Kokkuvõte Islandi reisist

Aeg kokkuvõtte käes! 

Sihtpunkt: Island

Reisiaeg: 19.7.24 - 26.7.24

Stiil: ise korraldatud reis, kahekesi tehtud roadtrip ümber saare 

Majutus: 4 ööd olime AirBnBs, 2 ööd hotellides ja 1 kämpingus

Lennud: Finnair läbi Helsingi mõlemas suunas, lennuaeg Helsingisse 30 minutit, Islandile 3,5 tundi

Transport: rentisime 4-veolise auto

Söök: Vähemalt korra päevas soe söök kohvikus/restoranis, muul ajal supermarketist ja majutuses tehtud

Islandi plussid: 

No tõesti on väga ilus. Loodusvaated on lummavad, võtavad sõnatukski. Island on väga mitmekülgne, leidub nii lund kui väävlihaisust tühermaad, palju rohelust ja palju musta laavakivi. Inimesi on enamasti väga vähe, eriti, kui Reykjavikist kaugemale sõidad. Sobib neile, kes inimmasse ei armasta. Samuti pole tegemist nn "väljanäitusreisiga", st enamik rahvast on spordi- ja matkariietes. Midagi uhket kellelgi seljas ei näinud, aga muidugi eks tõsi ta ole, et kusagil uhkes kohas me ei käinudki. Käisime palju matkamas, sest matkaradu on tuhandeid. Käisime kuumaveeallikate juurde tehtud spaades. Kui Islandile matkariided ja ujumisriided kaassa võtta, siis sellest piisabki. 

Plussiks loeksin ka väga moodsat ühiskonda, kõik räägivad inglise keelt ja alati saab kaardiga maksta. Ma ausaltöeldes isegi ei tea, milline Islandi sularaha välja näeb, sest me kasutasime ainult kaarte. Samuti on tegelikult üle kogu saare võrguühendus täitsa hea. Lisaks on muidugi plussiks lühike lennuaeg. Island on lähemal kui Egiptus!

Islandi miinused: 

Islandil ongi minu meelest 2 suuremat miinust - ilm ja hinnad. Ilmaga meil tegelikult isegi vedas, sest päriselt lausvihma saime ainult ühe päeva, ülejäänud aja kas tibutas kergelt või oli lihtsalt pilvine ning paar päeva veetsime lausa päikesepaistel. Üsna harv juhus Islandi kohta! Me läksime sinna aasta kõige soojemal ajal ja ostsin selleks ikkagi eraldi jope, mis ka väga ära kulus. Päevased temperatuurid kõikusid 13-20 vahel, enamasti 15-16 kraadi. Mingit suvist leitsakut ei tasu tõesti Islandilt otsima minna. 

Teiseks miinuseks on jah need hinnad. Jõhker, kui kallis kõik on. Eks nägite nendest söögiarvetest isegi. Majutust alla 300 euro öö kohta on hea, kui leidub, tegin ikka korralikku uurimustööd, et saada. 2 pitsat ja 2 kokat maksabki 50 eurot jne jne. Nädalase reisi kuhugi Lõuna-Euroopasse oleksime saanud vähemalt poole väiksema eelarvega. Aga no mis sa teed? Kui vaja minna, siis vaja minna. 

Tervis: 

Tervisega läks tegelikult hästi. Kuigi tulime soojast Eestist külmale Islandile, siis haigeks me ei jäänud. Ei jäänud ka siis, kui matkates läbimärjaks saime või kui tuul ja vihm kusagil kaljude peal näkku peksid. Eks see ole hea riietuse küsimus ning kiidame ennast õigete valikute eest. Päikesepõletust ka ei saanud, ehk ainult kerge punetuse vaalavaatluspäeval. Oleks pidanud ikkagi kreemi panema pilvkattest hoolimata. Ainuke päris mure olid need va kihulased, kes kohe esimesel ööl mu vasaku käega 1-0 tegid ja nii mujaltki keha pealt oma võtsid. Ülejäänud reisi sügelesin kohutavalt, võtsin isegi allergiarohtu ja määrisin oma kätt rahustava kreemiga. Villet nad millegipärast nii palju ei armastanud... Siiski kokkuvõttes läks hästi. 

