Kokkuvõte Malta reisist

Kolmapäeval enne lendu pakkisime end korralikult sisse, tegime AirBnB majakese korda ja läksime ema ja Felixiga jalutama. Ville tundis end jätkuvalt kehvasti ja jäi "koju" pikutama. Meie aga nautisime veelkord seda atraktsiooni nimega Victoria Lines, seekord palju rohkem korras hoitud teid. 

Rendiautole olime teinud ühe kriimu, saab näha, kas selle eest võetakse mingi raha maha või ei. Muidu läks seal vasakpoolses liikluses sõitmine täitsa hästi nii mul kui Villel, polnud üldse enam sellist paanikat nagu 2021 lõpus Küprosel. 

Lend jäi tund aega hiljaks ja niimoodi ei saanud ka ema oma viimase bussi peale Tartusse tagasi, läks siis varahommikusega. Elu... 

Sõime selles lärmakas Malta lennujaama Hard Rock Cafes veidi "prügikartuleid" ja burkse: 

Lend oli täitsa okei. Felix sõi krõpsu ja vaatas multikaid ja aknast välja ja tegeles kleepsuraamatuga. Muidugi istus mu kuklal ja rahmeldas ringi ja jalutas mööda vahekäiku, aga taaskord - null nuttu, mitte ühtegi suuremat pahandust. Vaatamata kõigele on ta ikka väga hea lennukilaps. 

Aga nüüd! Hea magus osa nimega "Malta plussid ja miinused".

Plussid: 

1. See riik on tõepoolest nii väikene, et jõuab ühest saare otsast teise alla tunniga ning isegi vähese ajaga omajagu näha. 

2. Kütus on nii odav! Tavaline bensiiniliiter oli 1,3 eurot. Vahemaad on väikesed ja kütus odav, transpordile ei kulu üldse palju raha. 

3. Kuna Malta oli Briti impeeriumi osa, siis enamik kohalikke räägib ka inglise keelt täiesti vabalt. Inglise keel on neil lausa teiseks riigikeeleks. Malta keel on samuti mõnusalt ladina tähestikus, kuigi sugemetelt araabia keelele sarnane. Kohanimesid siltidel on lihtne lugeda. 

4. Maltat peetakse Euroopa parimaks snorgeldamis- ja sukeldumisriigiks. Seda ma ei tea, kas see tõsi on või ei, aga snorgeldamishuvilised pettuma ei pea. Nii palju ägedaid randu, nii erinevaid - kiviseid ja liivaseid, sügavaid ja madalaid, populaarseid ja vähempopulaarseid. Tõsine rannafänni maiuspala. 

5. Malta on Eestile lähedal ja vähemalt praegu läheb sinna Tallinnast ka otselend. Kes Lõuna-Eestis elab, siis ka Riiast saab otselennuga. 

6. Hinnad on väga okei, üsna sarnased Eestile ja isegi odavamad. Väljas kesktaseme restoranis on suur-suur praad umbes 15 eurot (sellest saaks vabalt 2 inimest söönuks), odavamates restoranides saab ka alla 10 euro söönuks. 

7. Kliima on sügisel ja kevadel ideaalne, kevadel saab palju kohalikku värsket kraami ka. 

Miinused: 

1. Alustame sellega, millega eelmine nimekiri lõppes - kliima. Suvel on kraade üle 40 ja talvel alla 15, aga kütet neil majades ei ole. Seega eestlaste jaoks ongi sobiv aeg Maltat külastada kevadel ja sügisel. Talvel ka sajab palju. Suvel ei saja üldse ja kõik taimed kolletuvad. 

2. Maltal on hästi rõske, vähemalt suvevälisel ajal. Meie riided ei kuivanud ära ei õues ega toas. Lõpuks panime ühes toas konditsioneeri tööle ja uksed kinni, et see õhku kuivataks. Siis saime enam-vähem kuivaks. Rõskusest enamik maju seest hallitab. 

3. Majad on üsna pimedad, vähemalt traditsioonilised küll. Kuigi selles traditsioonilises majas elamisel olid oma võlud, siis järgmine kord võtaksin ikkagi midagi moodsamat ja valgemat. Hallitusest ei pruugi see päästa muidugi. 

4. Maltal on päris palju prussakaid, ka meie korteris oli mitu hiiglaslikku. Samas mürgimadusid ei ole ühtegi. 

5. Liiklus on kaootiline. Mitte küll nii hull kui Kagu-Aasias, aga "Anna teed" märki enamik ei austa, sõidab see, kellel rohkem kuraasi. Vasakpoolne liiklus ka veel + miljon ringteed. Nad tõesti armastavad ringteid, neid on pandud isegi sirge tee keskele ja mitte ainult ühes kohas. Parkimiskohti on raske leida.

6. Restoranid avatakse õhtul alles kella 19 või 20-ajal, mis meie jaoks oli veidi hilja. 

7. Söök koosneb enamasti pastast, pitsast ja igasugu küpsetistest. Jäneseliha on väga populaarne. Ei ole väga tervislik, ausaltöeldes. 

