Uus spaa Tallinnas - Ring spaa ja saunad!

Ega väga tihti just ei juhtu, et Tallinnas tutikas spaa avatakse. Nüüd siis tuli meile Ring spaa ja saunad! Elevust oli palju ka meie peres. Me küll ei jõudnud sinna esimeste seas, aga nüüd on käidud. Esimesena käis tegelikult meie 3-aastane oma lapsehoidjaga, siis jõudsin mina sõbrannadega ja nüüd oleme perega kolmekesi ka proovinud. 

Ring spaa asub tegelikult väga kummalises kohas - keset Õismäe paneelikaid. See ongi justkui nende paneelmajade ringi sees, seega nime poolest sobib hästi. Kogu komplekt on samas veider - istud seal luksuslikus spaas, ümberringi pesueht nõukaaegsed ehitised. Aga pole midagi, kiidan valikut! Kindlasti teeb teene meie ajaloo tutvustamisel turistidele, keda Ring spaas ka mitte vähe pole. Eelmisel nädalal ujumast tulles oli maja ees terve bussitäis soome õpilasi. 

Erinevalt paljudest teistest perespaadest, ei saa Ring spaa riietusruumi "peresõbralikuks" pidada. Naiste ja meeste riietusruum on nimelt eraldi. Minu jaoks väga vahet pole, ongi rahulikum. :D Poisid lähevad ühest uksest ja mina teisest, saan seal rahus end valmis panna, aga jah, enamike perede jaoks mugavam oleks teistpidi. 

See stiil meeldib väga: 

Ring spaa ei ole ka väga suur, vähemalt ei tundu see hiiglaslik. Ehk on asi nendes madalamates lagedes? Mulle kusjuures jälle väga meeldib, et kusagil ballisaalimõõdus kompleksis ei pea ekslema - väiksus tekitab väga mõnusa hubase tunde. Väljas on külm, sees on soe. Panelkad paistavad... Haha, okei, see viimane on ehk lihtsalt kuidagi kodune - tavaline Eesti.

Suur bassein on piisav, et ringi ujuda ning sopikestes veejoamassaaži nautida. Ühes koopas on ka üsna tugeva vooliga ringbassein. 2 mullivanni on mõnusad lõõgastumiseks. Jaapani vann on lausa luksus! Jaapani vanni paneku eest kiidan neid väga. Minu saunapõlgurist pojake kasutas just seda kohta enda soojendamiseks. Kui külm hakkas, ronis sinna tagasi. 

Lastebassein on piisavalt madal, seda ka kiidan. Need paarkümmend sentimeetrit pakuvad piisavalt palju lõbu, kuid vähendavad tunduvalt uppumisohtu. Soojendusega toolidel saavad lapsevanemad rahus lapsi jälgida. Jah, lasteala on väga hästi tehtud! Ring spaa on ideaalne just väikelastega perede jaoks. Noh, nagu meie... 

Saunaosa on samas täiskasvanute paradiis. Nii stiilne! Tõesti, ütlen isegi nii, et Eesti kõige stiilsem saunaosa, mida näinud olen. See sisekujundus - palju taimi seintel, "tähistaevas" aurusaunas, linnulaul ühes kohas, klassikaline muusika teises - kõik seatud vastavalt sauna stiilile. No väga meeldib! Tõesti väga meeldib. 

Õues saab ka olla. Õues on suure-suure lavaga Soome saun, mida küll kahjuks igapäevaselt ei köeta, kuid kuhu mahub mõnusalt ka väga suur seltskond ära, kui keegi tahab terve kambaga tulla. Pärast saab külma vette hüpata või soojas mullivannis istuda vaadates taaskord neid va paneelikaid. Kummaline, kummaline maailm. 

Ka siseruumides on külmaveebassein: 

Saunu on seal kokku muide 10, igaühele midagi. Minu lemmik ongi aurusaun, ka vene banja ja auru-soolasaun samuti. Investoritele - isegi Saunumil on oma saun. :D Saab ära testida enne, kui koju osta. 

