Üleeile täitus meil Villega 3 aastat abiellumise päevast. Olin juba ammu plaaninud selle päeva veeta spaas, kuigi, nagu varem maininud olen, ei ole ma just suur suvine spaafänn. Minu meelest käib spaa kokku lörtsi ja rõskusega, kus siis soojas vees ulpides kehva suusailma vastu kaitset saab koguda. Otsustavaks sai siiski mu õe ja õemehe kingitus mulle ja Villele, mille realiseerimistähtaeg kohe-kohe kukkuma hakkas. Nimelt kinkisid Saskia ja Tihhon meile kinkekaardi, mida võis kasutada valitud spaades üle Eesti. Valikus oli vist ligikaudu 7 spaad.
Meil oli siiski üks mure - kuhu panna meie pooleteistaastane põnn? Minu unistuseks oli veeta aastapäev kahekesi ilma lapseta. Seda polnud me teinud ju lapse sünnist alates, ikka oli üks meist lapsevalves. Jah, oleme teinud ligi poolsada mõnetunnist deiti, kuid terve ööpäev kahekesi on ikka midagi muud. Õnneks on meie elus mu õde Saskia, kes avasüli meie väikese poisi hoida võttis. Kuna mu õde elab Jõhvis, siis valisimegi Meresuu spaa, sest Jõhvist Narva-Jõesuusse on umbes 40-minutiline autosõit.
Narva-Jõesuus olen tegelikult juba ühes spaas käinud, see oli Nooruse spaa, mis oli enam-vähem okei koht. Mäletan mõnusat jaapani vanni, kloorihõngulist suurt mullikat ning veidi liiga kõva muusikat hotellirestoranis. Meresuu spaa osas olid mul enam-vähem samad ootused.
Kohe alguses tundsin, et need ootused saavad ilmselt ületatud. Hotelliteenindajad olid väga-väga viisakad, rääkisid korrektset eesti keelt, seletasid kõike, mida vaja oli. Meresuu, olete personali valikul väga head tööd teinud! Viis punkti!
Meie tuba oli nn. tavatuba. Mul on hea meel, et hotelli 11 korrusest paigutati meid seitsmendale merevaatega tuppa. Olin broneerinud "Aeg maha" paketi tavatoaga. Selles sisaldus lisaks toale piiramatu spaasissepääs, hommikusöök ja õhtusöök bufees ja siis veel mõlemale üks väike hoolitsus ka.
Üllatus number kaks oli meid hotellitoas ootav jahe šampus ja puuviljavaagen. Wow! Seda meie paketis küll ei olnud... Äge!
Kõigepealt otsustasime, et sõidame veidi Narva-Jõesuu peal ringi. Eelmisel korral oli nii vihmane ilm ja peale spaa me kusagil ei käinud. Sel korral tahtsin näha, milline see linn siis õieti on. Hotelli fuajeest sai laenutada jalgrattaid, millega mõnusas suvepäevas ringi vurada. Ideaalne ajaveetmisviis kolme euro eest tunnis. Mulle väga meeldib jalgrattaga sõita.
Peatusime pargis ja otsustasime, et teeme romantiliselt rotundis pilte. Ikkagi pulma-aastapäev ja puha...
Pärast liialt paljude selfide tegemist (Ville arvates) suutsin lõpuks klõpsimise lõpetada ning märkasin, et poseerides olin oma käe mitmest kohast linnukakaga ära määrinud. Oh, seda Ville naeru. Salfakaid ka polnud... Üritasin siis selles veekogus veidi puhtamaks saada, aga kuna kaldad olid parasjagu kõrged, siis Ville hoidis mind igaks juhuks puusadest kinni kuni ma seal lombis käsi pesta üritasin. Võis väga lõbus vaatepilt olla. Romantika missugune :D!
Sõitsime nii kaugele põhja kui piirivalve lubas ja nägime Narva jõe teisel kaldal Venemaad. Ausalt öeldes läks süda soojaks. Mitte, et ma Venemaad nii väga armastaks, aga meelde tulid mitmed varasemad reisid Venemaale ja kõik need ilusad hetked. Venemaa ja selle rahvas on meile tegelikult palju lähemal, kui tahame tunnistada.
Narva-Jõesuu randadest olete kuulnud? Kui ei, siis ühte peab küll ütlema - need on veel ilusamad kui Pärnus. Kilomeetrite kaupa liivaranda, taustaks männid ja kerge suvine briis. Sügavasse vette jõudmiseks peab kaua kõndima, aga vesi oli soe ja lastel oli lõbus. Ka suurtel lastel. :)
See rattasõit oli vist üks mu lemmikosadest kogu minipuhkuse jooksul. Suvine ilm, tuul kõrvus vuhisemas, rohelus ümberringi - see ongi paradiis. Narva-Jõesuu on väga väike ja väga armas. Nägime kahte toidupoodi (Maxima ja Coop), ühte linnavalitsusemaja, palju-palju ilusaid villasid, millest osa ka rendiks olid ning armsaid väikeseid majakesi, mis võisid vabalt kellegi vanaema suvekoduks olla.
Kell 18.00 realiseerisime oma paketi hoolitsuste vautšerid. Hoolitustest oli meil võimalus valida umbes kuue erineva miniprotseduuri vahel, päris massaaže polnud ega muid teraapiaid, olid erinevad veemassaažid, parafiin kätele jms. Me polnud Villega kunagi ühtegi proovinud, ma võtsin siis massaaži vesivoodil. Kõlas põnevalt. :D Välja nägi see nii, et pikutasin soojendatud vesivoodil nagu 00-ndate rikkur oma magamistoas ning vesivoodi sees suristas 15 minutit mööda mu selga massaažijuga. Tegelikult oli lausa päris mõnus. Ville nautis paar tuba edasi veemassaaži jalgadele, mis tema meelest oleks võinud isegi tugevam olla.
