toitlustamine toimus peamajas, mis ilmselt kõikidest majadest kõige suursugusem on. No vaadake seda söögisaali: 


Kõik detailid, maalid, toolid ja muu sisustus olid uhked ja mõnusad. Tõeline elamus vanaaegse interjööri fännidele! Tegime pilte ja nautisime. Siin mõisafänn Katrin imekaunil sepistatud käsipuuga trepil:


Söök kahjuks väga head elamust ei pakkunud. Mulle sattus üsna väikene "pearoog", pigem andis salati mõõdu välja, teiste tellitud antrekoot sai "tallanaha" nimetuse. Majavõi oli tehtud meega, mis paljusid üllatas ja mitte just positiivselt (mulle isiklikult isegi sobis). Ainult magustoitu nautisin ning tegelikult teenindust ka. Näiteks tõid nad lastele esimesena süüa - väga mõistlik ja ettenägelik. 


Vaadates kogu seda pidulikkust võiks ilmselt eeldada, et ka mina istusin seal nahktoolil ilusa kleidiga, eksole? No ikka ei istunud küll. Teie reisihunt oli spaapuhkusele kaasa võtnud kaks paari jalanõusid: vanad matkasaapad ja Adidase plätud spaas tšillimiseks. Mõtlesin pikalt, et kummad ma siis pidulikuks õhtusöögiks jalga panen. Otsustasin plätade kasuks. Juurde igapäevased teksad ja T-särk. Veitsa nagu Steve Jobs, huh? :D 


Kogu kompleksi kõige ebamugavam osa oligi majade vahel tatsamine. Suvel poleks hullu, aga talvel on, sest riidesse peab panema. Eriti spaast tulles on ikka üsna ebamugav oma kodinate (ja lastega) mööda teekesi veereda. Seega jah - minu meelest pole see parim spaa lastega puhkuseks. Küll aga sobib kõigile, kes eeskätt ilu nautida soovivad. 

Mõis ööpimeduses:


Nagu eelmisel aastal VSpaski, sai ka sel aastal õhtu lauamängudega sisustatud. Vihulas on selleks lausa eraldi mängutuba. Kui ma kunagi endale mõisa peaks saama, on mängutuba lausa must be, arvestades, kui palju me kodus lauamänge mängime. 


Galaxy Trucker: 


Hommikusöök oli samas jälle väga positiivselt üllatav. Ilus külm laud, sooja sööki ka, taimsed piimad, müsli, smuutid, mahlad, saiakesed - kõike oli. Puuviljad meeldisid ka väga, eriti hindan seda talvisel ajal. Võrreldes Viiking spaaga, kus enne seda käisin, oli toit kindlasti kvaliteetsem. Eks väiksemale seltskonnale ongi lihtsam head sööki teha, eksole...  


Pärast hommikusööki tegin jalutuskäigu nende metsarajal. Sel korral polnud see midagi uhket, sest meil on see Eesti aasta kõige jubedam kuu - november, aga kui paar aastat tagasi maikuus seal olin, õitsesid ülased ning laulsid linnud. Ja kujutate pilti - selle Mustjõe kaldal elavad jäälinnud! Tõeline haruldus. Vihula jääb minu jaoks alati kohaks, kus esimest korda jäälinde nägin. 

Üks kevadine pilt ka lõpetuseks: 

Kui hotellitoa võtme tagastasin, küsis administraator viisakalt, et kas jäin rahule ja kuidas meeldis. Sain neile mainida asju, millega rahule ei jäänud, ta tänas mind ja kirjutas kõik üles. Uskumatu viisakus! Selle eest annan neile kõvasti plusspunkte. 

Jah, läheks Vihulasse teinegi kord. Lastega on ebamugav, aga kahekesi romantikat tegema või üksindust nautima - ikka!

Sunday, November 8, 2020

Pärnu Viiking spaa - positiivne üllatus

Tegin sel aastal midagi, mida pole üle kuue aasta teinud - läksin uuesti kooli. See on küll täiskasvanute koolitus ja vaid kord kuus ühel nädalavahetusel, aga ikkagi. Midagi täiesti uut ja ma naudin seda sajaga! Hakkasingi koolist puudust tundma, kuigi pärast arstiõpinguid oli vahepeal tunne, et ei iial. Igatahes, läksin kooli. Kool aga toimub Pärnus - linnas, mida väga vähe tean. Saan sel õppeaastal Pärnus rohkem käia kui terve senise elu jooksul kokku käinud olen. Oma seiklushimu rahuldamiseks otsustasin iga kord erinevas kohas ööbida. Esimeseks korraks olin broneerinud AirBnb, aga kuna see läks meil korralduslikel põhjustel täiesti hukka, siis nüüd saan kirjutada pikemalt Pärnu Viiking Spaast, kus sel nädalavahetusel olin. 

Just nii pimedas jõudsingi reede õhtul hotelli. Sügis on kätte jõudnud. Spaade külastamise osas on samas sügisene aeg mu lemmik. Suvel tunnen, et siseruumides olek on justkui raiskamine, sügisel aga just hea, sest õues on nagunii pime, tihti ka märg ja kõle ja külm ja no igal juhul veedaksin selle pigem kusagil soojas saunas või basseinis. 

Tegelikult näeb Viiking päevavalgel välja selline: 

Eks ta ole ikka omajagu vana hotell. Olin Viikingu kohta nii mitmeidki kehvasid arvustusi kuulnud ja ei hakkanud palju ootama. Samas mõtlesin, et no mis seal ikka hullemat saab olla, kui 10 kuud beebiga. :D Mu ootused olid madalad ja teadsin, et hotellipuhkus on ka madalatest ootustest hoolimata täielik luksus. 

