Viis soovitust turistile Tallinnas

Oi, mul on reisiigatsus peal. Tahaks NII väga juba seiklema minna. Olen aastatega aru saanud, et 3 kuud on kõige pikem aeg, mil suudan olla ilma reisimata. Pärast seda tekib selline igatsus, et hoia ja keela. Veedan oma aega teiste reisiblogijate jutte lugedes, enda vanu pilte vaadates, uusi plaane tehes... Praegu ongi mul siin jälle kolm reisi, mida plaanida ja muudkui uurin ja puurin erinevaid võimalusi. Nõu küsin tavaliselt inimestelt, kes ise sama kohta külastanud on. Te teete ka nii? Oleks ju loogiline küsida hoopis kohalikelt, kes seal samas elavad, kuid ma olen ikkagi arvamusel, et turistilt-turistile antud info on väärtuslikum. 

Miks nii? Toon ühe näite. Kuigi ma kasvasin Tartus, siis minule Tartu arhitektuurivaatamisväärsus - raekoda - mingit pinget ei paku. Koolitee viis läbi raekoja platsi 9 aastat ja no mis seal enam vaadata on? Suudlevaid tudengeid oskaks une pealt ka järele imiteerida. Turistide jaoks on see aga midagi, mida kindlasti näha. Kui mult küsida soovitusi, kuhu Tartus minna, siis pigem soovitaks mõnda spaad või restorani... Kah väärtuslik info, kuid ilmselt mitte see, mida turistid sooviksid. Minu autentne Eestis elamise kogemus on seda muidu teravat turistisilma nüristanud. 

Kuid nüüd, Eesti sünnipäeva ajal, mõtlesin, et proovin ikkagi mingi ägeda nimekirja kokku panna. Otsustasin, et selleks peaks olema "5 turistile sobivat kogemust Tallinnas". Tallinn ei võrdu kindlasti mitte kogu Eestiga, kuid tõsi ta on, et turiste käib Tallinnas tunduvalt rohkem kui mujal Eestis. Kui siis keegi turistist tuttav peaks soovitusi küsima, mida Tallinnas teha või näha, siis ehk oskan paremini vastata. Minu nimekiri on järgmine. 

1. Tallinna vanalinn

Jah, eestlase jaoks on see klišee, aga pole mõtet salata - Tallinna vanalinn on Eesti kõige kuulsam "turistiatraktsioon". 1,1 ruutkilomeetril võib leida 800 aasta jooksul ehitatud erinevaid ehitisi alustades kirikutest lõpetades väravatega, mis pakuvad silmailu nii külalistele kui kohalikele. Ajaloolased on väitnud, et tegemist on kõige paremini säilinud keskaegse linnaga Põhja-Euroopas. 1997. aastal lisati Tallinna vanalinn ka UNESCO kultuuripärandi nimekirja. 

Väga suur osa Eestit külastavatest turistidest tulevadki Tallinna ju ainult päevaks. Astuvad hommikul Tallinkilt või mõnelt muult laevalt maha ja õhtul naasevad oma merehotelli. Ega siis palju teha jõuagi - jalutamine, lõuna, paar suveniiri ja ongi aeg otsas. See aeg Tallinna vanalinnas veeta on minu meelest siiski hea mõte. Vanalinna tänavad võivad haiseda, kuid need on ilusad sellest hoolimata. Jõulude ajal saab külastada jõuluturgu, nädalavahetustel näeb raeplatsil tihtipeale etendusi või kontserte. Ma ise olen ikka vanalinnas jalutamist nautinud kui vähegi ilma on. Tavaliselt liigun kuhugi restorani või kirikusse või Mustpeade majja kontserdile, kuid paar aastat tagasi ajasime Villega näiteks niisama Pokemone taga. Mõnus! Seega jah - see esimene koht, mida Tallinnas soovitada on minu meelest vanalinn. Kes tahab, võib võtta ühe neist hulgalistest giidiga tuuridest, kes tahab, saab niisama ringi lonkida ja keskaegset arhitektuuri nautida.

