Oleme selleks juba psüühiliselt valmistunud. Mõtlesime siin välja igasugu nippe, kuidas tuju üleval ja soojus kontides hoida. Nipp number üks - käia mitu korda spaas. Jumal tänatud, et Eesti spaariik on. Spaas on peaaegu sama tunne kui lõunamaal - soe, niiske, mõnus... Jah, ega päikest ei ole, kuid korvame selle siis hea söögi ning toreda seltskonnaga. :)
Eelmisel nädalavahetusel ajasime autole hääled sisse ja sõitsime Tartusse. VSpas olime käinud ka varasemalt, kuid nüüd oli plaanis veeta seal terve nädalavahetus hotellis ööbimise ja kõige muuga. Olin päris elevil, sest kuigi Tartu on Tallinnale väga lähedal, siis hotellis ööbimine tundub ikka nagu läheks "päris" reisile. Tuju tegi heaks ka see, et saime Villega kahekesi automatkale minna ning et VSpas ootas meid üks mõnus sõpruskond, kellega juttu ajada ning niisama aega veeta.
Tallinn-Tartu oli sel korral imeilus:
VSpa olin broneerinud booking.com lehe kaudu, sealt tuli odavam kui nende oma kodulehelt. Oleksin tegelikult tahtnud isegi hotelliveeb.ee-st romantikapaketi võtta, mis tegelikult sama palju maksnud oleks, kuid hinnas oleks olnud ka puuviljavaagen ja šampus tervituseks. Paraku olid nende romantikapaketid juba välja müüdud... No mis seal ikka, järgmine kord!
Hotelli fuajee:
VSpa hotell on tegelikult vägagi luksuslik. Teenindus on hea, toad ilusad ja miljöö uhke. Mulle meeldib, et nad helistasid enne tulekut üle, et kas oleme ikka tulemas ja küsisid eeldatavat saabumiskellaaega. Kõik oli väga professionaalne. Sama tundsin siis, kui eelmisel aastal seal Nooremarstide Ühendusega suurt rahvusvahelist konverentsi korraldasime - kõik toimis ilusti, meie soovidele tuldi vastu ja külalised olid väga rahul.
Imeilus koridor lõvipea-koputitega ustel:
Kokkuhoidliku inimesena võtan hotellides tavaliselt tavatoa - me ju tavalised inimesed, peaksime hakkama saama küll. :) Sel korral jäin broneerimisega aga veidi hiljapeale ja tavatoad olid otsas. Deluxe it is! Eelmisel aastal ööbisin tavatoas ja kuigi viimane oli suurem, nägi Deluxe ilusam välja.
Ideaalse pehmusega voodi mõnusa voodipesuga:
Vannitoa ja magamistoa vahel on suur klaasist sein (tavatoas seda polnud), kust näeb otse isiklikku mullivanni:
Imekaunis vannituba:
Edasi otsustasime seltskonnaga sööma minna. Olime juba enne mõelnud, et võiks Aparaaditehasesse minna, mis minu jaoks on justkui Telliskivi Loomelinnaku Tartu variant. Selline samasugune hipster-vibe, palju kunstipoekesi, erinevad restoranid...
Aparaaditehases asuv restoran Aparaat meie suurt seltskonda ei mahutanud, kahjuks ka mitte Kolm Tilli. Olin neis varasemalt söömas käinud ja oleksin hea meelega uuesti läinud. Küll aga tuli meie viimase hetke broneeringule vastu Trikster Tihane.
Trikster Tihane on pigem tavalisema tundega söögikoht, ei midagi ülemäära uhket. Menüüs on palju täistaimetoitu ja igasugu huvitavaid kokteile. Neil on ka lastenurk, kus põnnid mängida said ning üsna avar õhkkond lastele ringijooksmiseks. Meie 15-liikmeline seltskond istus suure laua taga ja saime rahus juttu ajada nii, et teised külastajad meid liiga valjuks ei pidanud. Seega õhkkonna mõttes väga hea valik.
Toiduks võtsin mina vegeburgeri ja magustoiduks vegan variandi laavakoogist. Ülemisel pildil olev kokteil on ka minu, aga ma ei mäletagi, mis seal sees oli. Mäletan ainult, et oli hea. Tundus, et ka teistele nende söök meeldis ning kõik said kõhud täis. Julgen soovitada, eriti neile, kes sellist "tavalist" õhkkonda ja restoranitoitu hindavad. Jah, ma arvan, et ma lähen sinna mõni päev tagasi.
Magustoit (pearoog läks nii kiiresti kõhtu, et ei taibanud seda jäädvustadagi):
Tagantjärele tarkusena tuleb muidugi tõdeda, et sõime liiga palju. Olime nimelt samal õhtul veel sünnipäevale minemas ja mina ei suutnud ka sünkaril salatist ning koogist loobuda. Kui me ükskord tagasi hotelli jõudsime, siis põhimõtteliselt veeresime lifti ja liftist otse voodisse...
