Kokkuvõte Uus-Meremaa seiklusest

Eile ei teinud me suuresti midagi. Sõitsime Rotoruast tagasi Aucklandi. 

Need vaated ikka... 

Kõige tähtsam hetk oli tegelikult mere ääres käimine. Me olime ainukesed rannas. Me kusjuures polnudki varem siin riigis mere ääres käinud, välja arvatud Milford Soundis siis. Aga me polnud varem ujumas käinud! 

Vesi oli selline tavaline Eesti suve oma, mingi 18 kraadi. Esialgu mõtlesin, et ma ei lähegi ujuma, kuid siis ikkagi otsustasin selles Vaikse ookeani lahesopis ka keha märjaks kasta. Ville polnud mulle ujukaid võtnud, seega läksin alasti. Kedagi ju polnud... 

See oli eriline aeg seal rannas. Lihtsalt meie kolmekesi, loodus ja Uus-Meremaa. Pean vist ütlema, et üks erilisemaid tundeid siin riigis siiamaani. 

Edasi läksime hotelli, käisime korra ujumas ja tellisime Felixiga toitu tuppa. Ville käis võttis baaris ühe õlu pärast seda, kui oli auto tagastanud. 

Auto oli meil selline, polnudki enne pilti pannud: 

Istusime hotellis kogu õhtu ning puhkasime. See kulus väga ära. Väga!

Nüüd oleme juba teel Singapuri ja teengi kokkuvõtte Uus-Meremaa peatükist. Maailm on nii kaugel jõudnud, et saan lennukis wifit kasutada ja postitust kirjutada, kas pole mitte äge? :) 

Plussid: 

1. Uus-Meremaa loodus on väga, väga ilus. Leidub nii helesinist merd kui kõrgeid lumiseid mäetippe. Ideaalne sellistele loodusearmastajatele nagu meie seda oleme. Meeldivad sulle siis rannad, metsad, loomad või mäed - leiad kõike.

2. Uus-Meremaa on korralik, moodne riik. Kõik on hästi korraldatud. Näiteks pangakaardiga maksmine on pigem norm, tihti öeldi kohe, et ollakse sularahavaba asutus. Kõik reeglid on paigas, ekskursioonid hakkavad õigeaegselt. Selline normaalne Põhja-Euroopa töökorraldus. 

3. Uus-Meremaa on turvaline. Nagu see daam sealt kiivide keskusest ütles, siis on suurem tõenäosus, et su asjad varastab mingi lind või opossum kui teine inimene. Ka erinevate allikate järgi on Uus-Meremaa maailmas Islandi järgi kõige turvalisemaks hinnatud. Looduse mõttes samuti - siin pole madusid (nagu Hawaiil). Isegi loomaaias ei lubata neid pidada. 2 meremadu kusagil tegelikult olema pidi, aga neid nähakse üliharva. 

4. Uus-Meremaal ei ole palju rahvast. Pole raske leida rahulikku kohta, kus inimestest puhata. Üks huvitav fakt selle riigi kohta on tõsiasi, et 30% Uus-Meremaast ehk 80 000 ruutkilomeetrit kuulub rahvusparkidele. Tuletan meelde, et kogu Eesti pindala on 45 000 ruutkilomeetrit, seega Uus-Meremaal on rahvusparkide all pindalalt 1,7-kordne Eesti. 

5. Riigikeel on inglise ja inimesed on üldjuhul sõbralikud. Väga mugav eestlase jaoks.

Miinused: 

1. Põhiline miinus meiesuguste turistide jaoks on ikkagi see, et Uus-Meremaa on lihtsalt nii kohutavalt kaugel. Ajavahe on 11 tundi, juba selle ületamine on košmaar omaette. Kui tahta kohe Eestist Uus-Meremaale lennata, siis tasuks arvestada vähemalt 2 ümberistumisega ja kindlasti üle 30-tunnise seiklusega. Ei ole kuidagipidi mugav. 

2. Uus-Meremaa on ülejäänud maailmaga võrreldes pigem kallis. Nagu arvata võite, siis juba lennupiletid siia on ühele perekonnale tuhandete suurune väljaminek. Kohapeal on kütus odavam, kuid majutus kallim ja toit ka kallim kui Eestis. Samas jällegi - olin valmis isegi hullemaks. Peaks vist Eesti suurt hinnatõusu tänama, jah? 

3. Muuseumid ja muud turistiatraktsioonid on üldjuhul lahti kella 17:00-ni, mis on lapsega reisides ebamugav. Pärast lõunauinakut tahaks ju ka midagi teha, aga siis juba lähebki kõik kinni. Ka restoranid on tihti avatud kahes osas - hommikul kuni kella kaheni päeval ja siis on 3-tunnine paus. Põhjustas meile korralikult ebamugavusi, sest kasvõi eile otsisime kell 15:30 avatud restorani taga nagu nõela heinakuhjast. 

Lõpuks leidsin mingi india putka, milles kõhu täis saime. Ville oleks tegelikult ka MacDonaldsisse läinud, aga ma lihtsalt ei suutnud enam. India toit oli täiesti ideaalne:

Rohkem miinuseid välja tuua ei oskagi. Uus-Meremaal on kõik olemas! See on ilus ja võimas ja äge ja kindlasti üks erilisemaid reisikogemusi siiani. Okei, võib-olla on miinuseks vaid veel see, et päris troopilist kliimat ei tasu otsida, aga on see siis nüüd mingi mure? 

Ühest asjast tahan veel kirjutada. Midagi, millele olen mõelnud nädalaid. Nimelt: on inimesi, kes ütlevad, et kui sa pikaks ajaks kuhugi minna ei saa, siis polegi mõtet minna. Näiteks, et meie 2 nädalat Uus-Meremaal on kaugelt liiga lühike aeg, et kõike näha. Eks muidugi olen nõus - ongi! Samas kas peaks üldse minemata jätma, kui pikemaks ajaks ei saa? Kas oleks pidanud kõik 6 nädalat Uus-Meremaal olema ja Bali ja Austraalia nägemata jätma, et ühte riiki rohkem süübida? Ja kõige suurem küsimus - millal võib öelda, et nüüd olen kõike näinud? Julgen arvata, et isegi kohalikud ei saa seda tegelikult öelda. Mina Eesti kohta näiteks ei saa - ma pole ei Kihnut ega Ruhnutki veel külastanud! 

Kokkuvõttes - muidugi oleks kõvasti rohkem näha ja oleks tahtnudki näha, aga olen tänulik siiski selle eest, mida kogeda saime. Võib vabalt juhtuda, et teinekord jälle! Iga-aastaseks reisiks kahjuks teha ei saa, sest ma ei jaksa igal aastal nii kaugele sõita. Küll aga on tore see, et nüüd olemegi selle kõige kaugema koha ära külastanud ja ülejäänud on lähemal. :)