Kasesaun: 

Väike sidrunimojito pärast saunaskäiku:

Süüa proovisime ka. Väga mõistlikud hinnad spaatoidu kohta, mille osas nagunii restoranikogemust ei oota, aga omal moel seda ikkagi pakutakse ka. Mokteilid ehk alkovabad kokteilid olid head, bataadifriikad ka ning kartulipallikesed üllatasid mõnusalt. Piisav, et lastel kõhud täis sööta ning edasi mängida. 

Ühesõnaga - no ikka väga positiivne kogemus! Ainus miinus tõesti on saunamaailma ülilibedad põrandad ja need eraldiolevad riietusruumid, kõik muu - hea töö! 

Ei jää meie viimaseks korraks, kindlasti mitte. 

Tallink Aqua Spa - hästi hoitud saladus

Tere ja head seda aastat kõigile! Nagu näete, pole sel aastal veel ühtegi postitust siia blogisse ilmunud. Noh, koroona muidugi, aga pole ka ise midagi huvitavamat ette võtnud, millest kirjutada. Nüüd siis vähemalt uus vee- ja saunakeskus proovitud, seega siin see on - arvustus Tallink Aqua Spast. 

Esiteks disclaimer - ei, ma ei soovita praegu spaasse minna. :D Minge siis, kui on rahulikumad ajad. Eks tegime me ju isegi veidi pattu ja käisime umbes kuu aega tagasi, aga enesekaitseks võib öelda, et helistasime enne lähedalolevad spaad läbi ja küsisime, et kas sel õhtul on vähe või palju rahvast. Kui Mustamäe 21+ spaa oli nii täis, et isegi kappe polnud, siis Tallinki kohta öeldi, et olukord on üsna rahulik. 

Nüüd aga küsimus - kui paluksin teil nimetada Tallinna spaasid, siis kas Tallinki oma tuleks meelde? Enne seda aastat minul kindlasti ei oleks tulnud. Kalev, Mustamäe Elamuste spaa, Viimsi spaa, lähedal veel Laulasmaa, Läänemaal igasugused mõisaspaad, aga Tallink - ee... Mingi basseiniga baar või? :D 

Jah, kusjuures, baar basseinis tõesti oli, aga õnneks oli ka igasugu muid ägedusi. Olles ise olnud omal ajal Tallinki kuldkliendiks, ei fänna ma seda nime just väga palju. Nimelt, olin kuldkliendiks olude sunnil - lindatütre elu... Sellest tulenevalt ootasin pigem määrdunud ja vanaaegset miljööd. Kuid võtke näpust - kõik oli ikkagi väga uhke.

Vaadake seda riietusruumi, silm lausa puhkab: 

Riietusruum oli siis mitte-peresõbralik (et mitte öelda perevaenulik :D) ehk naised ja mehed eraldi. Kuigi viimases annab ka kahelda, sest just siis, kui olin duši alla minemas, tammus sisse üks parajalt paksuke meesterahvas, kes umbes 10 sekundiga aru sai, et vales kohas on. Eestlasele kohaselt ta plagama ei pistnud, küsis vaid stoilise rahuga, et kuskohas see meeste riietusruum siis ka on ja sammus aeglaselt välja tagasi... 

Basseiniosa on Tallinkis suurejooneline. Spaa keskne ala on kõrgete lagedega ja klaaskatusega "sisehoov", kuhu saavad alla vaadata kõrgematel korrustel kõndivad hotellikülalised. Kokku ongi basseinialal 1 suur bassein baari, veejugade ja survevooluga, üks väiksem bassein veejugade ja pissiva poisiga (pärast näitan :D), 2 mullivanni ja 1 lastebassein. Ei ole tegelikult palju, kuid kuna ruumi on kõvasti, siis tundub nagu oleks tegemist hiigelsuure keskusega. 