Aga vähemalt tuju oli hea:
Kuna kogu see veeremine oli jäänud ikka väga öö peale, siis veetsime järgmise hommiku uimastena hotellis. Olime plaaninud õega kokku saada, aga isegi see jäi ära. Lihtsalt pikutasime ja magasime, sõime enam-vähem viimastena hommikusööki (õnneks saab hotellis nädalavahetusel kuni kella üheteistkümneni süüa) ja edasi läksin massaaži.
See oli minu jaoks VSpa külastuse juures täiesti esimene kogemus, see massaaž. Broneerisin ja maksin selle eest juba varem interneti teel. Kellaaeg oli teada, nad saatsid veel meeldetuletuse. Läksin kohale ning mind juhatati lahkelt ühte nende massaažitubadest, millel nimeks Santorini. Veel oli seal Zanzibari tuba näiteks ja nii mõnigi teine eksootiline koht. Massöör jättis mind üksinda, sain ühekordsed aluspüksid ning juhise massaažilauale minna, kui valmis olen. Tagasi tulles sättis see kena noor naine mind paika ja 45 minuti jooksul masseeris täitsa korralikult nii käsi, jalgu, pead kui selga. Ma olin kokkuvõttes päris rahul.
Ilus Santorini pilt oli ka seinal:
Edasi läksime siis spaasse. Meie toahinna sisse kuulusid tasuta spaakülastused, saime käia ja olla nii palju, kui hing ihkas. Ainult soolamaailma eest pidime juurde maksma 3 eurot päev, pole ka hullu. Samas mu meelest on see jälle selline väike summa, et võiks ju tegelikult toa hinna sisse kuuluda, arvestades, et VSpa hotell ei ole sugugi mitte odav koht, kus ööbida.
Vees oli sellegi poolest tore olla:
Käisime läbi kõik kohad, kuhu lubati. Okei, see on väike liialdus. Saunamaailmas ma väga olla ei viitsinud. Ma olen üldse selline kehv saunataja - istun 5-10 minutit, siis juba piisab. Jääauku ka ei hüpanud. Enamuse ajast veetsingi mullivannis pimenevat taevast vaadates või siis lamamistoolis Tartu Kaubamaja ees sõitvaid autosid jõllitades. Kujutasin ette, et olen kusagil Aasias katusebasseini ääres. Peab ütlema, et isegi töötas:
Siin paar klõpsu katusebasseinist endast:
Ja siin Ville mõnusas 50-kraadises saunas ("Vene Banja"), mis mulle kõige rohkem meeldis. Vaadake seda lahedat põrandat näiteks... :
Veetsime spaas kokku umbes 3 tundi. Olgem ausad, ega kauem ei jõuagi. Või te jõuate? Mul on küll selle kolme tunni peale nahk krimpsus ning kõht tühi, rääkimata veepuudusest. Jõin küll ohtralt seda vett, mida nad tasuta annavad, aga no janu oli sellegi poolest. Õnneks oli meil vana head sõltuvusjooki Värskat ja tuppa jõudes kugistasin pool pudelit alla. Kahjuks ei täitnud see kõhtu nagu toit seda teeb, seega näljaprobleemi pidime ikka lahendama. Samal ajal pidime olema targad, sest õhtusöök restoranis ootas ees. Kvartali kaubanduskeskuse (kus VSpa asub) 0-korrusele Maksimarketisse ka minna ei viitsinud, no nii laisad olime. Ville pakkus välja, et tellime toitu tuppa. Esialgu mõtlesin, et see on ju liigne raiskamine, nad võtavad veel 10 eurot kohaletoomise eest ka... :D Lõpuks nõustusin, polnudki kunagi toateenindust proovinud. Havaile nagunii sel aastal ei lähe, lubame siis endale veidi luksust, eksole?
Toit oli imehea (otse nende restoranist Joyce) ja seda oli täpselt parajas koguses, et õhtuni vastu pidada:
Õhtusöögiks saime kohad üle tee asuvasse Kaubamaja Tokumarusse. Lihtne koht, hea toit ja tasakaalustas ilusasti VSpa üliluksuslikku olemist. Rääkisime sõpradega juttu, nautisime head sushit ja tundsin, et isegi pimedas novembris võib Eestis vahel päris mõnus olla.
Ville õhtusöök:
Kõigele krooniks saime hiljem presidendi sviidis aega veeta ning lauamänge mängida. Parim aeg! Mis nii viga elada... Presidendi sviit oli väga uhke:
Järgmisel hommikul magasime nii kaua, et oleks peaaegu hommikusöögist ilma jäänud. See uni kulus meile väga ära. See puhkus ise kulus meile väga ära. Jah, eks ta üsna kallis oli (toa hind ikkagi 170 eurot öö), kuid omaenda meeleolu üleval hoidmiseks hädavajalik. Võib vabalt olla, et teeme sel talvel veel midagi sarnast. Vspad soovitan aga kõigile, kes head teenindust, ilusat miljööd ja veidikest luksust hindavad.
Olime Villega koduteel puhanud ja rõõmsad ja leidsime, et elu on täpselt nii hea, kui heaks me selle ise teeme.