Õhtusöögile panime end ilusasti riidesse, mis sest, et oli buffeetoit. Meil oli tähtpäev!
Pakuti kartulit ja pastat ja siga ja kala ja igasugu salateid ja rullbiskviiti ja muffineid ja kohvi ja teed. Söök polnud erakordne, aga oli okei. Paremat buffeed kui Vihula mõisas oli, ma saanud pole. Aga ega ma ei kurda ka, söök oli tegelikult tõesti okei, ma pole ju tegelikult eriline gurmaan.
Spaa oli kolmandaks suuremaks üllatuseks - nii ilus, nii soe, nii maitsekas! Veekeskus polnud liiga suur, koosnes laiemast pearuumist ning eraldi saunaosast. Suures peatoas oli suur bassein, veevooluga väiksem bassein, lastebassein ja madal massaažibassein lapsevanematele, et neil oleks ka võimalus lõõgastuda kuni lapsed madalas vees mängivad. (Jah, ma vaatangi kõike nüüd lapsevanema pilguga). Lisaks ümmargune suur mullivann, mingi jalavannike, äkki veel midagi? Tunne oli igal juhul hubane, mida veekeskuse kohta ei saa just tihti ütelda.
Saunad olid nii-nii ilusad! Neil oli kaks aroomisaun, aurusaun, kadakasaun, soolasaun, soolakivisaun, leilisaun, kuum jaapani vann (mullidega!), soojad kivitoolid, mille taga sai kivilaua peal malet-kabet mängida... Väga positiivne üllatus! Igati maitsekas, kuidagi intiimne olemine. Taustaks mängis meditatsioonimuusika, selline päris meditatsioonimuusika, mitte paani flöödid. Jah, see saunaosa meeldis mulle ikka väga.
Üks positiivne aspekt suvisel ajal spaas käies siiski on - uksed on kogu aeg lahti ja õues saab olla ilma, et kangeks külmuks. Õues oli soe köetud bassein ja külm bassein, kuhu pärast leilisaunast tulekut sisse hüpata. Pea kõik lamamistoolid olid hommikuti päevitajate poolt hõivatud. Noh, mitte, et ma nendele kandideeriks, ma ei harrasta päevitamist pea mitte kunagi - vastik tegevus, pea läheb uimaseks ja nahk vananeb topeltkiirusega. Küll aga istusime me omajagu seal soojas basseinis. Rääkisime Villega elust ja maailmast ja kõik oli täpselt nii hea nagu see meil alati olnud ongi.
Üle väga pika aja võtsime me baarist ka paar kokteili, Ville rummi ja koola ja mina pina colada. Tore vaheldus. :)
Mojito-nimelisest baarist võetud joogid ei jäänud päeva ainsateks jookideks, meil oli ju veel terve pudel vahuveini. Ei olnud seda enne lahendama hakanudki, mulle isiklikult väga ei sümpatiseeri see pea hajevil olek, tahtsin ikka võimalikult kaua teravana püsida. :D Aga pärast kokteile võtsime ette küll. Juhtus isegi nii, et sattusime tagasi tuppa minema just päikeseloojangu ajaks. Organiseerisime siis kiiresti jälle ilusad riided selga, võtsime oma šampuseklaasid ja Saskia kingitud Raffaellokarbi ning sõitsime liftiga 10. korrusele päikeseloojangut nautima. See oli üllatus number 4 - täiesti täiuslik vaade merele ja rannale ja loojuvale päikesele. Ma tundsin ennast nagu naiskangelane kusagil romantilise filmi lõpus, kes selle unistuste mehega kaunilt elu lõpuni õnnelikult koos on. Plaanimegi olla.
Kuigi need kaks udupead olid kaasa võtnud ainult lühikeste varrukatega riided, siis otsustasime pärast loojangut ikkagi natuke õhtujaheduses ringi jalutada. Tegime väikese tiiru randa, nautisime roosat valgust ning tõrjusime sääski. 20 minutist piisas küll.
California? Eip, hoopis Narva-Jõesuu.
Hotellitoas sõime ära ülejäänud snäkid, lugesime raamatuid, puhkasime. Eks lapsevanemluse juures kõige raskem ongi, et ei ole sellist niisama olemise aega, kogu aeg peab midagi toimetama. Nüüd nautisime täiega, et lihtsalt ei olnudki midagi, mida tegema pidi. Olime ja lebotasime täiesti niisama.
Öö magasime hästi, ükski laps ei kisanud, sääsk ei söönud ja keegi ei norsanud. Tekid olid ehk veidi liiga kitsad, et end korralikult rulli tõmmata, aga see oli väike mure. Kui on vaikus, on juba enamik soovidest täidetud.
Hommikul sõime, jõime ja ujusime. Kell 12 lõppes meie spaapuhkus ja kogu tagasitee mõtlesime, et see on üks toredamaid spaakogemusi siiamaani. Lapsel oli terve selle aja tädi juures tore, magas samuti kogu öö ning sõi kõike, mida ette anti. Meil tõesti oli ideaalne pulma-aastapäev. Aitäh, Saskia ja Tihhon! :)
Läheb kordamisele!
