Meie Rootsi reisist on möödas juba üle kuu aja ja mõtlesin, et kas hakkangi üldse kirjutama, aga kirjutan ikka. Läheb ju seegi reis mu selle aasta reiside arvestusse. Igatahes - käisin oma sõbranna Kristi, ta ema ja beebiga kontsertreisil Stockholmis maailmakuulsat staari Billie Eilishit kuulamas.
Selle reisi planeerimine oli meil väga viimasele hetkele jäänud. Saime Instagramist ühelt Kristi jälgijalt piletid, sest ta ise ei saanud minna. Lennupiletid ostsime ära vist nädal enne, majutus sama. Õnneks polnud Stockholm nii suurelt turiste täis kui eelmise aasta kontsertreisil Taylor Swifti kuulamas.
Pilvisest Tallinnast...
See Stockholm on meil ikka tõesti lähedal, ainult tunnike lennusõitu ja kohal me olimegi. Saime rongiga ilusasti kesklinna ning liikusime on AirBnB juurde. Kuna meil oli ikkagi 2 peret, siis võtsime 2 magamistoaga AirBnb. Päris mõnus valik, hästi rootsipärane - mustvalged detailid, punaseruudulise põrandaga valge köök. Armas.
Käisime hankisime kohalikust supermarketist toitu ka. Endale vaatamata valisin Sara-nimelise kokakoola. Stockholm tervitas mind. :)
Ja ega meil muud polnudki teha, kui hakata kontserdipaiga poole liikuma. See samal päeval lennukiga kohale lendamine on alati veidi risk, sest ei pruugi ju õigeks ajaks jõuda. Ma üldiselt eelistan eelmisel päeval tulla, kuid töö- ja muude kohustuste tõttu polnud lihtsalt võimalik. Tegin isegi Airbnb-s veel viimaseid tööasju.
Õnneks oli venue jalutuskäigu kaugusel. Jalutasime läbi kerge vihma ja mõtlesime, et küll see Stockholm on ikka üks kultuuride mix.
Billie Eilish eelistab kontsertpaikadena pigem väiksemaid saale. "Väiksemad" on muidugi suhteline mõiste, Avicii Arena mahutab umbes 16 tuhat inimest. Eesti Saku Suurhallist on see suurem, viimane mahutab kuni 10 tuhat. Võrdluseks - eelmise aasta Taylor Swift toimus Friends Arenal ja sinna mahtus 65 tuhat inimest.
Kas pole mitte nunnu?
Kontserdist endast ka. Ma pole Billie Eilishit just väga palju kuulanud, aga teades, kui suur staar ta on ja nende mõne loo põhjal, mis mulle meeldisid, ma ikkagi tahtsin teda näha. Mõelge vaid, ta on ju alles 23. Arutasime seal Kristiga, et ei tea, mis tunne võib olla nii noorelt nii edukas olla. Endal pole veel frontaalsagargi lõpuni välja kujunenud... Tugevad peavad need noored kuulsused olema, see on selge.
Billie tugevus on ta muusikast läbi näha - nii sügav ja selge, samal ajal ikkagi nooruslik ning kohati helge. Noori oli hulganisti. Keegi küsis, et kas Billie kontserdil olid ka kostüümid nagu Taylori omal - ma ei tea. :D Ma ei tea, kas need olid noorte tavalised riided või kusagilt muusikavideost pärit. #vanadus, jah?
Rahvas koguneb:
Kontsert oli ülihea. Lavakujundus oli paeluv, tehnilised ja visuaalsed lahendused geniaalsed. Ka lauludevalik mulle meeldis. Billie on laval nii lähedal kuidagi, nii suhestutav. Seda kindlasti ei saavutaks suurema lavaga, ses suhtes see "tilluke" Avicii Arena täitis oma eesmärki. Billie tegi erinevad lood erinevates lava otstes, et kõik saaksid midagi. Tükikest temast.
See kontsert pani mind Billie Eilishit rohkem kuulama. Hea kontsert selliseid asju teebki. Lisaks meeldib mulle ta isiksusena ka rohkem kui varem. Mulle meeldib, et ta lavakostüüm on nii mõnusalt lihtne - korvpallipüksid ja T-särk. Et ta ise on lihtne kuidagi oma olekus, kuigi sügavust on palju. Tuuriga kaasaskäivat süsinikjalajälge üritab samuti vähendada promodes veganlust ja oma ema heategevusorganisatsiooni. Ilus oled, Billie.
