Kokkuvõte Londonist

Fruit tart oli super! 

Minu viimane päev Londonis oli üsna tegus: ärkasin vara nagu ikka (2-tunnine ajavahe polnud 3 päeva jooksul kaduda jõudnudki) ja läksin kohe kohalikku Barbicani Food Halli, et midagi hamba alla saada. Magus hommik tuli : )
Vihma muidugi sadas nagu ikka. See mind väga ei rusunudki. Väike vaheldus soome lumele.

Kas on tuttavad näod?

Pärast seda mõtlesin, et mis mu viimaseks kõrgkultuurikogemuseks siis saaks... Ma tegelikult südames juba teadsin - National Portrait Gallery. Tahtsin kuningate ja kuningannade pilte näha :D
Ausalt öeldes oli kerge pettumus selles põhinäituses. Kuidagi mitte-piisavalt-uhke. Noh, eks ma olin juba natuke väsinud ka kogu kultuurist. Pärast seda näitust tundsin, et nii, nüüd on aeg väike paus teha... Ilmselt tuleb lausa mitmekuune. Aga siiski, üks kõrvalnäitus seal galeriis liigutas mind pisarateni. See oli John Snowdoni fotodest. Ta oli fotograaf, kes pildistas ka kuningapere (lisaks muudele kuulsustele). Mulle hakkasid need pildid nii meeldima, et ostsin endale lausa ta fotoraamatu. See kaalus küll oma mitu kilo, aga see on ka mitu kilo puhast kulda...

Esmaspäeva hommikuti on vist vähe rahvast

Parim söök, võtaks sarnast iga päev

Pärast seda olin endale plaaninud paar tundi poodides käimiseks. Mul oli nimekiri suveniiride ja muude asjade jaoks. Sain kõik, mida vajasin. Ostsin isegi vihmavarju. Kas pole mitte tore omada vihmavarju ühest tuntuimast vihmasest linnast? :)

Käisin Oxford Streeti lähedal ka lõunat söömas. Ma leidsin nii nunnu öko-lõunakoha. Seal sai salatipõhja ise valida ja siis viiest komponendist ja kastmest tehti sulle kohapeal salat. Lisaks valisin külmriiulilt mikserdamata smoothie-koostised ja kohapeal mikserdati valmis. Maitses ülihea.

Lennujaamas sai ka päris hästi süüa

Umbes nii udune olingi, kui tagasi jõudsin

Kiirustasin oma suurte ostukompsudega koju, enne seda ostsin A.-le ja K.-le veel kingituseks kontserdipiletid nende külalislahkuse eest. Pakkisin asjad kokku ja lennujaama poole minek. Sõit Helsinkisse oli tore, soome keel tundus kodune. Joensuusse lennates juba magasin, ärkasin üles, kui lennukirattad maha põntsatasid. Auto oli parklas alles ja sõitsingi mõnusalt kodupoole... 5h und ja tööle! Nii see elu käib. :)

Joensuu ainuke pagasitagastusliin : ) : )

Ootasin, et Lexus mööda sõidaks,
aga seda ei tulnud...

Nii, nüüd siis väike kokkuvõte. Esiteks, London meeldis mulle. See oli just see, mida ootasin ja veel enamgi. Kultuur, suurlinn, veidi vanaaegne ja veidi moodne. Kindlalt lähen tagasi. Vb kevadel? Või järgmisel kevadel? :D Kindlasti tahan näha mõnda kontserti, klassikalise muusika oma Barbicanis oleks eriti tore. Siis tahaks näha Buckingham Palace'i ja Tate Moder
ni ja muidugi British Museumi... Seal linnas on lõpmatuseni kultuuri, mida sisse ahmida (eriti kui oled pikka aega näljas olnud).

Nüüd asja lihtsustamiseks mõned Londoni plussid:
1. Palju kultuuri nagu mainitud - valik on suur ja mitmekülgne, igaüks leiab midagi. Olgu see siis teater, koomiksipood või popkontsert.
2. Ülihea metroosüsteem - kiirelt ja täpselt igale poole... Ja juhised on alati väga selged. Ainult ilmakaari peab tundma.

Fotoshoot roosiaias

3. Tore anonüümsus - kedagi tõepoolest ei koti, mida teed, milline välja näed, kuhu lähed. Ma nägin inimesi üksinda kõva häälega laulmas, väga ilmelikke riideid kandmas, vabalt kõva häälega rääkimas. Tee mida tahad. Ja naudi seda, sest keegi ei vaata. Kõigil on oma elu, mida elada.
4. Keel, mida räägib enamus maailmast - lihtsam elu kui soomes ;)
5. Suured muuseumid ja kunstigaleriid on kõik tasuta. Muidugi võid annetuse teha, selle jaoks on palju kogumiskaste, aga otseselt keegi sind halvasti ei vaata, kui lihtsalt sisse-välja käid (ja muuhulgas suurepärase kogemuse saad).

