Laupäev Egiptuses oli meil nii rahulik, et polnudki nagu midagi kirjutada. Ärkasime, sõime, ujusime, sõime, olime mänguväljakul, sõime ja läksime magama. Suurimateks sündmusteks olid tegelikult see, et Felix jäi magama juba lastefilmi ajal vanaema sülle ning minu väga tugev ja selge sisekaemuse hetk samal ajal baaris Pina Coladat juures. Kõik muu sulandub rahus selle reisi sisse.
Tagasitulek oli talutav. Lennuk läks kell 13, buss tuli järgi kell 9. Me asusime 10 minuti kaugusel lennujaamast. Aga noh, kui nii, siis nii. Suurimaks kurvastuseks oli Felixi pehme koaala kadunud. See oli ilmselt jäänud juba vanasse hotelli. Oi, kuidas poiss nuttis. Proovisin veel igatpidi vanasse hotelli helistada ja küsida, et ega pole leitud, aga nemad vastasid, et ei ole. No midagi ei ole teha ka, tõenäoliselt nad ka ei viitsi selliste asjadega tegeleda. Lohutasin Felixit, et onu viis "koola" neile lastele, kellel üldse mänguasju ei ole. Ega ta rõõmsamaks ei muutunud. Ütles, et tahab kogu päeva nutta ja et armastas seda koaalat väga. Kaotusvalu on raske tunne. Hoidsin teda süles ja lasin tal nutta nii kaua kui ise tahtis.
Hiljem oli juba natuke rõõmsam:
Olin varasemalt lugenud, kuidas Sharmi lennujaama turvakontroll on väga karm koht ja töötajad teravad. Mingi aasta olid lapsed näiteks 15 minutiks üksinda jäetud kuniks vanemad tulid. 2-aastased lapsed... Pidi olema palju kära ja nuttu ja jagelemist ja laste peale käratamist.
Eelmise õhtu baar, ilus miljöö:
Meil oli mõnevõrra lihtsam. Jah, Felix otsiti eraldi läbi ilma minuta, ma seisin teisel pool turvaväravaid, aga Felix talus selle ilusasti läbi. Nad ju katsuvad kõiki. Kõik käed-jalad, vöökohad jne. Felixile samamoodi. Õnneks on ta karastunud. Kui pagasit läbivaatusmasinasse panime, siis küsis töötaja kurja häälega "Give me 2 euros for the service!" ja ega mul muud teha polnudki kui need 2 euromünti anda, mis mul olid. Emalt küsis ka, ema ei saanud aru ja ütlesin kaugelt, et tal ei ole. Lõi käega.
Oleks sel hetkel tahtnud eelmisel õhtul joodud pina coladat:
Ma ei tunne end Egiptuses turvaliselt. Just täpselt selliste vahejuhtumite pärast. See tunne seal on nii terav, nii... ma ei leia paremat sõna kui ülbe. Ainult mehed igal pool, ainult mehed. Okei, tollis oli naine, kes mind ja teisi naisi läbi katsus ning kurjustava häälega "nogu zdjess" ütles, kui ma kohe aru ei saanud, et jalg pingile tuleb asetada.
Nii teine õhkkond võrreldes meie hotelliga:
Ema rääkis, kuidas ta pealt nägi järgmist seika: üks veidi hädine tütarlaps oli endale restorani buffeelauast haaranud liiga palju asju. Tal oli taldrik saiakestega ning 2 jooki ja tal ei õnnestunud kõiki asju ära tuua. Palus siis lähedalasuvat teenindajat, et ta aitaks. Teenindajad on seal jookide toomiseks inimestele. Noormees ütles, et jah, aitab. Tüdruk võttis ühe jookidest kaasa ja hakkas oma koha peale liikuma. Teenindaja aga peatas teda ja ütles, et taldriku saad ju ka kaasa võtta. ... Sellist asja näiteks Aasias ei juhtuks mitte kunagi. Kui ma ise restorani peaks, siis ma ei lubaks teenindajatele sellist käitumist. See ei ole okei.
Toateenindajad on samas väga sõbralikud (kui neile raha pakkuda), see on Felixile tehtud järjekordne rätiloom:
Aga lähme siis kokkuvõtte juurde:
Seekordse reisi plussid:
1. Sharm El-Sheikh Egiptuses on ainult 5 lennutunni kaugusel ja ideaalse Eesti sooja suvekliimaga kevadel ning sügisel. Suvel on seal 40-50 kraadi ja talvel pigem jahedam Eesti suvi ehk 14-22 kraadi päeval. Seega sügisel suvepikenduseks või kevadel (veebruar-aprill) kevadväsimuse peletamiseks just ideaalne.