Pärast jalutasime öös koju. Vihm oli järgi jäänud, see oli hea. Samuti oli hea see, et Kristil oli käekott alles - ta oli sidunud selle kontserdimaja kõrvale kuhugi suvalisse kohta käepideme külge, sest meil läks meelest, et Rootsil on suur terrorismihirm ning nad käekottidega kedagi kuhugi sisse ei luba. Eelmine aasta Tayloril just oli sama teema, aga no läks meelest meil mõlemal.
Ilusad vaateaknad:
Magasime hästi. Vähemalt mina magasin, Kristi pidi osaliselt ikka beebiga tegelema, aga mis teha, selline see beebiaasta on. Lennuk läks meil alles kell 22 õhtul, seega aega oli piisavalt, et Stockholmis natuke ringi vaadata. Niimoodi kontsertreisidega saab Stockholm nähtud ka.
Kui eelmine kord vaatasime kuningalossi ja ABBA-muuseumi, siis seekord otsustasime Fotografiskasse minna. Tallinna Fotografiska on nii äge ja selle looja Maarja Loorents käis meil ka Naisinvestorite Klubi üritusel rääkimas, mis väga inspireeriv oli. Tahtsime siis oma silmaga näha, millest Maarja innustust sai, et Tallinnasse samasugune kontseptsioon luua kui Fotografiska sünnilinnas Stockholmis on.
Huvitaval kombel on Stockholmi Fotografiska oluliselt väiksem kui Tallinna oma. Jah, seal on küll mitu korrust ja viimasel on restoran nagu Tallinnas, kuid saalid on selgelt väiksemad. Nähtud näitused olid samuti palju kompaktsemad kui Tallinnas, kus üks näitus (vähemalt see 2. korruse oma), on ikka väga suur ja põhjalik.
Viimase korruse restoran, päris uhke. Keldrikorrusel kasvatavad ise rohelist ka.
Minu lemmiknäitus sellest päevast oli TOILETFOTOPAPERGRAFISKA, mis on kolmemõõtmeline ideedekogumik eri stiilidest ümbritsetuna. Paremini ma ei oskagi sõnastada. Seal oli ikka igasuguseid hulle tempe ja väga mitmetahulisi sõnumeid, kõik värvilises ja lõbusas pakendis.
Meie aga liikusime pärast seda vanalinna sööma. Stockholmis oli küll külm, aga siiski kevad.
Peatusime suhteliselt suvalises vanalinna "keldrirestoranis", kus sõime võikusid-salatit ning kooke. Mina proovisin elus esimest korda ära selle Dubai šokolaadi ning sellest tehtud koogikese. Külmajudinad tulevad peale, kui magus see oli... :D
Kohe seal samas lähedal oli Nobeli muuseum, seega tegime pärast sööki kiire põike sinna. Ei olnud ausaltöeldes midagi erilist, kuid tore oli lugeda Nobeli preemia võitjate lugusid ja teadust, mida nad teinud oli. Nüüd on sellest kuu aega möödas ja mul pole midagi meeles, ainult ehk see põnevusetunne. Eks see olegi kõige tähtsam.
Ja kuna meil oli ikka veel lennuni tunde aega, siis edasi otsustasime teha väikese paaditiiru ning kuulata audiogiidi, mis Stockholmi lähemalt tutvustab. See oli hea rahulik tunnike. Vaatasime muudkui linna ja... "Põhjamaade Veneetsia," nagu nad ütlevad.
Pärast seda olid Kristi, ta ema ja beebi piisavalt väsinud, et tagasi lennujaama minna. Kuna aega siiski oli, siis otsustasin kiirelt ühes pesupoes käia ning see oli hea mõte! Head pesupoodi, mis minu suuruseid müüks, Eestis pole, seega sain sealt päris mitu rinnahoidjat ning paar ideed, mida internetist juurde tellida. See oli täielik õnnistus! Mul on ikka hea meel, et selle käigu ette võtsin.
Ja siis läksin isegi lennujaama. Lennuaega ähvardati alguses 5 tundi edasi lükata, mis oleks väga õudne olnud nii mu järgmise päeva töömotivatsioonile kui kõige rohkem veel beebile, aga õnneks nad leidsid ikkagi võimaluse, kuidas meid õigel ajal Tallinna transportida. Lennuk oli täis teisi eestlaseid, kes samuti Billie Eilishil käisid.
Tore oli! See oli mu kolmas kontsertreis Rootsi, aga pakun, et mitte viimane.
