Emadepäev pargis ja kontserdil

Oh, mis suur päev eile oli! Esiteks oli muidugi emadepäev. Klassikalisest emadepäevast oli asi muidugi kaugel, sest polnud meil ei kooki ega lilli ega lapsukesi. Kodused videokõned said siiski tehtud, lapsed üle vaadatud ja õnnitlused vastu võetud. Küll jõuame tähistada. Ilus ilm oli eile see kingitus, mille saime. Väga hea kingitus, kusjuures! 

Hommikune vaade magamistoast: 

Hommikusöök koogi asemel. Ma söön oma Paulunsi müslit ja Kristi sööb võikusid. 

Päeva esimene punkt oli Aarhusi minna. Ma panen teile siia kaardi ka, et kus me Taanis täpsemalt oleme. Kaardi peal on eilse kontserdi asukoht, me oleme siin samas lähedal poole tunni kaugusel põldude vahel maamajakeses ööbimas ning Aarhus on ka kohe siin juures. 

Aarhus on Taani suuruselt teine linn, umbes sama suur kui Tallinn. Eelkõige on see tuntud oma ülikoolide poolest, tudengid moodustavad suure osa linna elanikest. Mina aga ei tahtnud näha ei tudengeid ega linnamelu, tahtsin hoopis hirvi vaatama minna. Jah, just - hirvi. Kristile sobis kõik, seega mõeldud-tehtud. 

Hirved on Taanis üsna populaarsed. Elavad teised siin nii vabalt kui aedikutes. Värava tagant saime neile isegi porgandeid, mida söögiks anda. Maksime veel eurodes, sest kaardiga ei saanud ja Taani kroone me ometi kaasaegse inimesena kaasa ei võta, kui muud maksevahendid kui sularaha on olemas, hehe. 

Hirved olid väga sarnased Nara pargi omadega. Julged, isegi ülbed lausa. Porgandeid märgates muudkui nurusid ja nurusid. Andsime kiirelt kõik porgandid ära, et siis rahus edasi vaadata neid, muidu polnud nagu aegagi, ahistasid teised ikka päris jõhkralt. 

Aga oi, nad on nunnud. Need sarvekesed ja ninad ja täpid ja sabad... Lihtsalt täiega nunnud. 

Edasi jalutasime niisama ringi, kiikasime üle sellise asja nagu Lõpmatu Sild - ilus ringikujuline vaateplatvorm mere ääres. Hästi efektne, ilus. Kristi mõtles kohe, et peaks Eestisse ka rohkem selliseid instagrammable kohti juurde tekitama. Ma olen nõus! 

Vesi oli üllatavalt türkiisne. Poleks seda Taani kohta arvanudki. 

Jalutuskäigul nägime ka palju potentsiaalikat kinnisvara: 

Mul oli nimekirjas veel Kuninganna suvepalee külastamine ja nii me siis palee poole tatsasime. Need pargid... No neid võib vaatama jäädagi. Eile oli veel eriti ilus, nii palju roosasid ja valgeid õisi. Kirsid õitsesid! Veetsime omajagu aega õiemeres pilte tehes. 

Hea ikka, kui saab kohe rahus aega pildistamiseks võtta, keegi ei kurda. :D 

Palee leidsime ka üles. Oli tõesti äge ja uhke. Sisse ei saanud, millest on päris kahju, sest tahtsin uhket sisustust ka näha, aga pärast lugesin, et vist ei saagi kunagi. Avatud on vaid aiad, kui kuninganna ise kodus pole. No aiad olid ka ilusad muidugi. 

Palee: 

Aedades oli igasugu väikeseid skulptuure, mõned klassikalisemad ja mõned modernsemad. Taanlastele meeldib ikka mingi vimka ka sisse panna, seda olen küll tähele pannud. Elu ei peagi tõsine olema! 

Lõunaks valis Kristi ühe pokekausikoha nimega Me&Me. Väga, väga hea poke! Mahlane, piisavalt soolane, piisavalt magus, marineeritud sibul oli imeline ja tofu just õige. Väga hea lõunasöök! 

Siis ühines meiega ka Greete, üks Kristi Instagrami jälgijatest, kellega veidi juttu ajasime. Ta on Aarhusis elanud juba 13 aastat ja töötab karjäärinõustajana. Avas meile veidi kohalikku sisemaailma, rääkis muredest ja rõõmudest. Käib iga päev rattaga tööle 7km tagant, vahel lausa jalutab linna. Liikumine igapäevaelu osana on üks suur kingitus, mida endale teha saad. Rääkis, kuidas taanlased on väga usaldavad. Usaldus pidi olema üks põhikrediite. Hiljaaegu oligi suur skandaal sellest, kuidas riigisektoris töötav naine oli aastaid raha lihtsalt riigi kontolt oma kontole kandnud ilma, et see välja tuleks. Need summad olid üüratud, eurodes umbes 24 miljonit. Oli ostnud tütardele hobused ja käinud üle maailma reisimas... Keegi ei pannud tähelegi, usaldus oli nii suur, et kanded kinnitati. Ulme. 