Siit on veidi näha mu kihulasekahjustust: 

Auto ja ringisõitmine: 

Rentisime endale 4-veolise masina, kuigi meie esialgne marsruut (ring ümber Islandi) seda ei vajanud. Mul on siiski hea meel, et meil see neljaveoline oli, sest mõned kohad oleks kaheveolisega üsna rasked läbi saada olnud. Islandil saab teha ka sellist matka, et lähedki 4-veolisega mööda loodust sõitma, seal on omad teed, kus seigeldakse. Me ise sellise elamuse peal väljas ei olnud, aga tean inimesi, kes on seda teinud ja kellele see väga meeldis. Liiklus on Islandil samuti viisakas. Kõige rohkem tuleb karta lambaid teel, kes Islandil tihti täiesti vabalt ringi jalutavad. Teiseks tuleb karta suurt tuult, mis autouksed tagurpidi keerata võivad ja sellega olime tõesti väga hoolikad. 

Raha: 

Ja nüüd paljuoodatud jutt reisi maksumusest. 

Lennnupiletid ostsime umbes 3,5 kuud ette ja otse Finnairi kodulehelt. Ühele inimesele oli edasi-tagasi pilet 481 eurot, kokku siis 962 eurot. 

AirBnb-de hinnad olid: 264, 242, 209, 281. Hotellide hinnad olid: 246, 224. Kämping oli ka AirBnb kaudu, maksis üllatavad 79 eurot (megaodav). Kokku läks siis majutuse peale nädala aja jooksul kahele inimesele kokku 1545 eurot. 

Meelelahutuse eest maksime ka omajagu. Vaalavaatlusreisi pilet oli 85 eurot inimese kohta. Ratsamatka hind oli 92 eurot inimese kohta. Sinise Laguuni pilet oli 85 eurot inimesele. Forest Lagoon läks kahepeale kokku 94 eurot. Krauma spaa läks kaheapeale kokku 92 eurot. Kokku läks meelelahutuse peale kokku 710 eurot. Matkad olid õnneks kõik tasuta. 

Autorendi saime nädalaks uskumatult soodsa hinnaga 580 eurot, eriti arvestades, et tegemist oli 4-veolisega. Samas auto oli täielikult ära trööbatud, 350 000-kilomeetrise läbisõiduga. Aknaid pidi väljastpoolt suruma, et kinni läheks ja pragu vahele ei jääks jne. Selle raha eest muidugi käis küll. 

Kohapealne söök ja kütus ja need paar asja, mille kaasa tõin (2 seepi ja 2 T-särki pojale ja õelapsele) läksid kokku maksma umbes 1300 eurot meie mõlema peale. 

Reisi kogumaksumus kahele inimesele oli ligikaudu 5100 eurot, ühe inimese kohta siis umbes 2550 eurot. Sinna juurde võiks arvestada ka need riided, mille spetsiaalselt Islandi jaoks ostsime, aga kuna need kestavad ikkagi kauem, siis ma seda ei tee. 

Kokkuvõttes võin öelda, et jään seda meenutama kui väga õnnestunud reisi ning olen ülirahul, et ette võtsime. Eriti rahul olen sellega, et läksime kahekesi, ilma lapseta, ja saime täiel rinnal loodusmatku nautida. Mul ei ole tunnet, et peaksin Islandile kindlasti tagasi minema, aga kui juhtub, siis on tore koht, kuhu minna. 

Island tegi meile kingitusi!

Täna oli meie viimane päev Islandil. Saime selleks puhuks lausa hüvastijätukingitusi! No näiteks selliseid: 

Ärkasime vara, aga võtsime aega. Me teadsime, et päeva esimese sihtpunkti väravad avatakse alles kell 9, seega passisime pea 3 tundi niisama. Selline "molutamisaeg" on meie tüüpi reisidel väga oluline, kuna oleme muidu nii aktiivsed ja toimetame terve päeva ringi. Hommikud ja õhtud peavad rahulikud olema. Me näiteks ei saaks kusagil diskodel käia oma graafikuga. Ega me ei tahagi tegelikult... 

Ilm oli... kehva. Aga me teadsime seda ette, muidugi, olime sellega arvestanud. Öösel kuivatasime kõik saapad ja joped radikate juures ära, seega vähemalt oli varustus kuiv. Ville küll ütles kohe hommikul, et tema täna märjaks saada ei taha, tahab ilusat viimast reisipäeva. Ma olin kahtlev, sest minu päevaplaan nägi ette päris mitu matka ning need tuli teha eeldatavalt vihma käes. Ma ei öelnud midagi. 