Kuna talvisel ajal on pea kõik meie kohtingud Villega pimedal ajal, siis saime nautida ka uhket valgusemängu. Pole pikka aega nii palju sinist näinud. 

Villet on pea võimatu ilma naljata pildile saada:

Pärast poolte tundi basseinides tundusid vesi ja õhk selles hiigelruumis siiski üsna jahedad meie alkoholivaba vereringe jaoks ja otsustasime end saunadesse soojendama minna. Saunaukse ees valdas meid aga pettumus - seal oli ju lausa kaks ust - üks naistele ja üks meestele. Tahtsime me ju nii väga koos kusagil saunas peesitada, aga nüüd siis hoopis niimoodi. Egas midagi, otsustasime kurvalt, et kohtume umbes poole tunni pärast seal samas saunauste juures. 

Hehe, hea nali, kohtusime teisel pool duširuume. :D Peegel tegi sisenemisel kohe komplimendi ja näitas, et aeg on lõõgastuda - oleme päris heas vormis. 

Saunaosas rõõmustati meid soome sauna, Türgi sauna hamami ja lausa kolme erineva aurusaunaga. Aurusaunad olid kõik erinevate temperatuuridega ja üks neist (vist see 40-kraadine) ei andnud eriti soojagi. Teised kaks olid mõnusad, ühes oli suur lebola, teises lihtsalt nii palju auru, et üle meetri kaugusesse ei näinud. 

Türgi saun hamam meenutas seda nädalavahetusereisi Istanbuli, kus Johannaga ehtsat Türgi hamami kogesime. Tallinkis olev hamam kahjuks nii hea ei ole, kuid minule isiklikult meeldis väga seal ümmarguse sooja kivi peal pikutada ning elu üle järele mõtelda. Ma nimelt väga kuuma sauna kaua ei talu, aga hamamis oleks võinud olla ka pool tundi järjest. Kui mitte tund. 

Soome saun oli klassikaline kodune puidust lava ja kivikerisega tuba. Tore oli see, et sinna mahtus ikka hiiglama palju rahvast. Mõtlesin kohe, et ammustel aegadel oleks Tallinkis tore sünnipäeva pidada olnud - saad oma 10-20 külalist kokku võtta ja kõik koos sauna minna. Nüüd siis istusime Villega kahekesi. 

Kogu õhtu käisimegi edasi-tagasi basseinide ja saunade vahet - noh, klassikaline spaaelu. Lõpuks otsustasime ka mingid kokteilid võtta, kuid just siis pandi baar kinni. Tulebki kaalule kasuks. 

Lõpetuseks pilt pissivast poisist basseinis. Olin väga julge (loe - lihtsalt aasta aega juba sama kogenud) :

Nii julge siiski polnud, et poisi selja tagant aastaringi lahti olevasse välisbasseini ujuda. Prrrrrr.... Tänan, ei. :D 

Kokkuvõttes võib öelda, et Tallinki Aqua Spa oli tore koht ja kindlasti läheme sinna mingi hetk uuesti. Tulete ka? :) 

Kalev spaa ja restoran Allee

Kui muidu põhimõtteliselt kõik sel aastal seatud eesmärgid reisimise vallas on täiesti luhta läinud, siis vähemalt spaapostituse saan ikka kirjutada. Jess! 

Käisime Alexandraga Kalev spaas. Kuigi minu kodust on Kalevi spaasse autoga 12-minutiline sõit, siis polnud ma seal ikkagi kunagi käinud. Lihtsalt ei sattunud. Pealegi, kui mõtlesin saunade ja spaade peale, siis kohe ei kutsunud, sest minu vaimusilmas nägi Kalev spaa siiani välja ainult selline: 

See tegelikult ongi õige pilt, aga mitte spaast, vaid veekeskusest. Kalevi ujula ja veekeskus on eksisteerinud ju juba ilmatuma kaua aega, Ville käis seal lapsena isegi ujumistrennis (ja see oli Nõukogude ajal, jeerum küll). Ville vaatas nüüd järgi, et Kalevi ujulat ehitati 1956-1965, no ikka väga-väga ammu. Praegu näeb esiuks välja enam-vähem moodne:

