2021. aasta eesmärkides oli mul kirjas, et tehtud peab saama 2 välisreisi. Üks neist oli perereis Rhodosele, mille kajastamise alles lõpetasin. Teine tuli aga veel teha. Samuti oli mul ärajäänud reisidest järel Ryanairi vautšerid. Kolmandaks on mul hea sõbranna Maarja, kellega üheskoos reisimise juba varasemalt ära oleme testinud. Ja siis on muidugi veel Ryanairi lehekülg ja soodsad piletid ja 2 inimest, kellel on aega piisavalt, et reisile minna... Kõikidest komponentidest valmiski meie reis - pikk nädalavahetus Küprosel.
Ja muidugi päike ja meri ja soojus ja kõik muu, mis selle juurde käib:
Kes seda blogi varasemalt lugenud on, teab, et Maarjaga oleme 2017. aastal käinud koos Amsterdamis, 2018. aastal koos Göteborgis ja 2019. aastal koos Londonis. Need olid suurepärased reisid. Meil saab alati koos väga palju nalja, meenutame ühiselt veedetud ülikooliaastaid, "kooselu" aka korterinaabriteks olemist, kõiki naljakaid seiklusi meie arstiteekonnalt ja nii edasi ja nii edasi. Juttu jätkub kauemaks. Nüüd saame lisada veel plaane ettevõtluse vallas ning mõtteid sellest, mida kodukandis järgmisel aastal ette võtame. Ma tõesti ootasin seda reisi Maarjaga väga-väga.
Teine asi, mida väga ootasin, oli see otselend Paphosesse. :D Ryanair on üks tänuväärne firma, veab soodsalt ja kiiresti kohale. Kokkuhoiu mõttes ei hakanud me kõrvuti olevate kohtade eest maksma, seega istusime eraldi, kuid 4-tunnine lend läks kiiresti sellele vaatamata. Olime mõlemad endale Netflixist saateid alla laadinud, mul oli ka raamat kaasas (Maarjalt laenatud veel, kusjuures) ning nii me selle aja maha istusime. Üldse on see 4 tundi ikka maru lühike aeg selleks, et vihmast, lumest ning lörtsist päikese kätte saada. Päike ja 18 kraadi sooja olid tegelased, kes meid Paphosel tervitasid.
Lennuk oli pilgeni täis:
Hea oli välja saada.
Nagu Maarjaga ikka, ei tulnud me mitte hotellipuhkusele, vaid seiklusreisile. Ringi seiklemiseks aga vajasime autot. Mõeldud-tehtud! Asjal oli siiski väike "aga". Küprosel on ju vasakpoolne liiklus! Te julgeksite lambist võõrasse riiki vasakpoolsesse liiklusesse sõitma minna? No mis teha, peab julgema! :D Saime Sixtist auto ning teele me asusime. Mina olin parempoolsel eesistmel - seal, kus rool on. Korrutasin peas muudkui oma mantrat "vasakule, vasakule, vasakule" ja liikuma me saime. Tegelikult olen enda üle isegi päris uhke, et selle katsumuse ette võtsin. Esimese päeva lõpuks oleme me terved ning auto enam-vähem ka, ainult ühe korra sõitsin vasakpoolse peegliga vastu seisvat autot. Peegel voltus sissepoole ja Maarja lükkas selle sõidu pealt akna kaudu tagasi.
Kuna meil oli järel umbes 2 tundi valget aega, siis otsustasime, et hakkame kohe vaatamisväärsustega tutvuma. Sõitsime vaikselt oma AirBnB poole, mis asus saare teisel küljel ja teepeale jäi sobivalt Aphrodite kivi ja rand ja Küprose legendi kohaselt ka sünnikoht. Õnnistame ikka oma reisi armastusega sisse, eksole?
Vaated olid imeilusad. No see õhk ja soojus ja lõhnad... Jah, siin pole südasuvi, väljas oli umbes 18 kraadi, kuid see on suvi sellegi poolest. Meri on nii ilusat värvi ja päikesekiired teevad kõik kuldseks. See on palsam külmuse ja pimeduse vastu.
Jalutasime rannas ja tundsime, et isegi, kui me sellel saarel muud midagi ei näe, siis olemegi õnnega koos. Aphrodite saatis häid võnkeid vist... Seal polnud tõesti midagi, mis ei meeldiks. Vahemerekohin, värvid, mõnus ronimine kõrge kivi otsa ja vaated kaugusesse. Jep, juba see hetk on väärt kõike, mida sellesse reisi panustasime.
Pärast kogu seda ilu olid meil muidugi kõhud tühjad. Maarja, meie tore teejuht, guugeldas meile ägeda söögikoha välja - Dionysuse mõisa. Tahtsime midagi traditsioonilist süüa (näete jälle, ma ju arenen!) ning äge õhkkond oli ainult boonuseks.
Nagu nimi ütleb, oli tegemist tõesti mõisaga. Ilus kivimaja, uhked kaunistused (sh jõulukaunistused, mis tõesti napakad välja nägid nende palmide all) ja korrektselt riietatud kelnerid.
Lasime heal maitsta! Tellisime kahepeale 2 eelrooga ja suure põhiroa, juurde vett. Mugisime ja õgisime ja kiitsime kokkasid. Laual olid kodutehtud saiad, omatehtud või, paprikamääre, juusturoog, suvikõrvitsa kroketid, kana, kartulid, veel igasugu määrdeid, leivakesi ja mida kõike veel. Kogu pidusöök läks kokku maksma 27 eurot. Ei kurda. Kui, siis ainult selle üle, et sõime kiiremini, kui pilti teha jõudsin. :D
Tagaaed jõulutulukestega:
"Koju" sõites arutasime jälle igasugu küsimusi alates sellest, kuhu elus veel reisida tahame lõpetades detailidega antipsühhootikumide kasutamisest. Tavaline elu. Okei, päris tavaline ei olnud, sest liiklus oli vasakpoolne ja iga manöövri juures lasin jälle oma mantrat ning Maarja jälgis kullipilguga, et õigesse ritta saaksime. Ainult paar korda sõitsin vastassuunda, isegi hästi. Ringtee on see kõige hullem, üldse aru ei saa, kuidas liiklema peab. Ühtegi õnnetust peale selle peegliasja siiski ei juhtunud. Kui Maarjal muidugi nt käsi aknast väljas oleks rippunud, siis selle oleks ta küll kaotanud, sest paistab, et vasakut poolt autost ma ikka üldse ei tunneta ning nii kraapisingi neid põõsaid omajagu palju. Neglekt on selle diagnoosi nimi.
Meie AirBnB osutus hiiglasuureks. Lisaks paleetüüpi elutoale, köögile, söögitoale, on siin ka 3 magamistuba, millel igaühel on eraldi WC. Ah, mis ma ajan, pole see mingi wc - need kõik on vanniga valgest marmorist pesuruumid. Jep, väga luksuslik. Samas, olgem ausad, ikkagi väga odav ka, ma hiljem kokkuvõttes kirjutan, kui rahakotisõbralik see majutus meil oli.
Me oleme õnnelikud ja rahul. Mina siin lõpetan oma kirjanduslikku tunnikest ning Maarja on meile homseks päevaplaani valmis teinud. Juhhuu!
Ma armastan seda elu.
No comments:
Post a Comment