Islandi esimene kingitus meile olid lunnid. Lunnid!!! Ma olen päriselt ka aastaid neid linde näha tahtnud - neid arktilisi papagoisid oma oranži noka ja punaste jalgadega. Neid, kes tatsavad maa peal nii armsalt ja kelle inglisekeelne nimi on puffin. Ja täna me neid nägimegi. 

No kas nad pole mitte ilusad? 

Koht, kus me neid lõpuks nägime, oli Dyrhólaey majaka juures suure kalju otsas. See oli ka viimane koht, kus me neid üldse näha oleks saanud enne lennujaama juurde tagasi sõitmist, seega ma olen nii õnnelik, et õnnestuski! Vihmane ilm oli tegelikult isegi abiks, soome tüdrukud ütlesid eile, et vihmaga on nad rohkem "kodu juures" ja ei lenda merele kala püüdma. 

Neid oli seal nii palju! Muudkui lendasid ja siblisid ja tatsasid kaljunukkide peal. Mul oli suu kõrvuni. Vihma sadas, külm tuul puhus ja mina vaatasin armunud näoga neid lunne. On ikka elu. 

Kui autosse istusime, olid meil joped taaskord märjad. Jalad olid õnneks kuivad, sest kusagil rohu sees me ei kõndinud, tatsasime parklast kaljunukini ja tagasi, kokku ilmselt 100 meetrit. Samas vihm ja tuul peksid vastu pükse ning sääred olid küll märjad. Ville arvas, et sellest vihmast on tänaseks küll ja edasi võiks tubaseid tegevusi vaadata. 

Suure nurumise peale ikkagi läksime mu esialgse plaani järgi järgmist koske vaatama, kuhu olin juurde märkinud ka matkamise. "Lähme sõidame niisama kohale, äkki näeb vaateid kasvõi autoaknast," ütlesin lootusrikka häälega. Ville oli nõus, eriti kuna mainisin, et antud matk on Islandi kõige ilusamaks matkaks ristitud. 

Kosk nimega Skógafoss oli lihtsalt silmipimestavalt ilus. Rohelised kaljud, must liiv ja võimas juga on lihtsalt maagiline kombo. 

Ilm oli täiesti üllatavalt ilus ja isegi kergelt päikseline. Radaripilt näitas vihma, kuid see konkreetne koht Skóga jõe juures oli täiesti rahulik - ei tuult, ei vihma, mõnus soe. Uskumatu kingitus! Ega siis midagi, hakkasime mööda matkarada jõeäärt pidi muudkui ülespoole sammuma. 

Isegi väike vikerkaar tuli päikese abiga välja: 

Me teadsime kohe alguses, et kahjuks kogu matka me ei tee, kuna selle pikkus oli üle 5 tunni, mida meil täna Skóga jõe koskedele panna ei olnud, olgugi, et neid oli matkaraja ääres väidetavalt üle kahekümne. Meie jalutasime umbes 40 minutit mööda jõekallast üles ja piilusime koskedest esimest kolme. 

Kõik kolm olid ilusad. Ja vaated olid ilusad. Ja ilm oli hea. Kuivatasime selle käiguga joped ära. :D 

Mingi hetk otsustasime, et tuleme alla tagasi. Ilm tõmbas ka kuidagi pilviseks ning tuul hakkas vastu pead puhuma, seega kapuutsid oli vaja pähe panna. Olime ikkagi tänulikud, et saime täitsa kuiva jalaga koskesid näha ning vaateid nautida. Igati seda väärt! 

Jätkasime sõitu lennujaama suunas. Ilm läks taas kehvaks, vihm peksis vastu auto esiakent nii, et kojamehed tegid tööd kogu raha eest, et me midagigi välja näeks. 

Lõunat sõime teeäärses tänavatoidu kohvikus. Mina võtsin päevasupi ja Ville kala ja kartulid, mõlemad võtsime pepsid (kokat polnud). Kokku 55 eurot. #island

Järgmiseks tegime ühe pikema sõidu sisemaale. Ilm oli jätkuvalt kehva. 

Õnneks mida kilomeeter edasi, seda ilusamaks läks. Kilomeetreid oli omajagu, ligi pooleteise tunni jagu lausa. Oleks võinud isegi kohe hotelli puhkama sõita, aga meil olid ju ometigi geisrid vaatamata. Islandil on aga geisrid täitsa olemas ja kogu vaatemängu jaoks on ehitatud üks kõige turistikamaid kohti üldse - geisripark koos restorani ja ööbimiskohtadega. Ja loomulikult ei puudu massides inimesi, kes kõik geisreid näha tahavad. 