Koridorid vastasid ootustele:

Samas hotellituba polnud üldse kehva. Ma vist selles osas olengi vähenõudlik, aga kui ühele inimesele broneeritud toas on ikkagi üle 140 cm lai voodi, siis juba sealt kukuvad plusspunktid. Oli soe, olid aknad ja täispimendavad kardinad. Riidekapp, televiisor... Okei, laelamp põhimõtteliselt ainult hõõgus uduselt, kuid öölampide valguses ongi romantilisem.

Tualettruum oli vanemapoolsema dušikabiiniga, kuid jällegi korralik, puhas, vägagi normaalne. Jah, see pole VSpa, aga no - mind ei häirinud. 58 euro eest öö (kuhu kuulub ka hommikusöök), on see väga hästi saadud tuba. 


Isegi hommikumantel anti selga: 

Tõeline positiivne üllatus tabas mind aga spaas. Täielik WOW! Kui äge! Kui uudne! Nii ilus valgus, nii huvitav planeering. Ma tõesti ei osanud midagi sellist oodata. Arvasin, et on ehk suurem bassein ja siis paar mullivanni, aga ei - seal oligi kõike alustades "tähistaevast" lõpetades privaatsete nurgatagustega, kuhu Jaapani vann või mõni saunalava peidetud oli. 

Suur bassein meeldis mulle kõige rohkem - palju ruumi ning pikk kunstliku vooluga jõeosa, millel lausa lummav valgustus. Ujusin ikka väga mitmeid ringe lihtsalt selle valguse pärast. Need roostekarva seinad tekitasid mõnusa koopaelamuse, no ikka väga meeldis. 

Saunadest kõiki läbi ei käinud, aga auru- ja aroomisaunasid pean kiitma selle rohke auru eest. Polegi üheski Eesti spaas nii külluslikku aurusauna kogenud. Sisse astudes ei näinud absoluutselt, kas olin üksi või oli seal 5 inimest veel - nii tihe oli see aur nendes ruumides. Selline pühendumus mulle meeldib, sest mis ma seal hõredas udus ikka muidu aega veedaks. Lisaks meeldis mulle katusel asuv iglusaun, kuhu sai trepist kõndides ning mõned meetrid õueõhus tatsates. Pärast kuuma iglusauna oli tatsamine palju meeldivam, jäin isegi tähistaevast vaatama. Suure Vankri nägin ära, kuigi mu ümber oli küllaldaselt valgust. 

Ainuke probleem selle spaaga oli see reedene õhtu ise, ma nimelt olin sattunud sinna õhtul, mil toimus igakuine "Rütmi Reede". Põhimõtteliselt oli tegu diskoga. :D Meie Mees, Shakira ja muud tümpsubändid lausa läbistasid neid seinu ja veejugasid. Olid uudne, kuid... Mitte minu jaoks. Rahvast oli murdu nagu homset (ega koroonat) poleks. Hängisin seal tunnikese, sain pärast pikka sabasseismist oma jäätisekoksi ja krõpsud kätte ning lihtsalt vaatlesin seda elukest. Lapsi oli palju, DJ korraldas mingeid loosimisi tümpsu vahele ja noored naersid südamest. Tore vaheldus tegelikult, kuigi mitte mu tavaline valik. Hotellitoas jäin kiiresti magama. 

Enne käisin muidugi end klooriveest puhtaks pesemas, pesuruumid olid ilusad ja esinduslikud:


Kahjuks ilmnesid öösel ka teised negatiivsed küljed selle hotell-spaa osas - nende hotellitubade seinad olid õhukesed. Ärkasin tihti, beebit polnud vajagi. :D See kordus sama ka järgmisel ööl. Samas hommikuks olin ikka üsna puhanud. Võta siis kinni... Väga mitmekülgne hommikusöök korvas imeliku öö. Oli võileivamaterjali, putrusid, katrul-muna-peekon, pannkoogid, värske lett, saiakesed, puuviljad, kohvi-tee-mahl jne jne. Mitte midagi uhket nagu smuutid või sojapiim, kuid tavalise eestlasliku toidu mõttes oli laud täitsa korralikult kaetud. 

Koridorides ringi liikudes sain pildistada spaad ka päevavalguses, sest koridoridest avaneb läbi akende sinna korralik vaade pea igast seinast. 

Järgmisel õhtul koolituselt naasedes läksin uuesti spaasse. Pilet oli ju hinna sees. :) Õnneks Rütmi-Laupäeva ei korraldatud ja seekord oli spaas tõesti rahu ja vaikus. Läksin muidugi viimase lahtiolekutunni ajal, seega asi võis olla ka faktis, et enamik lapsi juba magasid, kuid selge oli see, et pidutsejaid polnud. Baaris puudus järjekord ning Jaapani vanni sain nautida uhkes üksinduses. Ujusin taaskord mitmeid kordi selles ilusa valgusega koopajões. 

Kuigi ka järgmine öö möödus üsnagi sarnaselt eelmisele, siis kokkuvõttes võib öelda, et Viikingut soovitan. Palju oli lastega peresid, just täitsa pisikestega, kes veel torudest puudust ei tunne. Nägin nurga tagant ka mängutuba, söögisaalis oli söögitoole. Seega jah - normaalne hind, ilus spaa, mõistlikud toad. Eks ma ole vähenõudlik, kuid arvan, et ka objektiivselt pole tõde sellest kaugel. 

Järgmise Pärnu-postituseni! 

P.S. Kus teie mul Pärnus kindlasti ööbida soovitaksite?