Kui Alexandra pakkus välja, et võiks spaasse minna, olin käpp. Paaritunnine puhkus kulus meile mõlemale ära, sest ega beebide eest hoolitsemine on tõesti väga raske töö. See on palju raskem, kui 24-tunniseid EMO-valveid teha või nädalas kolmeks suureks eksamiks õppida. Otsustasime Kalev spaa kasuks, sest nad olid alles uue spaaosa avanud ja see oli 18+. :D Oh, seda õnne! 

Riietusruumid on ka uue kuue saanud, ma olin kohe täitsa üllatunud. Kui stiilne! Kui moodne! Need mustad kahhelkivid ja kalasabamuster seintel on täielik luksus ja pesemisruumid olid vägagi puhtad. 5+ neile! 

Kalev spaa veekeskuse osa on üsna selline nagu piltidel - suur 50-meetrine bassein, palju torusid, mõned mullivannid ja veemassaažibasseinid. Survevooluga bassein, kus Alexandraga mõned tiirud tegime. Alexandra lasi minu õhutusel isegi torust alla. Ma ise muidugi ei julgenud, millegi pärast on mul tunne, et see toru kisub tagumikult naha maha. :D Aga mul on hea meel, kui teised neist rõõmu tunnevad! 

Survevoolubassein ja massaažibasseinid olid ka väga ilusad:

Nüüd siis aga - spaa ise. Nagu pesuruumgi, oli ka spaa sisekujundus tume - mustad kahhelkivid seintel ja põrandatel. Vaikus, rahu. Nagu kusagil koopas oleks! Samas pean tunnistama, et see oli tõesti väga mõnus, eriti pärast suur möllu veekeskuses. Lapsi ei olnud (jesss :D), täiskasvanuid oli, kuid see ei häirinud meid. 

Spaaosa pole tegelikult Kalevis üldse väga suur - praktiliselt üks koridor, kus ühel pool on saunad ja teisel pool basseinid. Samas ei tundu see ka liiga väike, eriti, kuna privaatsel teisel korrusel on baar, kus töötab isegi baarmen, kes kokteile teeb. Baarist saab jälgida terviseskuses toimuvat ning pikutada valgetel patjadel. Baarist mul pilti pole, sest parasjagu oli seal mitmeid inimesi ja inimestest ma spaas äratuntavaid pilte teha ei taha. Küll aga klõpsasin paar vaadet spaaosast. 

Saunadest olid esindatud aroomisaun, aurusaun, klassikaline Soome saun ja midagi eriti uhket - vihmametsa saun! See vihmametsa saun oli kogu spaa pärliks, sellist pole ma näinud mitte kusagil mujal. Tegemist oli siis ruumiga, mis veidi meenutas aurusauna, kuid seal polnud nii palju auru. Niiskus tuli hoopis peenest-peenest vihmast, mida nad laest alla siristasid. See tõesti oli imepeenike uduvihm. Kõigele lisaks asusid istumispingid suurte taimede vahel - täpselt nagu vihmametsas oleks. (Noh, mitte, et seal vihmametsas mingeid pinke oleks kusagil, aga just need taimed...). Jah, mõistan, et tegemist on kunsttaimedega, sest ega koopas taimi ei kasvagi, kuid need olid sinna ideaalsed. Peeglid andsid veel topeltefekti ja oligi täiesti VAU. Selle sama toakese pärast juba läheks uuesti. 

Basseinidest olid esindatud lamamiskohtadega bassein, massaažibassein, Jaapani vann - see väga kuum, minu lemmik ja siis Sinine Laguun - midagi, millest Alexandra oli Marimelli blogist lugenud, kuid mida ta alguses ei uskunud, et see ongi see. Vesi pidi olema täiesti sinine, kuid see siiski seda ei olnud. :D Tavaline bassein sinise põhjaga. 

