Thursday, November 4, 2021

Kokkuvõte Rhodose reisist

Meie Rhodose reis kestis nädal aega: 16.10-23.10, nädal enne koolivaheaega Eestis. Käisime kolmekesi - mina, Ville ja 1-aastane Felix (1a9k). Reis oli meie enda korraldatud. 

Panin lihtsalt faktid kirja, siis kes kohe alguses mingeid muid kogemusi (noh, baarid ja linnamelu jne) otsib, siis ei pea pettuma, kui sellest postitusest neid ei leia. Mina aga teen klassikaliselt Rhodose plusside ja miinuste nimekirja ning nimekirja sellest, milliseid õppetunde saime. 

Rhodose plussid: 

1. Hea kliima. Sellel oktoobrikuu nädalal oli täiesti täiuslik ilm - päeval umbes 25 kraadi, öösel 18. Parajalt kuiv, ei ajanud ei hingeldama ega higistama. Vesi oli soe, üle 20 kraadi kindlasti. Oktoobris ei kõrvetanud ka päike enam, panime kreemi ainult siis, kui üle poole tunni otsese päikesevalguse käes olime. Täiesti-täiesti täiuslik, minu jaoks parim osa sellest reisist. 

2. See hea kliima on Eestile mõnusalt lähedal. Otselennuga saaks vist umbes 4 tunniga? Meie lennud olid 40 minutit Tallinn-Riia ja 3,5 tundi Riia-Rhodos. Täiesti tehtav ka nii väikese lapsega, kui meie poeg on. 

3. Rhodos on Euroopa Liidus. Kui koroonat poleks, poleks mingeid suuri kontrollegi olnud. Raha on sama, hinnad arusaadavad. Kodune läänelik kultuur igatepidi. Ravikindlustuskaart kehtib. Kraanivesi on joodav.

4. Teeninduskultuur on hea, Rhodosel meeldivad kreeklastele nii suured kui väikesed turistid. Felixit tervitati alati nägu naerul. Mõnus ja soe õhkkond, meil oli teretulnud tunne ning nii mõnigi kord jäime kohalikega niisama lobisema. 

Väike turist linnatänaval: 

5. Toit on hea ja enamasti ka tervislik - palju köögivilju, palju kala. Magustoiduks on Kreeka jogurt meega või siis puuviljad. Lihtne ja toitev toit, suured plusspunktid minu poolt. 

6. Hinnad on üsna sarnased Eestile. Jah, väikestes "supermarketites" oli toit kallim, aga majutushinnad on minu meelest vägagi võrreldavad ja suurte poodide toiduhinnad ka. Kütus on ka sama hinnaga. 

Restoranis sööd sama hinnaga: 

Rhodose miinused: 

1. Üldine korralagedus - see, kuidas kuhugi saab, on tihtipeale müstika. Sildid on kahtlased, teedel sõidetakse nagu Jumal juhatab (no okei, pole nii hull kui Aasias, aga midagi Aasia ja Saksamaa vahepealset on küll). Waze ja Google Maps on harjumatult ebatäpsed. Tervisedeklaratsioonidega oli mingi jama, vajutasin kogemata valele nupule ja hiljem ei saanud ei muuta, kustutada ega uuesti teha. Felix jäigi deklaratsioonist välja... 

Sama sassis kui mu juuksed:

2. Rhodose loodus on küll mitmekesine, kuid siiski päris liivane ja kivine. Suurt lopsakust näha ei ole, kui me just oliivipuudest ning männimetsadest ei räägi. Muru on roheline ainult siis, kui seda iga päev kasta. 

Iga päev kastetud (kodu)muru: 

Mina järjekordse kivi otsas: 

3. Kliima osas on head ainult kaks akent - kevad ja sügis. Suvel on ca 40 kraadi ning talvel vihm ja 15 kraadi. Aastaringset elu ma kindlasti seal ette ei kujutaks. 

Ainult kastetud aias... 

Nii, aga võtame siis kokku ka, milliseid õppetunde saime: 

1. Lapsega välismaale reisimine on vägagi võimalik. Vähemalt praegu ja vähemalt meie omaga. Reisivoodis magamine tuli välja, lennusõidud tulid välja, kohalikust poest leidus ikka midagi, mida süüa ja tempo oli täpselt paras, et tunda nii põnevust kui lõdvestust. Need hommikused ärkamised oli tõesti ainus ebameeldivam asi, kuid Ville magas tihti lõunaund ning mina läksin õhtul varem magama, seega no big deal

2. Vahemere-äärsed puhkused on lapsega sobivad. Villega kahekesi poleks viitsinud nädal aega ühel Kreeka saarel veeta, kuid perepuhkuseks - miks mitte? Seikluslikumatel hingedel võib olla, et hakkaks igav, aga mine tea. Saarel on kindlasti piisavalt mahajäetud hotelle, kus ringi luusida ning ägedaid baare, mida külastada. Kes otsib, see leiab! Olles selle saare täielikult läbi sõitnud, me ise ilmselt enam tagasi ei lähe, kuid mõtlesime juba ette, et kuhu vahemere saartest veel minna tasuks. On seal ju neid palju-palju...