2. Tallinna Teletorn

Kui turist jääb Tallinna juba kaheks päevaks, siis Teletorni soovitaksin kindlasti külastada. Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks, teletornist näeb väga kaugele - sealt näeb ära nii mere kui metsa kui kogu Tallinna. Seal kõrgel saab päris hästi aimu, milline see Tallinn ning Eesti siis päriselt on. Näeb meie ajalugu Nõukogude Liidus, sest Lasnamägi ei jää märkamata, näeb ära, kui väike on Euroopa 6. väikseim pealinn ning saab nautida rohelust, mida pakuvad meie arvukad metsad. 

Teiseks on see minu meelest hea võimalus tutvuda Eesti taasiseseisvumisega. Teletorn oli ikkagi 1991. aasta üks võtmekohti ning praegune püsiväljapanek hõlmab jutte ka sellest osast. Lisaks saab platvormi kohal olevas kohvikus lõunat süüa ja kes julge on, siis suvel ka turvarihmadega kinnitatult teletorni ääre peal jalgu kõlgutada - ikkagi elamus omaette! Kesklinnast on see küll omajagu kaugel, aga ka see on tegelikult pluss - turistid näevad, kui odav on Eestis telefonirakenduse abil tellitud taksoga sõita! 

3. Üks hea söögikoht

Kindlasti võiks söögikoha soovitusel lähtuda enda kogemustest. Mina toon siinkohal välja oma lemmikud. Kõige uhkema söögikogemuse osaliseks olen saanud Noa restoranis peakoka saalis Villega meie ühist aastapäeva tähistades. 11-käiguline menüü oli lihtsalt uskumatu. Ja need veinid... Ma ei imesta, miks see koht aasta-aastalt Eesti parima restorani tiitli saab. Toidud olid kui kunstiteosed, teenindus laitmatu, interjöör moodne, aga hubane. Ainuke mure - jah, see on ikka päris kallis lõbu. 11-käigulise söögikorra eest tuleb maksta 89 eurot ja sobiv veinivalik on 79 veel juurde. Aga ausalt - see ongi väärt igat eurot. 

Kes aga vegantoitu eelistab (nagu mina enamuse ajast), siis võtab teid lahkel käel vastu näiteks Vegan restoran V või Vegankohvik Inspiratsioon - mõlemad väga mõnusad kohad vanalinnas, kus maitsev taimne toit saab lausa uue tähenduse. Vegan restoran V on veidi uhkem koht, kuhu tuleb kindlasti laud broneerida, kuid Inspiratsioonis on hea niisama tšillida ja sõpradega juttu ajada. 

Magustoit Vegan restoran V-s:

Mida ma veel soovitaksin, oleks Telliskivi Loomelinnakus süüa. See on juba palju rahakotisõbralikum koht. Seitsmeka eest saab päris uhke lõunapakkumise, keskmine pearoog jääb igas kohas alla kahekümne euro, pigem sinna 15 kanti. Ja restorane, mille vahelt valida, on palju. Seal on mehhikopärane La Tabla, ilus ja modernne Trühvel, mõnusalt hipsterlik F-hoone, üks ketikohvikutest Reval Cafe, india toitu saab Lendavas Taldrikus, industriaalne Kivi Paber Käärid võlub interjööriga. Lisaks leidub Telliskivis Muhu leiba, La Muu jäätist, käsitööõlut ja mida kõike veel. 



Telliskivi Loomelinnak ei ole muidugi ainult söögikoht ja seega turistile justkui "kaks kärbest ühe hoobiga". Telliskivis on väga palju kultuuri, kontserte, väikeseid disainpoekesi. Kohe juures on Balti jaama turg. Selle piirkonna külastamine on kogemus omaette. Kui Vanalinnas on meie uhke keskaegne ajalugu ja kesklinnas tänapäeva modernsus, siis Telliskivi näitab, et lisaks kõigele uhkele oleme me ka lihtsalt inimesed, kes armastavad mängida ja õlut juua ja ilusaid asju osta. Lihtne ja mõnus. Selle tunde pärast Telliskivi soovitaksingi. 



