Jälle see ilus Barcelona

Mul on nii hea meel, et otsustasime tagasiteel koju Barcelonas paar päeva veeta. Esiteks oli linnaelu tore vaheldus Mallorca loodusele (kuigi loodus oli parem), kuid eelkõige meeldis mulle kultuuriline pool - Barcelonas on lihtsalt nii palju kultuuri... Nii palju, mida näha.

Nagu varem plaaninud olime, siis Ville läks Felixiga neile sobivaid asju tegema ning meie emaga tatsasime taas mööda muuseume. Et tea teaks, siis ma pidevalt pakkusin Villele, et võime ka vastupidi teha, ma võin poisi võtta ja temaga asjatama minna ja nemad emaga võivad vaatamisväärsusi vaadata, aga Ville ütleb, et ei, ta on hea meelega ise lapsega. Et te ei arvaks, et ma ei proovi. Felix muidugi ei taha minuga ajaveetmisest midagi kuulda, tema tahab ainult issiga olla. Isegi kohvrit ei või mina vedada... Kõik ütlevad, et see muutub kunagi, tahaks näha. :D 

Bolt Foodiga tellitud hommikusöök, mis sisaldas smuutisid ja pannkooke ja paari soolast ampsu: 

Ja veel paar pilti meie 2 magamistoaga korterist üsna Barcelona kesklinnas: 

Ville oli kusagilt näinud, et Barcelonas on legomuuseum ja sinna nad Felixiga suundusidki. Me pole Felixiga Legolandis käinud (plaan on minna), seega isegi väiksem muuseum oli elamus ta jaoks. 

Hulk-mees on selle väikese poisi üks suuri lemmikuid: 

Meie perechati nimi on Messengeris Muumimaa, seega kohustuslik pilt: 

Minu jaoks oli huvitav vaadata neid legodest anatoomiaõpetusi, päris nunnu. Sellist legopanemist oleks võinud 1. kursusel harjutada... 

Legosid sai seal kohapeal ka panna, muidugi. Millises endast lugupidavas legomuuseumis seda siis teha ei saaks? 

Need kaks on mul tegelikult suured naljaninad, igal pool lõkerdavad ja trikitavad. Leidsid legomuuseumist ka naljakaid atraktsioone, muidugi pidid järele proovima: 

Meie käisime emaga samal ajal vaatamas Gaudi kõige esimest arhitektuurilist tööd - Casa Viscensi. 

Äge oli vaadata, kust see kõik alguse sai. Audiogiid tõi välja kõik elemendid, mida Gaudi ka hiljem kasutas ja samas ka neid, mida ta hiljem muutis. Kui eelmisel päeval nägime Gaudi kõige paremaks peetud tööd - Casa Batllot, siis nüüd saima kohe hästi võrrelda. 

Casa Viscens oli ilus. Palju nurgelisem, kui järgnevad tööd, aga ilus sellegipoolest. Väga värviline, nutikas, moodne. Juba siis olid looduselemendid keskne teema kogu majas. Isegi vesi oli sees, mis oli sel ajal haruldane. 

Esialgu oli see ehitatud suvemajaks, kui toonane Barcelona veel palju väiksem oli. Nüüd on linn metsikult kasvanud ja rohelusest ümber maja võib ainult und näha. Pigem näeb teiste aluspesu rõdul kuivamas... 

Mul endal hakkas seal mõisas millegipärast hästi halb. Ei, see polnud tume aura ega midagi niisugust, olin vist lihtsalt tõbiseks jäämas. Istusin kohvikusse ja jõin kokakoolat. Ema vaatas näituse korralikult lõpuni, viieline, nagu ta on. 

Ville ja Felix veetsid samal ajal aega ägedal mänguplatsil: 

Pärast mõningast istumist otsustasin, et jaksan veel ühe vaatamisväärsuse ära näha ja selleks oli Palau de la Música Catalana - Katalaani Muusikapalee. 

Nagu pildilt näete, siis võttis ahhetama. Kui ilus saab üks kontserdisaal olla... Kunagi tahaks ikka sinna mingile kontserdile ka minna. Kaalusin isegi samal õhtul, sest mängiti Bachi, aga mul enesetunne oli ikka kuidagi kehv. 

Palee disainis kusjuures Gaudi õpetaja Montaner ja see valmis 1908. aastal, Gaudi oli selleks ajaks juba Casa Batllo valmis teinud. Eks neil ole ühiseid jooni küll, kuid samas oli kogu selle ajastu kunst sarnane - palju loodusmotiive, voolavaid vorme, värve. 

Laelühter on ise juba täielik ime: 

Kõik koridorid, eesruumid ja rõdud olid sama erilised: 

Palees on 2100 istekohta, kuigi see ei tundu esialgu üldse nii suur. Hubane, aga ruumikas, kui vastandlik see ka poleks. 

Me tegime nii palju pilte... Jälle väga hea külastus! Muide, see maja on ehitatud nii-öelda "rahva rahast" ja mitte aristokraatide poolt, mis on samuti erandlik. Kogu Kataloonia kunstile on Palee andnud suure-suure panuse ja selles esitatakse teoseid igast žanrist. 

Pärast kogu seda turistimist olime meiegi näljased, poisid olid juba kusagil söömas käinud. Leidsime ühe tänavakohviku nimega Venus ja astusime sisse. 

Vahelduseks midagi tervislikumat, salat ja poke-kauss: 

Tagasi korterisse minnes mõtlesin, et küll on tore tegelikult ka korduvalt mingeid kohti külastada, ei ole enam survet neid kõige tähtsamaid vaatamisväärsuseid näha, saab ka nurgatagustele keskenduda. Mitte, et Casa Vicens ja Muusikapalee nüüd mingid nurgatagused oleksid, aga tunne on teistmoodi. 

Näiteks selles katedraalis emaga 2016. aastal juba käisime: 

Barcelona oli soe ja roheline. Millal järgmine kord sellist ilma naudime? Talvereisil? Ma arvan, jah, et tõenäoliselt mitte Eestis. 

Õhtu möödus vaikselt, üritasin oma energiavarusid taastada. Veidi isegi õnnestus. Tänavamelu ja loojuv päike aitasid kaasa, kuidagi romantiline oli. 

Meie lend Tallinnasse läks hommikul kell 5.45, seega ärkasime kell 3. Eks ta rets olnud, aga saime hakkama. Kõik peale Felixi magasid veidi lennukis, aga poiss ei nõustunud. Tema juba kord on selline... Lõunauinakut ka ei teinud, seega täna õhtul läheme vara magama. 

Nii me koju jõudsime - väsinult, aga õigeaegselt. Kokkuvõttev postitus tuleb lähipäevil. :)