3. Kaasavõetud asjadest oli ikka midagi, mida ei kasutanud ja midagi, mis oli puudu. Me pole veel täiuslikku pagasitehnikat välja töötanud. Minul jäid kasutamata poolpikad matkapüksid ja seelikut kandsin vaid korra. Põhimõtteliselt oleks lühikestest pükstest ja kleidist piisanud. 1 jakk peale, mõned särgid ja ihupesu ning minek. Lapsele sai ka sobivalt riideid kaasa võetud, arvestasime, et meil oli ju pesumasin, mida kasutada ja mida kasutasimegi. Mis puudu oli, olid snorgeldamisjalanõud. Kivistel randadel ei ole lihtne, eriti kui oled 1-aastane hiiglasliku peaga inimesehakatis. Snorgeldamisjalanõud soovitan kaasa võtta nii lastele kui endale. Ostsin siis kohapealt 7-eurised, leidsid kohe kasutust. Muid jalanõusid oli meil kõigil kolm paari - tennised, sandaalid ja plätud. Kõiki kasutasime.

Felix oma vanade crocsidega ja uute snorgeldamisjalanõudega: 

4. Jätkuvalt arvan, et rahaliselt on mõistlikum pigem mitte osta lisapagasit ja osta need šampoonid - hambapastad kohapealt. Lisaks saab kohalikku kraami katsetada. Ma näiteks ostsin ühe imehea oliiviõli baasil tehtud juuksepalsami, mmm.... Villele ainult ei meeldinud, lõhn ajas iiveldama. Palsam on kusjuures midagi, milleta ikka ja jälle rannareisidel hakkama ei saa. Igapäevane soolane meri ning tugev päike lõhuvad juukseid päris korralikult. 

Oliivipuud: 

5. Ah jaa, koroonast ka. Koroona osas polnud midagi üllatavat. Me oleme Villega vaktsineeritud, seega tõendid võtsime kaasa ja asi ants. Maske kandsime ka nagu kord ja kohus, Rhodosel kõikides siseruumides, va restoranid. Kunagine ulme on reaalsuseks saanud ja sellega oleme harjunud. Isegi nii palju, et peaaegu, et olekski unustanud sellest üldse midagi kirjutada. 

Hoopis rohkem, kui koroona peale, mõtlesin ma sellele, et need kreeklased oskavad ikka maru hästi kivikesi ritta laduda: 

6. Polnud küll üllatus, aga kinnitasime fakti, et lapsega reisimine ei ole mitte ainult kallim lapse võrra, vaid ka kvaliteedi tõusu võrra. Näiteks ei saanud ma jätta juhuseks seda, kus me lennukis istume, ostsin need tasulised istekohad. Majutust valides, nagu varem kirjutasin, olid väga selged kriteeriumid. Lennupileteid ostes ei saanud võtta kõige odavamaid, vaid pidime võtma kõige paremad - päevased lennud, lühike ümberistumine. Jah, lapsega reisimine ongi kallis. 

Maksime ka ekstra mugavuste eest nagu lamamistoolid rannas ja eeslisõit mäe otsa: 

Meie reisi maksumus: 
Lennupiletid - 675.92 eurot
Majutus nädalaks - 663.06 eurot
Autorent - umbes 400 eurot
Kütus, toit, restoranid, muuseumipiletid jms - umbes 500 eurot 

Seega kokku läks meil umbes 2000-2500 eurot see nädalane reis Rhodosele. Kindlasti oleks odavam olnud paketireis võtta, selles pole kahtlustki, aga tunnen, et see raha on neid kogetud elamusi vägagi väärt. 

Loen reisi täielikult õnnestunuks ja olgu see esimene perereis ilusaks sissejuhatuseks kõigile teistele, mida tulevikus ette võtame. Järgmine sihtkoht on juba teada. :) 

Niimoodi jäängi seda reisi meenutama, lemmikpilt kogu seal veedetud ajast: 

Aitäh lugejatele ja kaasaelajatele, Rasmusele ja Lilile, kes meie kodu ja kassi hoidsid, emale, kes kirjavigadele tähelepanu pöörab ja Riinale, kelle matkakott ikka veel meie käes on. 

Peatse jällelugemiseni!