2. Kes päriselt passiivsemalt puhata tahab, sellele AI pakett on ideaalne - lennud, transfeerid, majutus ja söök on hinna sees ja sul polegi vaja muud teha kui end järjekordsesse restorani vedada ning ülejäänud aja rannas või basseini ääres lebotada. Süüa on palju ja söök on hea.
Minu viimane hommikusöök Egiptuses:
3. Egiptus on odav. Meie reis läks maksma kolme peale kokku (!) 2663 eurot. Seal olidki siis lennupiletid, kõik-hinnas-majutus, buss, mis majutuskohta viis ning pärast lennujaama tagasi tõi. Kui poleks tahtnud, poleks üldse vaja olnud rohkem kulutada. Isegi viisat pole vaja kuni 10 päevaks Siinai poolsaarel. Me siiski kulutasime veidi taksodele (35 euri kokku), ostsin endale e-SIMi, et internetti oleks (34 euri kokku), veidi nänni ja toitu (ka mingi 50). Nädalase reisi kohta on need siiski väga väikesed summad. Odav on, jah, tõesti odav.
Pidupäeva hommikusöök:
4. Perehotellides on lastele palju tegevusi: basseinid, liutorud, lastedisko, filmiõhtud, mängutoad (sh olenevalt hotellist tasuta hoid) jne. Nii ei pea lastele ekstra meelelahutust otsima, saab puhata ka koos lastega.
Ka suurtele on tegevusi. Ema zumbas:
Seekordse reisi miinused:
1. Jumala eest, see vene keel. Egiptuses pidigi olema kahte peamist tüüpi hotelle - vene ja saksa. Meil olid peamiselt vene hotellid ja see oli tõesti liiga intensiivne. See kära, tümakas, pidev suitsetamine, kõva häälega rääkimine... See lihtsalt polnud meie jaoks. Edaspidi peaks võtma sellise hotelli, kus on vähem venelasi (on hotelle, kus näiteks vene turiste üldse vastu ei võeta). Ehk saaks isegi mõne inglisekeelse ekskursiooni? Soovitan osta reisid Eesti vahendajatelt nagu Estravel või GoTravel, siis saab sellist paluda. Ja alati, absoluutselt alati, tuleb valida 5-tärniline hotell. See on küll üks viga, mida rohkem korrata ei taha.
Sharm ülevalt, suurem osa piirkonnast on hotellide all:
2. Ma tegelikult valmistusin reisiks ikkagi halvasti. Oleksin pidanud mingi eratiiru organiseerima näiteks mõnelt eestlaselt, kes seal kohapeal elab. Kui tagasi tulen, siis seda ka teen. Vana hea kuldne reegel - mida rohkem ettevalmistusi teed, seda paremini läheb.
Õnneks sai triomino kaasa võetud, see mäng meeldib mulle väga:
3. Egiptuses on see jootraha kultuur üsna häiriv. Kõik teenindajad loodavad eurot-paari saada. Euromünte nad küll kasutada ei saa, aga vahel vahetavad turistidega, et sularaha vastu saada. Näiteks teises hotellis üks tüüp kohe kotte tuppa tuues tahtis vahetada 10 münti paberraha vastu. Vahetasime. Hiljem muidugi selgus, et 1 nendest müntidest on Egiptuse oma ja see pole kaugeltki väärt seda 1 eurot. Aga noh, võtku see ja olgu õnnelik. Üldiselt mulle ikkagi ei meeldi.
Felix annab onule tänutäheks 2 eurot:
4. Kauplemiskultuur. Poodides hindu ei ole väljas, pead ise kauplema. Eestlasele on see võõras ja ebamugav.
Supermarketites ja lennujaamas on vaid hinnad juures:
5. See ebaturvaline tunne, millest rääkisin.
Kui keegi küsib, et kas läheksid kunagi tagasi, siis ma ei oskagi vastata. Ma arvan, et sellest Egiptusest saab selline SOS-piirkond, et kui kiiresti kuhugi sooja vaja minna on ja Lõuna-Euroopas veel liiga külm on, siis on see okei valik. Siinaist väljapoole plaanin ikka minna, väga tahaks Vana-Egiptuse aardeid ja ehitisi näha. Kunagi hiljem siis. :)
Aitäh kõigile kaasa elamast! Aitäh toredatele reisikaaslastele - mu emale Ingale ja pojale Felixile. Uued piletid juba ootavad, järgmised seiklused mais ja siis juba juulis, kui midagi veel lisaks ei tule. :)
Saara