Parkides on vähem inimesi... Rohkem linde though. 

Ja ka mõned miinused:
1. London on kallis. Isegi soomega võrreldes. Alla 10 naela ehk u 15 euro ei saa ei hommiku- ega lõunasööki, õhtusöögist rääkimata. Kolmekäigulise korraliku õhtusöögi eest tuleb vähemalt 20 naela maksta küll. Samuti ei saa kokku hoida transpordi pealt. Tegin majanduslikult tarku valikuid (loe - hankisin Oyster Cardi), aga 4 päeva eest metroosüsteemis maksin ikka u 22 naela. Samuti on kallid hotellid ja hostelid. Tänu A. lahkusele säästsin ikka mitusada eurot.
2. Need inimesed, kellele meeldib rahu, võivad lõpmatutest rahvahulkadest üsna ära kohkuda või siis lihtsalt ära väsida. Isegi mina, kes ma olen tõeline inimeste inimene, väsisin lõpuks mõneti. Samas ei anna midagi võrrelda selle vabaduse tundega, mis inimestega kaasneb.
3. Vasakpoolne liiklus. Ma oleks mitu korda äärepealt auto alla jäänud ja trepist paremalt poolt alla minnes tekitasin iga korda paraja segaduse...

Järgmiseks korraks:
1. Hangin üleeuroopalise/ülemaailmse netivõimaluse, et ma Google Mapsi kaudu igale poole veel paremini jõuaks ja Facebooki kunagi kinni panema ei peaks :D
2. Üritan veel vähem asju kaasa vedada. (Iga kord luban sama)
3. Võtan alati kaas väikese raamatu kohast, kuhu lähen. Minu soomekeelne "Lontoo" oli lihtsalt suurepärane!

Kokkuvõtte kokkuvõte - väga ilus kogemus. Juba näen ennast seal tagasi.

Suur aitäh, et lugesite ja järgmiste reisideni!

Armastusega,
Saara

Ida-London

Barbican. Järgmine kord lähen kindlalt kontserdile.

Eile oli vihmane päev. Pärast tõusmist ja blogikirjutamist sumpasin kohe kõrvalasuvasse Barbican Centerisse, et süüa leida. Kohvik oli kinni, aga mingist väikesest putkast ma ikkagi võileiva ja brownie-tüki sain.
Barbicani õhkkond on väga "teatriline". Barbican ise on suur kultuurikeskus, kus on näituseid, kino, suured teatri- ja kontserdisaalid. See on ka Londoni Sümfooniaorkestri pesake. Ma saan täiesti aru, miks A. ja K. siin elavad.

Mündid Rooma-aegadest

Kuna mul oli Kaarli ja Karoliniga kokkusaamine kell 1, siis mõtlesin, et midagi peaks ju hommikuga tegema. Lääne-Londonisse minna oli liiga ajakulukas, seega külastasin kohe siin samas olevat Museum of Londonit, mis oli tegelikult väga hea valik. Seega siis Londoni ajalugu viimase 20 000 aasta jooksul. Kivikirved, Rooma Impeeriumi aeg, keskaeg katku ja põlengu ja kindlustega, Elizabeth, Jane Austen, Victoria, sõjad, olümpiamängud... Nagu ütles mu sõber M.: "Inimesed ise mulle ei meeldi, aga see, mis nad kõik kokku teevad, selle nimel võib täitsa elada."

Need pole siiski päris hobused :D

9 aastat, umbes nii kaua olen neid
tundnud ka 

Edasi suundusin täiesti Ida-Londonisse. Kaarel ja Karolin on elanud koos Londonis nüüd veidi üle aasta. Mõlemad on elanud ka mujal eraldi ja koos ja eraldi ja koos, aga nüüd saavad jälle koos olla. Kaarel töötab suures pangas IT-lahenduste leidjana, Karolinil on oma algav kunstigalerii-äri.

Pintsak-lipslaste (ja Kaarli) põllumaad

Ida-London on ilus. See on puhas ja vaikne ja ruumikas. Kaarel ja Karolin ütlesid, et nemad valisid selle koha elamiseks just nende samade asjade pärast (+on Kaarli tööle väga lähedal). Seal on ka väga "merine", õigemini jõgine vist siis. Kajakad, beach-house'id ja kohvikud ja palju purjekaid. Mõned isegi elavad aastaringselt purjeka sees.

Kausi-muusika peaks mängima veel 986 aastat

Pärast jalutuskäiku ja 1000-aasta-muusikaprojekti külastamist läksime väikesesse burksiputkasse. Päris hea burks oli :D Ja Kaarli ja Karoliniga oli nii tore rääkida... Eesti-turvalisustunne tekkis. Et kuskil ikka on inimesi, kes aru saavad ja samamoodi mõtlevad. See oli kodusem päev kui Soomes.