Mis mulle aga erilist muljet avaldas, oli fakt, et kokteilidega sai basseini tulla. Kokteilid tehti plastikust topsidesse ja nii me seal istusime oma šampusepokaalidega, mis küll ei kõlisenud, kuid siiski väga luksuslikud tundusid, sest olime ikkagi spaas ja basseinis ja minipuhkusel. Olime selle külastusega kokkuvõttes ülimalt rahul ja kavatseme peagi järgmisesse lastevabasse spaasse minna. Ning kindlasti külastan Kalev spaad uuesti. 

Aga kui me siin juba oleme... Ma siis kirjutan kohe otsa ka sellest, et juhuslikult sattusime samasse majja paar nädalat hiljem uuesti, sest läksime Villega oma iganädalasele kohtingule ning seekord restorani Allee, kus me kunagi käinud polnud. Ega ma tegelikult poleks ka sinna kunagi minna teadnud, kui poleks olnud sellist üritust nagu Toidunautleja restoranide nädal, kus sai 20.- eest kolmekäigulise eine ühele. Millegi pärast jäi silma just Allee restoran, ilmselt selle tõttu, et oli tähestikulise järjekorra eesotsas. :D 

Restoran ise on ilus, nagu pildilt näha võib. Taimed ja äge lagi loovad atmosfääri, akendest näeb pimedat sügist, mis meenutab, kui hea on tegelikult soojas õdusas restoranis olla. Teenindajad olid viisakad. Jah, miljöö kohta midagi halba öelda küll ei ole. Selles samas restoranis söövad hotellikülastajad ilmselt hommikust ka ja see ehk seletab kergelt määrdunud diivaneid, kuid needki olid sellised vaid siis, kui hoolega uurima hakata. Miks uurisin, ei tea... 

Esimeseks käiguks oli kitsejuustusalat, mis mulle vist kolmest käigust isegi kõige rohkem meeldis. Värske ja mõnus, kitsejuust polnud ka liiga vänge. Jõime Villega veini ning nautisime. 

Pearoa saime valida kas kana või lõhe. Mina võtsin kana ja Ville lõhe. Kana oli kahjuks üsna kuiv ja köögiviljad veidi liiga vähe maitsestatud ning toored (äkki on toored moes, ma ei tea). Ville lõhe oli okei. Ega ma kogu selle toidu kohta ütlekski "okei". Hinna ja kvaliteedi suhe oli paigas. :D Aga need ägedad klaasid olid ilusad ja väike kastmekauss armas, neid ikka nautisin. 

Magustoiduks tuli šokolaadi panna cotta. Taaskord - okei. Mulle enda tehtud panna cotta meeldib rohkem küll. Purgist oli vahelduse mõttes vinge süüa. 

Miljöö pärast ma Alleed ikkagi soovitaks, kasvõi niisama kohvi/tee/jutuajamise jaoks. Me saime Villega küll väga pikad jutud maha peetud. Vaikuses ja rahus, sest isegi restoranitäis rahvast on rahulikum kui väike 9-kuune poiss. Õhtu lõpuks jalutasime Vanalinnas, olime tassid täis saanud ning koju jõudsime juba paremate lapsevanematena. 

Kirjutamiseni!

Viis soovitust turistile Tallinnas

Oi, mul on reisiigatsus peal. Tahaks NII väga juba seiklema minna. Olen aastatega aru saanud, et 3 kuud on kõige pikem aeg, mil suudan olla ilma reisimata. Pärast seda tekib selline igatsus, et hoia ja keela. Veedan oma aega teiste reisiblogijate jutte lugedes, enda vanu pilte vaadates, uusi plaane tehes... Praegu ongi mul siin jälle kolm reisi, mida plaanida ja muudkui uurin ja puurin erinevaid võimalusi. Nõu küsin tavaliselt inimestelt, kes ise sama kohta külastanud on. Te teete ka nii? Oleks ju loogiline küsida hoopis kohalikelt, kes seal samas elavad, kuid ma olen ikkagi arvamusel, et turistilt-turistile antud info on väärtuslikum. 

