Thursday, November 19, 2015

Kokkuvõte Varssavist

Tagasi Tallinnasse hakkasin sõitma esmaspäeva hommikul kell 6.05. Seekord teadsin, et ees on 18-tunnine sõit ja teadsin ka seda, mida see tähendab. Seega läks reis tagasi tegelikult päris rahulikult ja väga ebamugav ei olnudki. Muretsesin vaid, et oleks ikka pidanud enne Klexani (madalmolekulaarset hepariini) süstima, et mul juhuslikult trombi ei tuleks. Järgmine kord siis... (Samas, ma tõesti loodan, et järgmist sellist bussisõitu ei tule enam kunagi).

Viimased pildid Varssavist:

Wisla ja Varssavi tuled:

Vilniuses oli seekord tund aega busside vahet. Tähistasin oma reisi viimast päeva kaubanduskeskuse viimasel korrusel vaadet nautides ja muidugi sushit süües. Nii tore oli. :)

Tallinnasse jõudsin 00.50. Ville tuli mulle vastu ja mul oli nii hea meel, et koju sain.

Nii, mida siis Varssavi kohta kokkuvõttes öelda?

Varssavi plussid:

1) Väga palju ajalugu. Üks asi on lugeda raamatuid teisest maailmasõjast ja teine asi on käia vaadata, kuidas täiesti mahapommitatud linn uuesti üles on ehitatud või kuidas aastaid põranda all elanud juudinaine terve malendite komplekti valmis on teinud. Ajalooraamatutes kirjutatu läheb meelest, isiklikud vaatepildid aga mitte.

Loss Wisla taustal:

Juhuslikult avastatud Gestapo peakorteri asukoht:

2) Varssavi on odav. Toit ja majutus ei ole küll nii odav kui Kagu-Aasias, aga Tallinnaga võrreldes saab kindlasti odavamalt hakkama. Tänavalt leiad juustuburgeri 1.5 euroga ja 10 euroga võid juba päris hästi süüa saada. Prae, mullivee, kahe klaasi veini, magustoidu ja tee eest maksin ilusas restoranis 20 eurot, mis on minu meelest päris hea hind. Pole küll poole väiksem kui Tallinnas, aga ma arvan, et umbes kolmandiku-neljandiku võrra ikka.

Muuseumipiletid on 4-6 eurot:

Vahtkonnavahetust näeb tasuta :)

3) Varssavi on mitmekülgne. Jah, seal ei ole aegade algusest säilinud tänavakive või baarisilte, aga seal on kunsti ja muusikat ja moodsamaid baare ja võimalust hiigelkaubamajades sisseoste teha. Varssavi oma kahe miljoni elanikuga on ikkagi suurlinn ja kõik leiavad kindlasti midagi, mis neid huvitab.

Vanalinn ja kirik ja jalgpallistaadion, trammidest ja jõest rääkimata:

Postimaja:

Varssavi miinused:

1) Väga palju nõuka-aegset arhitektuuri. Vahel oli tõesti tunne nagu kõnniks läbi Lasnamäe või paremal juhul Mustamäe. Mõne jaoks ilmselt eksootika, aga eestlaste jaoks, olgem ausad, taas need koledad majad...

2) Keeleprobleemid. No see on nüüd harituse küsimus ilmselt, aga sellise väheharitud inimese jaoks nagu mina, kes isegi vene keelt rahuldavalt purssida ei mõista, oli aeg-ajalt veidi raske. Inglise keele peale üleminek võtab aega, aga ma arvan, et 25 aasta jooksul muutus kindlasti toimub. Nüüdki sai pea kõikide noortega hõlpsalt inglise keeles vesteldud. Vanemate inimeste jutu mõte läks paraku tõlkes kaduma.

3) Oleme Euroopas, aga eurodega maksta ei saa. Kasvõi Leedus näiteks on selle võrra lihtsam.

 

Nii, mis ma sellest reisist õppisin?