Ka meie oleme turistid ja ka meie tahtsime geisreid näha. Kas teadsite, et antud sõna tulebki Islandi keelest, milles see tähendab purset? Päris esimene nii nimetatud geiser oli samuti pargis näha, kuigi see on praegu veidi uinuvas olekus ja enamasti ei purska. 

Õnneks aga purskab iga natukese aja tagant selle kolleeg kohe kõrval: 

Inimesed seisid kusjuures ümber purskava geisri ja ootasid kaameratega, millal järgmine purse tuleb. Kummaline vaadata kogu seda värki. Eks ise oleme samasugused muidugi. Kuigi jah, peab tunnistama, et antud pargike ei olnud selle reisi tippvaatamisväärsusi. 

Õnneks saime seal ka ühe minimatka teha ja kohaliku künka otsa ronida, andis külastusele veidi juurde. Tore ikka, et ära nägime. Ikkagi ajalooline koht! 

Edasi tegime veel väikese tiiru kohaliku suurkose juurde, millel nimeks Gullfoss. Gullfossini oli geisrite juurest vaid 14 minutit sõitu - väga vähe. Nagu arvata võite, siis ei olnud me seal ainukesed külalised. Ka see oli väga turistirohke piirkond ja eks arusaadavalt - Gullfoss on väga suur ja võimas kosk. Mitte nii võimas kui Dettifoss, aga ikkagi väga, väga võimas. 

Päike tuli ka välja, nägime veel viimast korda vikerkaart - aitäh, Island! Jalutasime tiiru ümber kose, tegime pilte ja nautisime. Nautisime rahvahulgast hoolimata.  

Siis sõitsime küll hotelli, olime juba päris väsinud. Paraku oli hotelli lausa 2-tunnine teekond, aga sisustasime selle ära nii, et Ville vastas Instagramis jälgijate küsimustele. :D Saime jälle igasugu maailma asju arutada. Me üldse räägime palju, viimasel ajal poliitikast näiteks, aga ka psühholoogiast, tobedatest internetivideotest, ajaloost, oma lapsest, tulevikuplaanidest, reisidest, mida ette võtta ja nii edasi ja nii edasi. Selle reisiga oleme ühenduse kindlasti paremaks saanud, kuigi see oli juba enne hea. 

Seekord ööbime lennujaama lähedal hotellis. Väga suur hotellituba on ja ilus vannituba, olen isegi üllatunud, arvestades, et öö hotellis maksis vähem kui eilne 3-tärnikas. 

Ja siis oligi aeg päeva ning üldse reisi kõige viimase vaatamisväärsuse käes, millel nimeks Sinine Laguun. Sinine Laguun on kindlasti Islandi üks külastatumaid vaatamisväärsusi. Tegemist on suure kuumaveeallikaga, millel kaunis sinine piimjas värvus. 

Sinisesse Laguuni pääseb vaid eelbroneeringuga, sest see on nii populaarne. Mina tegin meie oma ära juba nädala alguses ning siis ei olnud igaks kellaajaks enam kohti saadaval. Mul on siiski hea meel, et mul piisavalt oidu oli see ära teha. Tahtsin minna juba selle pärast, et teada, millest kõik räägivad. 

Rahvast oli muidugi palju, aga see oli normaalne. Õnneks leidus vaiksemaid soppe, kus rahus lebotada ning Ville puhul ka õlut rüübata. 

Tegime meiegi selle kuulsa ränimaski - mine tea, äkki on abiks? Saame siledama naha või midagi. Ja üldse, see mask oli hinna sees, seega tuli ikka maksimum võtta. 

Me polnud ainsad, nagu ikka: 

Olime laguunis tunnike, ega rohkem ei jaksakski. Ma ei saa öelda, et see 90-eurone pilet seda tunnikest täielikult väärt oli, kuid kogemus omaette oli ikkagi ja ses suhtes ma ei kahetse. 

See reis on olnud imeline. Homme hommikul lendame koju oma poisikese juurde ja lähipäevil teen kokkuvõtte kogu reisist. Püsige lainel! 