Tallinnas on tegelikult muidugi väga palju erinevaid kohti, kus söömas käia. Vahepeal mõtlesin isegi, et ehk peaks neid blogis tutvustama. Kas oleksite huvitatud, kallid lugejad? Ma küll eriline toidugurmaan ei ole, aga õhkkonnagurmaan kohe kindlasti. 

4. Spaa

Eesti on spaariik ja pole raske arvata, miks. Üle kolmandiku aastast on ilm pigem halb ja sellisele külmavaresele nagu mina ongi ainukeseks lohutuseks kodune voodi või üks nendest paljudest toredatest spaadest, mida Eestimaalt leida võib. Ja kuigi neist vaid väikene osa asub Tallinnas, siis turistile soovitaksin ühte Tallinna spaadest sellegipoolest. 



Mina ise olen Tallinnas ja ümbruskonnas külastanud Laulasmaa spaad, Viimsi spaad ja veekeskust ja vastavatud Mustamäe Elamuste Keskuse 21+ spaad. Nendest kõige parem on just see vastavatud Mustamäe Elamuste Keskuse 21+ spaa. Tõepoolest, ka pilet on üsna krõbe (nädalavahetusel ikkagi 35 eurot inimese kohta), kuid seest leidub türgi saun, tavaline aurusaun, mudasaun, soolasaun (koos erinevate lõhnadega kehakoorijatega), aroomisaun, soome saun, jaapani vann, mullivann, õuevann jne jne. Kokteilid on mõistliku hinnaga. Üks parimaid osasid on muidugi see, et lapsi ei ole - keegi ei karju, keegi ei hüppa selga, inimesed puhkavad ja mõnulevad rahus. 

Pildil Laulasmaa spaa:



Kes aga lastega on, siis Laulasmaa spaad olen mina ikka nautinud. Seal on ka lastebasseinid ja kuigi tegelikult on tegemist väiksema spaaga, siis tegevust leidub nii suurtele kui väikestele. Ainult jah, Laulasmaale peab see turistikene kuidagi kohale ka saama. Või siis tõesti minna Viimsisse torudest alla laskma, lapsed on kindlasti sillas. Laulasmaast olen teinud ka eraldi postituse, see on siin. 

5. Rabamatk

Olen väga suur rabamatkafänn. Olgu suvi või talv - rabad on ikka ilusad. Minu meelest on rabad ka heaks võimaluseks turistile Eestimaa loodust tutvustada - lauge maa, kidurad taimed, rabalõhn - milline elamus! Vaikus, laukad, rohelus. Tean, et näiteks Viru rabasse korraldatakse turistidele ekskursioone ning juurde räägitakse lugusid meie ajaloost ja traditsioonidest. Viimane kord, kui Viru rabas käisime, sattusime ühe grupiga samal ajal rajale ja täitsa põnev oli endalgi kuulata. Ideaalne viis kuidas pool päevakest Eestimaal veeta. 

Kuid siiski, Tallinna kõige ligipääsetavam raba on Pääsküla raba. Pääskülast leiab nii vaatetorni, matkarajad kui vaikuse. Minu meelest on Pääskülas isegi rohkem vaikust kui Viru rabas, sest viimase ääres jookseb siiski Tallinn-Narva maantee ja taustaks kostuvast veoautode mürinast (vaiksest, aga siiski) ei pääse ükski külastaja. 



Pääskülla pääseb lausa ühistranspordi või taksoga ning seal matkamiseks võiks varuda umbes 2 tundi. Testisime just sõpradega paar nädalat tagasi ära - ka talvel on seal imeilus. Soovitan kõigile. Tallinna lähedal olevatest rabamatkaradadest olen pikemalt kirjutanud siin. 



Ma arvan, et kui turist näeb Tallinna vanalinna, vaatab meie lamedat metsarohelist riiki veidi kõrgemalt Teletornist, sööb maitsvat toitu, naudib spaad ja rabade vaikust, siis võib juba täitsa rahul olla ning öelda, et ta on päriselt Eestis käinud. Kui oleks rohkem aega, siis loomulikult, Tallinnast välja on ainuke lahendus - saared, metsad, Tartu, Pärnu, Narva ja väikelinnad. Kui see aga ei õnnestu, siis saagu seda Eesti maitset Tallinnastki. Kas nõustute?