Miks nii? Toon ühe näite. Kuigi ma kasvasin Tartus, siis minule Tartu arhitektuurivaatamisväärsus - raekoda - mingit pinget ei paku. Koolitee viis läbi raekoja platsi 9 aastat ja no mis seal enam vaadata on? Suudlevaid tudengeid oskaks une pealt ka järele imiteerida. Turistide jaoks on see aga midagi, mida kindlasti näha. Kui mult küsida soovitusi, kuhu Tartus minna, siis pigem soovitaks mõnda spaad või restorani... Kah väärtuslik info, kuid ilmselt mitte see, mida turistid sooviksid. Minu autentne Eestis elamise kogemus on seda muidu teravat turistisilma nüristanud. 

Kuid nüüd, Eesti sünnipäeva ajal, mõtlesin, et proovin ikkagi mingi ägeda nimekirja kokku panna. Otsustasin, et selleks peaks olema "5 turistile sobivat kogemust Tallinnas". Tallinn ei võrdu kindlasti mitte kogu Eestiga, kuid tõsi ta on, et turiste käib Tallinnas tunduvalt rohkem kui mujal Eestis. Kui siis keegi turistist tuttav peaks soovitusi küsima, mida Tallinnas teha või näha, siis ehk oskan paremini vastata. Minu nimekiri on järgmine. 

1. Tallinna vanalinn

Jah, eestlase jaoks on see klišee, aga pole mõtet salata - Tallinna vanalinn on Eesti kõige kuulsam "turistiatraktsioon". 1,1 ruutkilomeetril võib leida 800 aasta jooksul ehitatud erinevaid ehitisi alustades kirikutest lõpetades väravatega, mis pakuvad silmailu nii külalistele kui kohalikele. Ajaloolased on väitnud, et tegemist on kõige paremini säilinud keskaegse linnaga Põhja-Euroopas. 1997. aastal lisati Tallinna vanalinn ka UNESCO kultuuripärandi nimekirja. 

Väga suur osa Eestit külastavatest turistidest tulevadki Tallinna ju ainult päevaks. Astuvad hommikul Tallinkilt või mõnelt muult laevalt maha ja õhtul naasevad oma merehotelli. Ega siis palju teha jõuagi - jalutamine, lõuna, paar suveniiri ja ongi aeg otsas. See aeg Tallinna vanalinnas veeta on minu meelest siiski hea mõte. Vanalinna tänavad võivad haiseda, kuid need on ilusad sellest hoolimata. Jõulude ajal saab külastada jõuluturgu, nädalavahetustel näeb raeplatsil tihtipeale etendusi või kontserte. Ma ise olen ikka vanalinnas jalutamist nautinud kui vähegi ilma on. Tavaliselt liigun kuhugi restorani või kirikusse või Mustpeade majja kontserdile, kuid paar aastat tagasi ajasime Villega näiteks niisama Pokemone taga. Mõnus! Seega jah - see esimene koht, mida Tallinnas soovitada on minu meelest vanalinn. Kes tahab, võib võtta ühe neist hulgalistest giidiga tuuridest, kes tahab, saab niisama ringi lonkida ja keskaegset arhitektuuri nautida.

2. Tallinna Teletorn

Kui turist jääb Tallinna juba kaheks päevaks, siis Teletorni soovitaksin kindlasti külastada. Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks, teletornist näeb väga kaugele - sealt näeb ära nii mere kui metsa kui kogu Tallinna. Seal kõrgel saab päris hästi aimu, milline see Tallinn ning Eesti siis päriselt on. Näeb meie ajalugu Nõukogude Liidus, sest Lasnamägi ei jää märkamata, näeb ära, kui väike on Euroopa 6. väikseim pealinn ning saab nautida rohelust, mida pakuvad meie arvukad metsad. 