Karoliniga burksiputka ees

O2-kontserdipaik ja kõrgus, mida jälle eufooriast
hoolimata veidi kartsin

Pärast sõitsme köisraudteega (:D sihuke nimi asjale...) üle jõe ja läksime seda Greenwitchi meridiaani vaatama. Kahjuks polnud me arvestanud ajaga ja täitsa pime oli. Aga vähemalt vaade linnale oli super. Öised tuled. Ja siis olid meie öised tuled juba pubis. Kaarel ütles kindlalt, et pubikultuuri peab kogema! Läksime ühte nunnusse pubisse Thamesi kaldal ja jõime siidrit ja õlu. Proovisin isegi maitsta ale-jooki, mis on siis gaasita õlu. Noh... õlu pole mulle nagunii kunagi meeldinud ja see ei olnud ausaltöeldes ka erandiks.

Lõpuks sõitsin rongiga koju. Tore päev oli. Ja tore oli sõpru ka näha. 

Vaheldus, mu lemmik

Eile hommikul ärkasin täiesti uue inimesena. On lausa ime, mida 9h korralikku und võib teha. Vaatasin aknast välja ja.. sadas. Mul ei ole isegi vihmavarju :D Aga sadu lõppes 2 minuti pärast ka, niiet polnudki vaja.

Nii nunnu, kas pole?

Pärastlõunaks oli mul kokku lepitud Pireti ja tema sõpradega teatrikülastus, hommikupoolik oli siis vaba. Mõtlesin esialgu, et lähen vaatan need vahakujud siis ka ära. Jõudsin sinna, aga kuidagi nagu imelik tunne oli, seisin järjekorras ja mõtlesin, et ei, 45 minutit ma siin küll seista ei viitsi. Läksin jalutasin eemale... Kohe Madame Tussaudsi vahakujumuuseumi juures on suur Regent Park. Jalutasin ringi, päike tuli välja ja mõtlesin, et see on just see, mida vajasin. 

Full English Breakfast

Sõin pargikohvikus korraliku inglise hommikusöögi: sai, oad, vorstid, munapuder, tomatid. No see oli küll väga hea, kuigi ma ei kujuta ette, kuidas nad seda hommikuks süüa jõuavad, sest see on päris suur ports ikka... Aga vähemalt on hea ports.

Laupäev ja jalgpall (ja sügis, mu lemmik)

:D :D

Edasi läksin loomaaeda. See oli super! Londoni loomaaed on maailma vanim loomaaed, avati 1828. Veitsa selline vana tunne oli küll seal jalutada, kuidagi nagu 20. sajandi algus või nii... Loomad ise nii vanad ei olnud muidugi :D Nägin tiigreid, lõvisid, kaelkirjakuid, okaapit (kõige ägedam loom!), laiskloomi, ahve, pingviine... No ja väga palju veel muidugi. Mu lemmik oli liblikamaja - suur küttega telk, kus lendas kümneid, ehk isegi sadu liblikaid. Taustaks mängis ebamäärane, aga nii sobiv muusika.

Üks väiksematest

Turist

Soe tunne

Pärast loomaaeda sain siis Pireti, P. ja C. kokku. Moderntantsuetendus toimus Sadler's Wellsis ja nimeks oli "Chalk About". Mõeldud lastele ja lapsemeelsetele täiskasvanutele. Meganaljakas ja samal ajal väga ilus.

Parem kui eilne õhtusöök ;)

Kisub juba udusemaks

Edasi võtsime suuna kohviku poole, maandusime ühes suvakas itaalia kohvikus, sõime veidi. Poisid küsisid, et kas sooviksime C. ja O. juurde minna, kes meid dringile olid kutsunud. Läksime! Nii tore, ma lootsingi, et näen seda "õiget" Londoni elu, kaen kodusid ja kuulan jutte.

Ja siis lõppes ilus päev eriti eriti põnevalt: C. ja O. on austraallasest ja ameeriklasest geipaar, kes elavad Londonis. Neil on megailus korter, mis parasjagu müügis, sest nad ise kolivad mujale. Abiellusid New Yorkis eelmine kuu. Vaatasime pulmavideosid ja nende pulmalehekülge ja kuulsime nalju ja puha. Samal ajal serveeris O. minule ja teistele külalistele šampust ja midagi kangemat ka, mille nime ma ei oska maitse järgi öelda. 

Disainkorter all the way

Ja edasi läksime pubisse Shoreditch House. No võite guugeldada, kes viitsib. Väga väga uhke klubi, siin pole lihtsalt ruumi selle kirjeldamiseks. Koju sain taksoga - väsinud, õnnelik, vaimustunud. Nii palju uut!

