Kuna esimene rabamatkaradade postitus on osutunud oodatust kõvasti populaarsemaks, lausa kõige loetumaks postituseks minu blogis, siis on aeg teha järgmine postitus. Suvi on küll juba möödas, kuid ega sügiselgi on rabas päris tore. Ja isegi talvel - eelmises postituses on Pääsküla rabast ilusaid talviseid pilte ka... 4 rabamatkarajast Tallinna lähedal (VOL 1) saate lugeda SIIT.
Meie oleme sel aastal ka palju rabades käinud. Esiteks - see on ideaalne päevase kohtingu sihtkoht, kuhu mehega kahekesi minna, ja teiseks on see lihtsalt ülimalt nauditav kogemus oma rabalõhna, mõnusa laudtee ja tihtipeale ka supluskohaga. Oleme korduvalt käinud Viru rabas, Pääsküla rabas ja korra ka Paunkülas, aga need olid eelmise postituse rabad. Mida uut meil siis ka pakkuda on?
1. Marimetsa raba matkarada
Marimetsa raba matkarada asub Läänemaal ja Tallinna kesklinnast sõidab sinna veidi üle tunni. Siin välja toodud rabamatkaradadest on Marimetsa kõige pikem rada - 9 kilomeetrit. Seega tuleb arvestada, et kui tahta teha ka väikene piknik või ujumispeatus, siis läheb 2 tundi kindlasti ära. Parem oleks isegi 3 tundi, siis pole vaja kiirustada. Pool rajast on metsas ja lagendikul ja pool laudteel. Ma olin esimest korda matkale minnes isegi päris kohkunud, et nii pikalt metsas peab kõndima... Kas see laudtee üldse tuleb? Samas mets oli ka ilus.
Nagu esimese pildi pealt näha, siis laudtee kujutas endast pikka-pikka sirgjoonelist kulgemist. Vahelduse mõttes isegi täitsa tore! Nägime muutuvat maastikku ja tühja-tühja rabavälja. Jalutasime ja jutustasime ja veidi oli tunne nagu oleks maailma lõpus. Kusagilt kaugustest paistis 7-meetrine vaatetorn, mis meie sihtpunktiks sai. Torniga see rada lõppebki. Torn ja mõned järvekesed - ideaalne peatus- ja ujumiskoht.
Oleksin tahtnud seal kauem olla. Ise küll ujuma ei läinud, sest minu jaoks oli liiga külm, aga Ville ujus rõõmuga ning mina nautisin need hetked maastikku, rohelust ja vaikust. Terve matkatee peale kohtusime ainult ühe seltskonnaga. Aga jah, meie kohtingud rabas leiavadki aset tööpäeval päevasel ajal, seega pole ka ime.
Marimetsa matkarada soovitan kõigile, kes armastavad mõnusalt pikka matka preemiaga lõpus. Ja kellel on aega umbes 5 tundi, et korralik matk teha (2h kokku edasi-tagasi sõitu Tallinnast ja 3h rabas). Meile igatahes meeldis väga ja kavatseme sinna kindlasti tagasi minna.
2. Loosalu-Paluküla rabamatkarada
Loosalu-Paluküla matkaraba asjub aga hoopis Raplamaal, Kõnnumaa maastikukaitsealal. Raplamaal oleme Villega tegelikult vähe käinud ja seega oli Loosallu sõitmine päris uus ja huvitav kogemus. Tallinna kesklinnast saab matkaraja alguspunkti üsna täpselt ühe tunniga. Rabalaudteed on kokku 4 kilomeetrit, seega edasi-tagasi 8 kilomeetrit. Me päris lõppu ei läinudki, kuigi sealt saaks juttude põhjal edasi ka niisama matkateed mööda matkates, seega kogu matkarada on edas-tagasi lausa 15,4 km.
Kui Marimetsa raba laudtee oli sirgjooneline ja raba üsna lage, siis Loosalu rabas on omajagu mände, järvekesi ning nende vahelist looklevat laudteed. Hästi ilus raba on ja jällegi hästi vaikne. Automüra sinna ei kostu (erinevalt Marimetsast, kus ikkagi veidi autosid kuulda oli).