Teiseks on see minu meelest hea võimalus tutvuda Eesti taasiseseisvumisega. Teletorn oli ikkagi 1991. aasta üks võtmekohti ning praegune püsiväljapanek hõlmab jutte ka sellest osast. Lisaks saab platvormi kohal olevas kohvikus lõunat süüa ja kes julge on, siis suvel ka turvarihmadega kinnitatult teletorni ääre peal jalgu kõlgutada - ikkagi elamus omaette! Kesklinnast on see küll omajagu kaugel, aga ka see on tegelikult pluss - turistid näevad, kui odav on Eestis telefonirakenduse abil tellitud taksoga sõita! 

3. Üks hea söögikoht

Kindlasti võiks söögikoha soovitusel lähtuda enda kogemustest. Mina toon siinkohal välja oma lemmikud. Kõige uhkema söögikogemuse osaliseks olen saanud Noa restoranis peakoka saalis Villega meie ühist aastapäeva tähistades. 11-käiguline menüü oli lihtsalt uskumatu. Ja need veinid... Ma ei imesta, miks see koht aasta-aastalt Eesti parima restorani tiitli saab. Toidud olid kui kunstiteosed, teenindus laitmatu, interjöör moodne, aga hubane. Ainuke mure - jah, see on ikka päris kallis lõbu. 11-käigulise söögikorra eest tuleb maksta 89 eurot ja sobiv veinivalik on 79 veel juurde. Aga ausalt - see ongi väärt igat eurot. 

Kes aga vegantoitu eelistab (nagu mina enamuse ajast), siis võtab teid lahkel käel vastu näiteks Vegan restoran V või Vegankohvik Inspiratsioon - mõlemad väga mõnusad kohad vanalinnas, kus maitsev taimne toit saab lausa uue tähenduse. Vegan restoran V on veidi uhkem koht, kuhu tuleb kindlasti laud broneerida, kuid Inspiratsioonis on hea niisama tšillida ja sõpradega juttu ajada. 

Magustoit Vegan restoran V-s:

Mida ma veel soovitaksin, oleks Telliskivi Loomelinnakus süüa. See on juba palju rahakotisõbralikum koht. Seitsmeka eest saab päris uhke lõunapakkumise, keskmine pearoog jääb igas kohas alla kahekümne euro, pigem sinna 15 kanti. Ja restorane, mille vahelt valida, on palju. Seal on mehhikopärane La Tabla, ilus ja modernne Trühvel, mõnusalt hipsterlik F-hoone, üks ketikohvikutest Reval Cafe, india toitu saab Lendavas Taldrikus, industriaalne Kivi Paber Käärid võlub interjööriga. Lisaks leidub Telliskivis Muhu leiba, La Muu jäätist, käsitööõlut ja mida kõike veel. 



Telliskivi Loomelinnak ei ole muidugi ainult söögikoht ja seega turistile justkui "kaks kärbest ühe hoobiga". Telliskivis on väga palju kultuuri, kontserte, väikeseid disainpoekesi. Kohe juures on Balti jaama turg. Selle piirkonna külastamine on kogemus omaette. Kui Vanalinnas on meie uhke keskaegne ajalugu ja kesklinnas tänapäeva modernsus, siis Telliskivi näitab, et lisaks kõigele uhkele oleme me ka lihtsalt inimesed, kes armastavad mängida ja õlut juua ja ilusaid asju osta. Lihtne ja mõnus. Selle tunde pärast Telliskivi soovitaksingi. 



Tallinnas on tegelikult muidugi väga palju erinevaid kohti, kus söömas käia. Vahepeal mõtlesin isegi, et ehk peaks neid blogis tutvustama. Kas oleksite huvitatud, kallid lugejad? Ma küll eriline toidugurmaan ei ole, aga õhkkonnagurmaan kohe kindlasti. 