Enne õhtust kontserti tulime korraks koju pikutama, et jõudu koguda. Ega need kontserdid pole ka jalutuskäik pargis - seal peab ikka ootama ja seisma ja lõpuks tantsima ka veel! See koht siin on nii mõnus ikka. 

Konserdile minnes vaatasime kohe, et ikka vihmaseks kisub. Plaanisime jakid kaasa võtta. Kui olime juba pool teed sõitnud, siis Kristi hakkas kontrollima, et kas ta ikka võttis jaki kaasa. Ei võtnud! No keerasime tagasi. Kui Kristi pärast mõnda aega majast jakki otsides ilma selleta tagasi tuli, siis saime aru, et jakk oli istme taga maas olnud kogu selle aja. Oh meid. 

Jõudsime mitu tundi enne kontserdi algust ja nii see pidigi olema, sest Horsensi areenale mahub ikka ligi 30 000 inimest ja piletid olid välja müüdud. Meil õnnestus auto jätta üsna lähedale matkaraja algusesse. Sealt kontserdipaigani oli ainult 13 minutit kõndida. Ideaalne! 

Rahvast oli tõesti palju ja kõik olid nii ägedalt riides! Enamik kuulajatest olid ilmselt nooremad kui meie. Ilmselt. Nad kandsid Harry Stylesile omaseid aksessuaare nagu sulgedest boa, kaabud, nahkpüksid. Väga paljudel olid juuksed ja nägu glitteriga kaunistatud. Nii ilus! Naersime Kristiga, et peame järgmiste kontserdite jaoks ka rohkem pingutama ikka. 

No vaadake neid kaunitare: 

Võtsime süüa, käisime vetsus. Teadsime, et järgmine võimalus selleks on ca 6 tunni pärast. Kristi sai oma empanadad, ma falafelirulli. 

Edasi passisime nagu ikka kontserditel kombeks. Meil olid lavaesised seisukohad, mis on mu lemmikud, kuidagi kõige lähedasem tunne. Istusime maas ja mängisime oodates oma telefonimänge, rääkisime niisama juttu. Üks eespool istuvatest tüdrukutest õppis anatoomiat... Õudne! Mitte õudne selles mõttes, et ta seda tegi, vaid õudne selles mõttes, milliseid mälupilte see minus tekitas. Mul on lihtsalt nii-nii-niii hea meel, et arstiteaduskond selja taga on ja need teadmised enam-vähem peakolu sisse vajutatud. Tegin taga juttu ka, soovisin edu õpinguteks. 

Harry soojendaja oli Wet Leg - mõnus hipivaibiga rokibänd. Ah, milline lahe nooruslik energia! Ma olen nii õnnelik selle üle, millised noored on. Mitte, et ma ise nüüd väga vana oleks, aga põlvkondade vahe on täiesti märgatav. Julge, äge! Esilaulja tantsis julgelt laval oma äraajamata kaenlaaluste karvadega ja ma tundsin, et selline peabki maailm olema. Julge ja rõõmus. 

Harry oli vinge. Südamlik, soe. Särav! Kogu tema muusika on suur Erinevuste Tähistamise Pidu. Väga palju värve. Alguses ei läinud energia mu meelest kohe päris käima, aga mida lugu edasi, seda rohkem energiat oli ja seda vägevamaks pidu kiskus. Tantsisime, laulsime kaasa. Mina, tõsi küll, laulsin tunduvalt vähem kaasa, kuna Harry mul alles uus jälgitav ja ma lihtsalt nii palju laule ei teadnud, aga Kristil olid vist küll iga loo sõnad peas. 

Vahepeal suhtles Harry publikuga ka, Kristi ütles, et ta teeb seda sageli. Rahvas oli kontserdile tulnud plakatitega, mida nad talle ütelda tahtsid. Päris palju oli plakateid tekstiga "Help me come out to...". Harry kuulajate seas on väga palju geipublikut, ka kontserdil oli. Tema kontserdid on avalikult LGBT-sõbralikud. Kohe kontserdi alguses ütles ta, et siin saate olla, kes iganes te tahate. Nii ilus. 

Nii äge kontsert oli! Ma olen väga rahul, et käisin. Harryst rohkem meeldis mulle isegi see nooruslik energia. Nooruslik ja sõbralik. Inimesed olid nii ilusad! Nii-nii ilusad! 

Koju jõudsime väsinud, kuid õnnelikena.