1) Üksinda ei ole ikka nii tore reisida kui kellegagi koos. Õhtuti väljas käia ei julge, bussisõit on igav ja maailma asju arutada ka ei saa.

2) Hea hotell on hea. Pärast vihma ja väsimust on lausa ideaalne tulla sooja mugavasse tuppa, hommikused smuutid teevad tuju heaks ja igaõhtune basseiniskäik värskendab.

3) Off-season e. hooajaväline reisimine on okei, aga kindlasti mitte täiuslik. Varssavi november on ilma poolest Eesti oktoobriga sarnane, aga vihma sadas siiski iga päev ja taevas oli pidevalt pilves. Jah, muuseumites ja vaatamisväärsuste juures oli mugavalt vaikne ning ka hinnad olid madalad, aga ma tegelikult ei ole päris kindel, kas see oli väärt novembris Varssavisse tulemist.

Järgmise reisi jaoks:

1) Võta keegi kaasa.

2) Kasuta jätkuvalt Sygicut, mis on kõige parem offline-kaart, mida näinud olen. Absoluutselt väärt seda 25 eurot, mis selle eest maksin.

3) Kesklinnas olev hotell on parim, sest siis ei pea ühistranspordiga sõitma :) Võimalusel jätka kommet.

Kõik on lähedal:

4) Ja veel. Kallis Saarakene, palun kasuta kasvõi Google Tõlkijat, et korralikult järgi vaadata, mis on selle linna nimi inglise keeles, kuhu lähed ja palun ära osta kontserdipileteid Wroclavi, kui ise Varssavis oled :)

 

Rahast: bussipiletid kokku 30 euri, 5-tärnikas kuueks ööks 370 euri, päevaraha maksimaalselt 40 euri. Ei olnud kallis, kindlasti oleks saanud hotelli pealt kokku hoida ja tegelikult terve reisi vaid paarisaja euroga ära teha. Ei kahetse siiski midagi.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et oli igati hariv ja huvitav reis. Kindlasti mitte klassikaline puhkusereis. Varssavit soovitaksingi eelkõige ajaloohuvilistele ja ka nendele, kellel Egiptusest ja Kanaari saartest juba veidi villand on saanud. Väga värskendav on korraks Varssavis käia.

Aitäh kõigile lugemast! Kuna see on nüüd ka Facebookis jagatud leht, siis pean veel tublim olema ja paremini kirjutama. Aitäh ka emale, kes kirjavigu parandab :)

Päikest! Eriti novembrisse, palun.

Monday, November 16, 2015

Sõnavaene

Täna ei juhtunud midagi muud huvitavat, kui see, et kõndisin kaua vihmas, suveniiripood oli kinni ja taksojuhilt sain petta.

Panen seega pilte, mis varem avaldamata.

Sushikohviku mõnud:

Bristol Hotel:

Magusalaat:

Kohvik "Springrolls":

Staadion Wisla taga:

Muuseumieksponaat:

Hotellituba:

Oi, kas tõesti hommikusöögilaud? Ei või olla.

Kataaniigatsus:

Taas see Jan Dziaczkowski:

Isa viis lapsed jalutama:

Kelle poole palvetada?

Homme lähen koju ja teen kokkuvõtte sellest, mis hästi ja mis halvasti läks, mis kui palju maksis ja kellele Varssavit soovitaks.

Sunday, November 15, 2015

Sabbath, rahvad ja valikud

Raske on kirjutada, sest CNN ja BBC lasevad taustaks pidevalt uudiseid Pariisist, inimesed sõimavad mu sõpra Martinit avalikult Delfi lehekülgedel ja ma ei suuda olla mõtlemast faktile, et ma ei leia ühegi tulistaja pilti internetist ja et see passijutt on nii tobe. Lisaks Baghdadist näiteks ei olnud üldse uudist. Nii segane.