8. Maltal on palju-palju inimesi, looduslikke vaikseid kohti on tunduvalt vähem kui näiteks Rhodosel. Villega arutasime pikalt, et kas eelmise aasta Rhodos oli parem kui selle aasta Malta ja kui mina hääletasin ilusate randadega Malta poolt, siis Ville ei nõustunud absoluutselt. Ütles, et iga kell valiks enne Rhodose oma metsade ja vaikusega (ja ägeda Airbnb majaga). 

9. Maltalased pole ise ka loodusesõbrad. Ingrid rääkis, et ta on 100% kindel, et teab Maltal kasvavatest taimedest nii palju rohkem kui 90% maltalastest. Neid lihtsalt ei huvita. Majade katustel on vähe taimi (kuigi kliima ju ideaalne!), pargid pole nii ilusasti kujundatud kui Eestis jne. Malta kultuur keerleb rohkem kiriku, firmariiete ning kullasära ümber. Nii kummaline kui see ka ei ole... Seega vähemalt meie pere jaoks veidi võõras, kes me metsas mütata armastame ning kaltsukates šoppame. Maltal vaadatakse second-hand asjadele ja meelelaadile võõrastavalt. 

Kirikud on see-eest väga ilusad:

Ma ise arvan, et Maltale mu teed enam ei vii, aga see puhkus mulle meeldis, eriti Comino saare, vanaagse arhitektuuri ja imehea ilma pärast. Jään 2022. aasta sügisereisi meenutama kui ühte õnnestunud valikut ning mõnusat aega perega. 

Tänusõnad ka:

1. Aitäh, Rasmus ja Liilia, kes meie kodu ja kassi hoidsid. :) 

2. Aitäh ema, kes sa terve reisi jooksul korda hoidsid, kõik nõud ära pesid, tuju üleval hoidsid. Ema tõesti on aastatega ikka ideaalseks reisikaaslaseks saanud - ta ei ole kunagi pahas tujus, alati optimistlik. "Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" suhtumisega. Kehvade olukordade peale naerab ja headest võtab viimast. Nii tore, et saime just sinuga reisile minna. 

3. Ville, mu seikluskaasa. Me oleme hea tiim ja sa oled lõpmatult lahke ja hooliv inimene. Aitäh, et andsid nii palju aega, pühendumust ning rõõmu kogu perele. Me armastame sind. 

4. Felix, sa väike mutukas. Aitäh, et suutsid enamuse aja mõistlik olla, lasid Villel öösiti magada ning vahel ka hinge tõmmata. Aitäh, et lennureisid nii hästi üle elasid. 

Felixi kohta veel seda, et see reis on tõesti olnud kõige raskem, sest ta on selles iseteadlikus eas, kus kõlbab ainult tema enda viis maailma tundma õppida. Kui selleks on issi süli, siis absoluutselt midagi muud ei sobi, läheb kuni hüsteeriani välja. Kui tema süüa ei taha, siis ta ei taha ja võibki päev otsa banaanist toituda. Kui ta ei taha seda teatud pluusi selga panna, siis ta lihtsalt ei taha. Mis sest, et see on ainus puhas pluus kapis. Ei. Tenerifel ja Rhodosel oli selles osas lihtsam. Noh, loodame, et järgmiseks aastaks on ka tema vaim veidi paindlikumaks muutunud. Tegelikult oli ta ikkagi väga mõnus reisikaaslane ja mul on hea meel, et me temaga koos maailma avastada saame. 

Mõned asjad veel, mis õigesti tegime selle reisi jooksul: 

1. Võtsime väga väikese auto. Suurega ei ole siin tõesti midagi teha, väikest saab paremini parkida ja kitsastel teedel on palju lihtsam manööverdada. Samas ilma autota oleksime nii palju ühistranspordist sõltunud, et seda ka teha poleks tahtnud. 

2. Läksime enne koolivaheaega. Lennupiletid olid odavamad (kokku nelja peale 581 eurot, kus sees ka tasulised kohad ja kahele inimesele käsipagasikohvrid), majutus oli odavam (kokku 782 eurot), rendiauto läks umbes 270 eurot (oleks odavamalt saanud, jäime hiljapeale). Koos muude kulutustega läks taaskord 2000-2500 euro vahemikku, sama, mis eelmisel aastal, kuigi nüüd oli meid 4. Ma olen rahul. 

3. Võtsime ema kaasa. :D 3 täiskasvanut ühe energilise 2-aastase peale on miinimum, millega reisida kannatab! 

4. Sobivas koguses riideid sai kaasa võetud. Eriti hea, kui oleks pesumasin olnud ja kui ma oleks võtnud Felixile ainult ta lemmikriideid, oleksid mingid vaidlused olemata jäänud. Aga ikka tundub, et oleme ikkagi saanud järjest paremaks selles pakkimises, sest kõik riided kasutasime ära, midagi üle ei jäänud ja tegelikult puudu ka mitte. Ema sama meelt ei ole, aga tema kotte mina ei pakkinud ka. 

Selleks aastaks siis välisreisidega kõik! Postitustega kindlasti kõik ei ole. :) Aitäh kõigile lugejatele kaasa elamast!