Päris Island

Täna kogesime me seda kõige tõelisemat Islandit. Igas mõttes! Nii heas kui halvas. :D 

Hommikul oli vahelduseks värske tunne, see veidi kergem päev andis kohe rohkem energiat. Hotellituba polnud midagi erilist, selline tavaline 3-tärnikas. 3-tärnikas, mis maksis 250 eurot öö, onju. #island

Hommikusöögiks võtsime Netto poest saiakesi. Triin ütles, et ta sõi Islandil kõige suurema kaneelirulli elus, ma siis pidin ka ühe võtma. Jah, nad tõesti armastavad neid hiiglaslikke rulle. 

Ilm oli Islandile omane - vihmane ja hall. Meie head päikselised päevad olidki haruldus, nüüd on aeg Päris Islandi käes. Pole midagi, saame hakkama. Näemegi ära, kuidas see tavaline elu siin käib. Aga huh, tegelikult on päris kõle ikka.

Meie esimene peatuspunkt oli Fjaðrárgljúfur - jõesuue, milles liustikutükid ringi ulbivad. Ja teate, see oli kindlasti üks mu senise reisi tipphetki. Kui ilus! Kui filmilik! Nii müstiline ja eriline. Kogu see maastik oli justkui ulmefilmist, täiesti uskumatu, et see päris oli. 

Jää oli erinevat värvi - sinakas, valge, hall, läbipaistev. Rannal olid täiesti läbipaistvad jäätükid. Ranna kohta öeldakse ka Teemantrand, sest tükid meenutavad teemanteid. Õige nimi! 

Kogu vaatlusaja sadas vihma ja oli udune. Osalt tegi see kogemuse veel erilisemaks, aga samas jälle - külm ja kõle! Õnneks meie joped pidasid vihma ja jalad said ainult natuke niiskeks. Sinna jäätükkide vahele sai minna ka paadiga sõitma ja kayakiga tiirutama ja küsisin Villelt, et kas ta oleks ka minna tahtnud? Ville ütles, et ei, tal kõik okei, ei tunne puudust. Seda tiiru ma tõesti meie reisikavva ei pannud, kuigi need kayakid nägid nii kutsuvad välja... Jah, see vaatamisväärsus oli imeline. 

Kogu tänase päeva sõitsime suuresti Islandi suurima liustiku serval. Tegelikult on see kogu Euroopa suurim liustik. Kuna oli väga pilvine, siis nägime seda ainult kaugelt ning läbi udu. Tegin teie jaoks siiski ühe pildikese, et maigu suhu saaksite. 

Tänane päev ei lõppenud siiski Fjaðrárgljúfuriga, mul oli ju terve nimekiri asju, mida tegema pidime. Järgmiseks oli plaanis Skaftafelli rahvuspargis 3 kose matk - lühike 1,5-tunnine jalutuskäik 3 kose juurde, ainult 170 meetrit tõusu - käkitegu! 

Päkapikkudest kaasteelised: 

Ainuke asi, mis käkitegu polnud, oli see ilm. Vihma kallas vahetpidamata. Õhh.... Aga ei, otsustasime, et läheme ikkagi teeme selle matka ära. Mis meie alternatiiv siis on? Passime autos? Panime joped ja matkasaapad ja lootsime lihtsalt, et ehk kohe esimese 10 minutiga päris läbi ei vetti. 

Esimese koseni jõudsime võrdlemisi rahuldavas seisus: 

Aga no täielik udu oli küll. Ka sellel matkal pidi suuri vaateid nägema, aga läbi selle udu oli hea, kui koskegi nägi. Olime kaks siili seal raja peal - vihmas ja udus. 

Kui viimase koseni jõudsime, olime juba päris märjad. Viimane kosk oli ilus ja mustad kivid selle taustal väga erilised oma sümmeetriaga. See matk oli seda väärt! Lasime kohe vahelduseks kellelgi teisel endast pilti teha. 

Pöörake tähelepanu meie jalgadele, siis saate läbivettimise-astmest aru: 

Kui tagasi autoni jõudsime, polnud praktiliselt ühtegi kuiva kohta järel. Okei, tegelikult mul torso ikkagi oli ja aluspesu ka, see jope aitab palju, mul on hea meel, et enne reisi selle ostsin. Ville oli täiesti läbimärg. Jalad lirtsusid viimased kilomeetrid, väänasime pärast sokkidest vett välja. 

Aga sai seegi seiklus ümber. Panime autos soojenduse maksimumi peale ning vahetasime riided ära. Selle matka ja riietevahetamise peale läks muidugi kõht väga tühjaks ning järgmiseks liikusimegi restorani. Valisin seekord isegi ühe korralikuma. Ville sai kala süüa ja mina värsket pastat, mille ports oli nii suur, et ainult poole ära süüa jõudsin. Aga oi, see oli hea. Eelrooga jagasime, selleks oli grillitud juust krõbesaiadega. 