Vahel ma mõtlen, et kui palju saladusi see maailm meie eest peidab? Kui palju peidavad teised inimesed?

Minu päev Varssavis hakkas tegelikult ilusti. Esimest korda siin veedetud aja jooksul tuli päike välja. Mu tuju tõusis hetkega. Tegin selle tähistamiseks isegi selfi.

Plaanisin enamiku tänasest päevast Poola juutidele pühendada, sest see on ikkagi väga tuntud ja loomulikult ka väga tähtis osa Varssavi ajaloost. Kellele see teema võõram on, siis sissejuhatuseks ütlen, et enne teist maailmasõda oli juudi kogukond Varssavis suuruselt teine maailmas ja Euroopa suurim sünagoog asus just siin. Holokaustist olete ilmselt kõik kuulnud, II MS ajal viidi koonduslaagritesse põletamisele 6 miljonit juuti, kellest pooled olid Poolast. Allesjäänud emigreerusid suurest pärast seda, kui Nõukogude Liit alustas oma antisemistlikku kampaaniat.

Praegusel ajal on Varssavis väga vähe juute. Tegutseb üks sünagoog, mis üllataval kombel asub sellest hotellist, kus olen, peaaegu üle tee.

Võtsin suuna kirdesse. Teel Umschlagplatzi poole möödusin ka Hale Mirowskiest, Varssavi põhilisest turuhoonest, vähemalt nii nad räägivad. Ootasin väikemüüjaid ökotoodetega, aga sain hoopis selle:

Vaid paar mammit seisid välisukse juures. Nagu Eestis :) :

Umschlagplatz on mälestusmärk paigas, kus oli rongiplatvorm, millest väljusid rongid kontsentratsioonilaagritesse. Seinadel olid enam levinud juudi eesnimed, kaasa arvatud Sara.

Päeva tipphetk oli Poola Juutide Muuseumi külastamine. Selle leidmisega läks veidi aega, küsisin nii mõneltki teed. Isegi "muzei polskie jevrei" tuli kuidagi huultelt maha. Lõpuks ma sinna jõudsin ja hea on, et nii läks, sest Museum of Polish Jews on ametlikult parim vaatamisväärsus, mida kogu selle siinveedetud aja jooksul näinud olen. Ainuke muuseum, millele juutide muusem Poolas alla jääb, on British Museum Londonis ja viimast loetakse isegi maailmaimede hulka, seega ei ole vaja piinlikkust tunda.

Imepärane arhitektuur hämmastas kohe:

Kõige ilusamad kunstlikud liivadüünid, mida näinud olen.

Tahtsin minna giidiga tuurile, aga kujutate ette, kõik kohad olid välja müüdud. Õnneks leidus veel üksik inglisekeelne audiogiid.

Ma ei tea, kui mitu inimest osales selle näituse kokku panemises, aga kui palju neid ka ei olnud, nad olid selgelt oma ala(de) professionaalid. "1000 aastat Poola juutide maailmas" oli nii hästi tehtud, et veetsin seal kokku üle nelja tunni (ja kes muuseumites palju käinud on, siis need teavad, et 4 tundi on nii jalgadele kui ajule väga koormav), mul ei hakanud kordagi igav.

Nad alustasid päris algusest, kui juudid alles Poola aladele rändasid, näitasid keskaega ja rääkisid eluolust, seadustest, tagasilöökidest, liikusid edasi sajand-sajandilt ning igal ajajärgul tutvustasid omi küsimusi ning illustreerisid seda piltide, filmide, esemete ja "käed-külge" edasiuurimisvõimalustega. Külastajad said kogu aeg midagi teha, nt multimeediaprogrammi abil tegin endale oma juudi mündi, kus allservas on ka heebrea keeles mu oma nimi kirjutatud:

Kõik näidatud esemed olid väga huvitavad ja erinevate tubade miljööd nii tõetruud.