4. Spaa

Eesti on spaariik ja pole raske arvata, miks. Üle kolmandiku aastast on ilm pigem halb ja sellisele külmavaresele nagu mina ongi ainukeseks lohutuseks kodune voodi või üks nendest paljudest toredatest spaadest, mida Eestimaalt leida võib. Ja kuigi neist vaid väikene osa asub Tallinnas, siis turistile soovitaksin ühte Tallinna spaadest sellegipoolest. 



Mina ise olen Tallinnas ja ümbruskonnas külastanud Laulasmaa spaad, Viimsi spaad ja veekeskust ja vastavatud Mustamäe Elamuste Keskuse 21+ spaad. Nendest kõige parem on just see vastavatud Mustamäe Elamuste Keskuse 21+ spaa. Tõepoolest, ka pilet on üsna krõbe (nädalavahetusel ikkagi 35 eurot inimese kohta), kuid seest leidub türgi saun, tavaline aurusaun, mudasaun, soolasaun (koos erinevate lõhnadega kehakoorijatega), aroomisaun, soome saun, jaapani vann, mullivann, õuevann jne jne. Kokteilid on mõistliku hinnaga. Üks parimaid osasid on muidugi see, et lapsi ei ole - keegi ei karju, keegi ei hüppa selga, inimesed puhkavad ja mõnulevad rahus. 

Pildil Laulasmaa spaa:



Kes aga lastega on, siis Laulasmaa spaad olen mina ikka nautinud. Seal on ka lastebasseinid ja kuigi tegelikult on tegemist väiksema spaaga, siis tegevust leidub nii suurtele kui väikestele. Ainult jah, Laulasmaale peab see turistikene kuidagi kohale ka saama. Või siis tõesti minna Viimsisse torudest alla laskma, lapsed on kindlasti sillas. Laulasmaast olen teinud ka eraldi postituse, see on siin. 

5. Rabamatk

Olen väga suur rabamatkafänn. Olgu suvi või talv - rabad on ikka ilusad. Minu meelest on rabad ka heaks võimaluseks turistile Eestimaa loodust tutvustada - lauge maa, kidurad taimed, rabalõhn - milline elamus! Vaikus, laukad, rohelus. Tean, et näiteks Viru rabasse korraldatakse turistidele ekskursioone ning juurde räägitakse lugusid meie ajaloost ja traditsioonidest. Viimane kord, kui Viru rabas käisime, sattusime ühe grupiga samal ajal rajale ja täitsa põnev oli endalgi kuulata. Ideaalne viis kuidas pool päevakest Eestimaal veeta. 

Kuid siiski, Tallinna kõige ligipääsetavam raba on Pääsküla raba. Pääskülast leiab nii vaatetorni, matkarajad kui vaikuse. Minu meelest on Pääskülas isegi rohkem vaikust kui Viru rabas, sest viimase ääres jookseb siiski Tallinn-Narva maantee ja taustaks kostuvast veoautode mürinast (vaiksest, aga siiski) ei pääse ükski külastaja. 



Pääskülla pääseb lausa ühistranspordi või taksoga ning seal matkamiseks võiks varuda umbes 2 tundi. Testisime just sõpradega paar nädalat tagasi ära - ka talvel on seal imeilus. Soovitan kõigile. Tallinna lähedal olevatest rabamatkaradadest olen pikemalt kirjutanud siin. 



Ma arvan, et kui turist näeb Tallinna vanalinna, vaatab meie lamedat metsarohelist riiki veidi kõrgemalt Teletornist, sööb maitsvat toitu, naudib spaad ja rabade vaikust, siis võib juba täitsa rahul olla ning öelda, et ta on päriselt Eestis käinud. Kui oleks rohkem aega, siis loomulikult, Tallinnast välja on ainuke lahendus - saared, metsad, Tartu, Pärnu, Narva ja väikelinnad. Kui see aga ei õnnestu, siis saagu seda Eesti maitset Tallinnastki. Kas nõustute?