Kokku 87 eurot: 

Tänase päeva sõidueesmärk oli umbes 3 tundi - Höfnist Vikini. Vik on tegelikult kogu Islandi kõige lõunapoolsem küla. Püsielanikke on 318, aga hiljem kuulsime, et igal ööl ööbib siin 2000 turisti. Nii suur number, kas pole? Islandit külastab igal aastal üle 2 miljoni turisti. 

Siin muidugi on, mille pärast tulla. Maastikud on nii vahelduvad. Kord näeme silmapiiri taha ulatuvaid kivivälju, siis ilusaid aasasid. Täna nägime kilomeetrite viisi samblaga kaetud kivisid. Tõesti, selline maastik oli mõlemal pool teel ja nii kaugele, kui silmad võtsid. Väga, väga kummaline. Väga eriline ka. 

Ja muidugi need kosed. Mis tunne oleks, kui su maja oleks näiteks sellise kose juurde ehitatud? 

Meie majutus on täna armsas AirBnb majakeses. Neid on siin kohe 12 tükki reas, väga armas turistiküla on püsti pandud. Majake on ka igati hea, kõik vajalik on olemas, privaatsus kaasa arvatud. 

Aga sellega meie tänane päev veel ei lõppenud! Olin nimelt eile meile tänaseks ikkagi ühe seikluse broneerinud - ratsamatka! 

Kes ei tea, siis ma olen suur hobusehuviline olnud juba aastakümneid, lapsest alates. Ka praegu käin ratsutamistrennides meie oma Veskimetsa spordibaasis. See on parim spordiala, mida tean. Ville samas nii suur fänn ei ole. Ta on minuga ratsamatkadel käinud nii Eestis kui Madeiral kui Hawaiil, aga traavi ta sõita veel ei oska. 

Õnneks me ei läinudki traavi sõitma, enamik matkast oli täitsa sammumatk, kuid pärast saime ka Islandi hobuste erilist käiku proovida - tölti. Tölt on midagi sammu ja traavi vahepealset ja väga mõnus sõita. See tölt oligi tegelikult see, miks ma üldse ratsamatkale tulla tahtsin - tahtsin seda kuulsat käiku proovida. 

Islandi hobused on ise üsna tillukesed ja kaalupiirang nendega sõitmiseks oligi 100kg. Õnneks Ville on 97kg raske, seega ikka võeti. Tallitüdrukud ja ratsagiidid olid kusjuures soomlased. Rääkisid seal kahekesi soome keelt ja ma siis kohe ütlesin sõna sekka, küsisin, et kas olete kõik siin soomlased? :D Nemad kahekesi olid ainukesed siiski, kuid ülejäänud aja rääkisime neljakesi ainult soome keeles, mis oli hea vaheldus. Kodune ja mõnus. Ma olen Soomes ka ratsatrenni teinud, seega teadsin isegi hobustega seonduvat sõnavara. Küll oli äge!

Soome tüdrukud rääkisid oma elust, rääkisid Islandi hobustest ja mis tunne on Islandil elada ning hobustega tööd teha. Nii põnev oli kuulata. See, kellega mina rohkem rääkisin, on siin elanud juba 8 aastat. Ütles, et hobustele on Island paradiis - kärbseid pole, parme pole, sääski pole, ilm on sobilik ja hea. Tal endal on suur sääseallergia, seega ka tal endal on hea. "Jah, vihma sajab, aga see on okei." Ta ei tea veel, kas kolib kunagi tagasi Soome või kuhugile mujale. Tal on siin 2 hobust ja oma maja. 

Ville ja Zorro ja mina ja Mauni:

Meie matkatee oli samuti äge - rannas, musta liiva peal. Kui eriline. Pea kohal lendasid linnud ja rohelised kaljud kerkisid kõrgusesse. Muide, osa lindudest olid lunnid! Seega nägime põhimõtteliselt täna isegi lunnid ära, kuigi loodame, et homme on see õige "lunnipäev". 

Ma olen nii õnnelik, et ikkagi sinna matkale läksime. Tegi kogu reisi kohe palju erilisemaks! 

Aitäh, mu nunnu Maunikene: 

See ongi Päris Island - vihmane ja hall, aga nii ilus ja soe.