Puust sünagoogi sisemus:

20. sajand algas küll ilusti, aga kokkuvõttes oli nii hull, et nutsin kõvasti päris mitu aega ja kurvastasin koledasti kogu jubeduse üle, mis maailmas juhtunud on.

Perepildid enne emigreerumist:

Kõige jubedamatest kohtadest ma pilte ei teinud. Ei suutnud.

Lõunat sõin muuseumis. Mõtlesin, et võtan päevaprae ja mõtlen rahulikult, mida edasi teha. Kassapidaja aga soovitas mulle kohe valget veini (ma kahtlustan, et mu punaste silmade pärast) ja kokkuvõttes istusin ja rahunesin seal päris edukalt.

Olin juba eile plaaninud, et pärast lähen vaatan Arkadia üle. Ei, see ei ole koht, kus jumalad elavad. Võinoh... Arkadia on mu turistiraamatu põhjal Kesk-Euroopa suurim kaubanduskeskus.

Teate, miks eestlased tavaliselt Varssavisse tulevad? No ikka shoppama. Ma ei ole üldiselt shoppamisest eriti vaimustatud, eriti kui ma endale pean asju vaatama ja kui mul on seljas mantel ja seljakott ja seal on nii palju rahvast ja see koht on sama suur nagu jalgpalliväljak. Jah, ma tüdinesin juba esimese 10 minutiga ära. Üritasin siiski shoppamistunnet üles leida ja esitasin paigale väljakutse: kas nad suudavad täiendada minu garderoobi esemega, millest olen tegelikult otsustanud juba loobuda, sest pole seda kusagilt leidnud? Jutt käib trikoost.

Ja kujutage pilti, ma sain selle. See on nagu uus maailmaime, tõepoolest. Ma sain endale täiuslikult istuva trikoo, mis näeb ülivinge välja ja milles on mugav olla. Ma olin nii elevil, et pidin sõnumeid saatma hakkama. Pärast hotelli tagasi tulles katsetasin selle kohe basseinis ära ka. Kuigi mulle vesi väga ei meeldi, olen ikkagi seda nautima õppinud, eriti pärast seda, kui Ville mulle ujumisprillidega ujumist õpetas ja hingamistehnikaid näitas. Ainukesed tagasi hoidvad asjad olid need halvasti istuvad ujumisriided. Ja nüüd. Oma ideaalselt sobivas trikoos ujusin kohe pool kilomeetrit järjest, kiiremini kui kunagi varem.

Jah, olin siin õhtupoolikul päris rõõmus kuni taas nendesse maailmasündmustesse sukeldusin. Milliseid seisukohti võtta, ma ei tea. Mul on juutidest nii kahju, aga ma ei saa kõrvale vaadata sellest, mis praegu Palestiinas toimub. Ma jälestan terrorismi, aga usun kindlalt, et pagulasi tuleb aidata ja islami usku inimesed on head. Maailmas sünnib nii palju jubedust, aga tahaks ise ennast ikkagi hästi tunda.

Täna oli Sabbath, kus juudi traditsioonide järgi tööd teha ei või. See mõtlemine valikutest tundub väga suure tööna.

Saturday, November 14, 2015

Uuem sürreaalsus

Minu rumalusest oleks mul kohe mitu lugu rääkida, aga ma jätan selle homseks, sest homset päeva planeerides ma kogu selle tohuvapohu avastasingi.

Täna ma seda totukese rolli endale ei võtnud. Okei, arvestades, et ma veetsin päeva esimese poole koos koolilastega Varssavi AHHAAs, siis võib-olla arvaks mõni teist ka teistmoodi.

Hommikusöök, udu ja jalutuskäik läbi vanalinna on lausa klassikaks saanud. Täna valisin tee läbi Varssavi Ülikooli linnaku. Kirsitubaka ja kanepi lõhna tunnen une pealt ära :D

Pole paha, eksole?