Loosalu rabas asub ka Eesti suurim rabajärv - Loosalu järv. Oli tõesti üsna suur ja Ville käis taaskord ujumas. Loosalu rabas oli küll veidi rohkem rahvast ja isegi "paadisilda" pidime ühe teise paariga jagama, kuid see meid ei häirinud, sest eestlased on ju nii vaikne rahvas, kõik hoiavad omaette. Samas, kui poleks hoidnud, ka see oleks okei olnud. Nii kaua kui eesti rabades pole suuri masse, tasub sinna ikka minna.
3. Kodru rabamatkarada
Kodru raba oli meie jaoks täielik üllatus. Olin sinna minna tahtnud juba mitu kuud, kuid arvasin, et eks see üks väike rabajupp seal ole ning et ilmselt möödub enamik matkateed mööda põlluäärt tatsates. See polnud üldsegi nii! Kodru rabamatkarada alustasime meie põhimõtteliselt Tammsaare Vargamäe muuseumist. Okei, sinnani oli umbes 100 meetrit parkimisplatsist, aga tegelikult need esimesed 200m laudtee alguseni kõndisime mööda Vargamäe põldu. Tore üllatus! Kodru rappa sõitmiseks läheb Tallinna kesklinnast samuti umbes tunnike ja raba ise asub Järvamaal.
Esimene osa laudteest nautisime metsa:
Edasi aga kostitati meid tõelise korraliku rabamatkaga - Kodru raba on üsna suur, seal kasvab nii mände kui kanarbikku, leidub järvekesi ja metsatukkasid. Uskumatult kaunis koht!
Samuti on Kodru rabas vaatetorn. See küll ei ole nii uhke kui Viru või Marimetsa raba uhked tornid, on teine lausa õige kiitsakas ning tilluke, kuid torniks saab seda nimetada sellegipoolest. Värisevate käte ja jalgadega vinnasin end sinna isegi üles. Ville ei viitsinud, ütles, et ta ei näe seda ilu selles paar meetrit kõrgemas vaates... :D
Kodru rabalaudteel kõndisime lõppu välja ja tagasi ka. See on kokku 8 kilomeetrit, 4 ühes suunas ja 4 teises. Seega tõesti ideaalse pikkusega rabamatk ideaalses ja mitmekülgses rabas. No vaadake näiteks sellist Marsimaastikku:
4. Mädajärve rabamatkarada
Mädajärvel käisime kõige viimati ja sel korral lausa kolmekesi. Kui muidu pole me last eriti kaasa saanud võtta, sest vankrirattad lihtsalt ei mahu nende kitsaste laudteede peale ja kõhukotis olemise osas ta väga entusiastlik ei ole, siis nüüd proovisime ära päris matkakoti, kust ta ka kaugemale ringi vaadata näeb ja sellega tegimegi tiiru ümber Mädajärve.
Mädajärve rabamatkarada on iseenesest Tallinnale eriti lähedal, kesklinnast sõites näitab Google Maps, et läheb ainult 23 minutit - kõige lähemal asuv matkarada peale Pääsküla! Küll aga peab arvestama, et laudteeni jõudmiseks tuleb läbi sammuda üsna pikk tee kraavikallastel. See on vaadete mõttes veidi igav, aga uudsuse mõttes oli meile jälle tore vaheldus.
Mädajärve rabamatkarada parkimisplatsilt sinna ja tagasi on üsna lühike ka, reipal sammul arvan, et tunniga saab hakkama. Seega sobib ka väiksemate lastega läbimiseks. Kui kraavikalda-teelõik otsa saab, tuleb väike osa metsas ning siis jätkub tee ringina ümber Mädajärve. Laudtee on täitsa viisakas korras ja see on igati tore sammumine.
Kahel pool järve on väikesed piknikukohad, kus veidi selga ja jalgu puhata. Kui laps suurem on, siis läheme kindlasti sinna piknikule. :)
Need olid meie 4 selleaastast rabamatka-avastust. Ega kui välismaale ei saa, siis peab kuidagi muudmoodi seda reisi- ja seiklushimu rahuldama, eksole?
Veidi väsinud lapsevanemad seiklushimu rahuldamas:
No comments:
Post a Comment