Lisaks katusebasseinile, rustic-disainile ja heale söögile
oli seal ka tasuta photobooth...

Mul on veidi imelik tunne, sest kõik on nagu kirjutatud, aga samal ajal mitte midagi ka. Tahaks kirjutada, kuidas mulle meeldivad londonlastest hobijooksjad pargis ja metroo kiirus ja millest kõigest ma kahe geipaari ja ühe eesti arstiga rääkisin... Aga siis see läheks liiga pikaks. Ilmselt midagi peab endale ka jääma.

Uued seiklused!

Minu reisiblogi ei jäänudki ühe-reisi-blogiks. : )

Tere tulemast!

Pöörata tähelepanu kellaajale

Saabusin täna Londonisse nädalavahetust veetma. Hommik algas kell 3.15, kui ärgata tuli. Õnneks õnnestus. Seejärel Joensuu-Helsinki ja Helsinki-Heathrow ja kohal ma olingi.

Heathrowst, maailma suurimast lennujaamast, võtsin rongi Londoni keskusesse. Metroos lõhnas niiske pesupulbrise pesu järele. Kusjuures täpselt selle lõhnaga ma Londonit alati ette kujutanud olengi. Ja see ei ole üldse paha lõhn. Õnneks paistis ka päike. Ja kui soe siin on! 23 kraadi, täiesti T-särgi ilm. Novembris. Mida mul veel tahta? Hea, et ka õhemaid riideid kaasa sai võetud.

Ööbin A. juures. Esialgu oli plaanis hotelli minna, aga A. pakkus lahkelt oma nädal aega tühjana seisvat korterit mulle, seega tundsin, et oleksin justkui kingituse saanud. Nad ise on mõlemad üldsegi ära reisil. Vastutasuks küsis A., et tooksin Soomest muumitassi, porovorsti ja Angry Birdsi komme. Sai tehtud.

1 võileib, 2 salatit

Kuna mul nälg näpistas kohe eriti jubedalt, siis pärast asjade lahtipakkimist läksin kohe toidujahile. Kohalikust restoranist sain võileiba ja salatit. Ja jäävett. Kõige parem oli jäävesi. Et üldist halba maiku alla loputada, võtsin ka šokolaadi-vaarika tarti ja kodutehtud limonaadi peale. No veidi aitas. Veidi.

Magustoit

Edasi läksin siis kohe turistikatele. Trafalgar Square kui põhikoht oli inimesi puupüsti täis. Päris kõigutav arvestades asjaolu, et elan mõnetuhandelises Karjala väikelinnas, kus kõik teavad kõiki. London on vabastav. Kõigil on suva. Kõigil on absoluutselt suva. Pole vaja midagi näidata või millegi nimel pingutada. Oled nii nagu oled - üks rahvamassist.

Trafalgar Square 

Vaated

Georg IV ja tuvi

National Gallery

Käisin National Gallerys. Kui ilus! Kultuuripuudusest sain küll üle. Ja Treffneri kunstiajaloo tuupimisest on ikka midagi kasu ka. Võtsin veel Audio Guide-i, mis oli väga hea valik. Nad rääkisid valitud piltidest 3-4 minutit igaühest. Autorist, maalist, kujunditest, tagamõtetest. Nii huvitav! No reaalselt, kõigile soovitaks. Ka täiesti võhikutele (nagu mina). Alguses mõtlesin, et kuulan kõik pildid ära, aga kui tunni aja pärast u 10% kuulatud sai, siis ma otsustasin ümber.

Kaksikud kopeerivad van Goghi

Meenutades Chicagot

Päris kõrge, või mis?

Edasi hakkas juba õhtupoolik kätte jõudma. Mõtlesin, et lähen vaatan siis ka selle London Eye ära. Parim mõte üldse. Ma sain oma Fast Ticketiga (mis maksis alla 30% rohkem) 10 minutiga rattale ja just päikeseloojanguajaks. Parim kogemus tänases päevas. Ma saan täiesti aru, miks raamatud kirjutavad, et see must see on. Vaade ja kogemus on parimad.

Tegelt ma kartsin rämedalt kõrgust ka

Love More

See ongi vä? :D

Pärast jalutasin mõnusalt mööda Thamesi ja astusin kiirsöögikohta ka sisse, et ehtne Fish&Chips kogemus saada. Noh ütleme nii, et see oleks võinud ka olemata olla...

Siis juba võtsin suuna tagasi "kodu" poole, kuna päris pikalt on üleval oldud. Enne veel tuli mul ka geniaalne mõte osta pistikukonvertereid, sest UK ikka päris Euroopa just ei ole :D Ja ei saanud käimata jätta ka 5-korruselises HjaM-is, kust ühe klassikalise pintsaku endale koju tõin. 

Lõpetuseks pilt London Eyelt

Selline päev siis. Eufooria. Mis võib olla ka väsimusest : )