Teel Kopernikuse Teaduskeskusesse möödusin ka korteritest, kus isegi elada tahaksin. Wisla ääres, vaikne piirkond, teaduskeskus kohe vastas. Paraku oli väravatele kirjutatud "Lux Dom" ja kortermajade esimestel korrustel ilutsesid Bentley ja Lamborghini vaateaknad (koos autodega loomulikult). Odavalt neid kortereid ei saaks, see on kindel.

Lux Dom:

Teaduskeskus, uu jee! Täiskasvanuid oli väga vähe, aga ega see mind ei häirinud karvavõrdki. Mängisin igast mänguasjadega, tegin katseid, õppisin uusi asju. Kõige põnevam osa oli muidugi see inimesevärk, panin naljapärast siseelundeid nuku sisse tagasi ja lugesin sünteetilisest põiest ja paljust muustki. Nad olid selle väga hästi korraldanud. Inimese osa meeldis mulle kindlasti rohkem kui AHHAA sadu kordi nähtud formaliinipurgid elunditega.

Rahvas teeb koostööd, et mulli saada. Näete seda seebiveekihti?

Päevapeale väsisin ära, aga ilma planetaariumikülastuseta ei saa sellisest kohast lahkuda. Planetaariumi ümber oli väike näitus ka, parimast osast tegin pilti.

Reaalajas muutuv kaart meie Maa ümber tiirlevate satelliitidega :) Oh seda nohikuvaimustust...

Planetaariumi 3D oli nii tõeline, et pidin vahepeal silmad kinni panema (nt siis, kui nad läbi hiiglasliku DNA mudeli liikusid). Juttu tehti elu võimalikkusest teistel planeetidel.

Mina planetaariumis nagu mingi badass tehnofriik:

Jätkasin üliõpilastundes. Kohvikut "Kafka" soovitas ka mu reisiraamat. Ülihubane hipsterkoht üdini välja.

Kanapasta ja Poola limps:

Tahtsin enne pärispimedat veel ühe moodsama (ja supersürreaalse) koha juurde jõuda.

Kultuuri ja Teaduse Palee oli mõeldud kingitusena Stalinilt Varssavile, kuigi oli ehitatud poola maksumaksjate raha eest. Hiigelehitis on tehtud sotsialistliku realismi stiilis (nagu enamik koledaid maju) ja on siiani oma 231 meetriga Poola kõige kõrgem hoone. See valmis aastal 1955 ja oli mõeldud imiteerimaks New Yorki Empire State Buildingut. Aastal 1967 esines pesueht nõukanimega ehitises isegi Rolling Stones, kontsert oli üks esimesi rokiesinemisi Raudse Eesriide taga.

Väljast näeb välja ikka eriline monstrum, eriti kui need uued pilvelõhkujad seal taga on:

Pałac Kultury I Nauki:

Teate, et kardan kõrgust, eks? Mis arvate, kas sinna otsa läksin? Loomulikult. Varssavis on muide väga tugev tuul ja ma kahtlustan, et päris mitmed pidasid mind suht naljakaks seal mööda seinu hiilides ja siiski vaatest pilte teha üritades.

Päris uhked vaatepildid minu meelest. Varssavis elab ikkagi poolteist korda rohkem inimesi kui terves Eestis kokku.

Esimesel korrusel oli seal Kultuuri ja Teaduse Palees mingi sagimine kah. Suhtlemisvaeguses nagu ma olen läksin siis kohe oma nina nende roosade siltide vahele pistma. "Excuse me, what is happening here?" -"Oh, here? This is all full of candy." Suur oli minu õnn saades teada, et see on seal magusalaat. 20 slotti ja kolmepäevapilet oligi taskus (ühe päeva oma nad ei müünudki :D).

Laadal oli kõike, mis vähegi magus võib olla alustades kommidest ja kookidest ja lõpetades elussuuruses šokolaadist Darth Vaderiga. Milline õhtu...

Ei tea, kas ainult mulle tundub või see reis lähebki ainult imelikumaks?