Kui on midagi, mis mulle eluks ajaks meelde jääb, siis on need kohtumised metsikute loomadega. Need kuidagi lisavad elule kohe uue mõõtme, kas te ei leia? Muidu elame siin kivilinnas vareste ja varblastega, kes ka tegelikult metsikud on, kuid kui ookeanis sulle suur kilpkonn järsku kõrvale ujub, on ikka teine tunne küll. Minu jaoks on reis kohe palju täiuslikum, kui olen snorgeldades mõnda uut kalaliiki kohanud, taevas uut lindu näinud või lausa uut metslooma kohanud.
Senise reisielu 10 kõige lemmikumat kohtumist metsikute loomadega on siin:
1. Hawaiil delfiinidega ujumine
See juhtus juhuslikult. Teadsime, et mingites randades võib delfiine olla ja Big Islandi kohalikust putkast küsisime infot. Poemüüja ütles lähedalasuva ranna nime, läksime kohale ja juba kaugelt nägime, et uimekesed on väljas. Oh, seda erutust! Ujusime nagu jalad ja käed võitsid ning kui nad siis tulid... Ligi 20 delfiini, osa ujus meist üle, osa meie alt. Olime umbes 10 meetri sügavuses vees snorgeldamismaskidega. See hääl, delfiinibeebid, imestus selle üle, kui suured nad tegelikult on - see kõik on lihtsalt kirjeldamatu. Siiani minu elu kõige ägedam kohtumine. 2017 esimest korda ja 2018 samas rannas teist korda. Kui kunagi uuesti läheme, siis tuleb neid kordi veel. Mul tulevad külmavärinad peale, kui sellest mõtlen.
2. Keenias Masai Maras gepardite nägemine
Masai Maras oli palju loomi, aga gepardid jäid mulle kõige rohkem meelde. Nägime õhtupäikeses ema oma teismeliste kutsikatega. Ema õpetas neid jahti pidama ja nii nad seal ühe jänese kallal mässasid. National Geographic omaenda silmade ees. Gepardid meeldivad mulle suurtest kassidest kõige rohkem. Nii elegantsed kuidagi. Eks see õhtuvalgus tegi ka oma töö ja nii ma armusin.
Kui 2012. aastal esimest korda suuremale reisile läksin, esimest korda üksi ka veel, siis ei osanud ma unistadagi sellest, et saan oma silmaga neid ilusaid miniatuurseid linde näha. Aga võta näpust - nad on Californias osale rahvast nagu meile tihased. Koolibridele pannakse eraldi sööginõusid aeda, et siis verandalt neid imetleda. Mina imetlesin suu lahti. Kui teistmoodi on maailm teisel pool planeeti, soojas kliimas. Ja kui ilusad need linnud on - värvilised, armsad, erilised. Ja nii-nii-nii tillukesed, uskumatu!
4. Vaalad ja delfiinid Madeiral
2018. käisime Villega oma pulmareisil Madeiral. Kogu reisi üks kõrgpunkte oli vaalavaatlusretk ookeanile. Ma polnud varem niimoodi vaalu ja delfiine vaatamas käinud. Esialgu merele minnes tundus, et ega me peale pilootvaalade (keda oli tõesti palju) muid liike ei näe, kuid peagi tuldi laeva ninaosasse laevaga kaasa sõitma ka valjasdelfiinid ja tavadelfiiinid. Kaugelt nägime kašelotti, heeringvaala ja tõenäoliselt ka nudivaala. See on olnud üks mu reisielu ägedamaid päevi.
5. Hirved Nara pargis Jaapanis
Kohe, kui ma neid hirvepilte nägin, teadsin, et sinna me Jaapanis läheme. Päris hirved! Inimeste ligi! Wow!! Ja nii nad seal tõesti elavad, vabaduses ning inimestega üheskoos. Ööseks lähevad metsa, päeval tulevad inimestelt süüa lunima. See oli tõesti kummaline vaatepilt, neid oli seal tänavate peal ikka sadu ja oi, kui julged nad olid. Oli teisi isegi "kummardama" õpetatud, et kui pea alla lased, siis saad maiustust. Väga paljud oskasid seda. Kummaline, kummaline maailm. Ilus.
6. Makaagid Malaisias Langkawi saarel
Ma polnud päris looduses neid ahve nii palju näinud või siis ei pakkunud nad mulle varem kuidagi sellist elamust. Siis sain neid näha looduses tegutsemas, mitte loomaaias, kuigi tulid teised inimeste juurde ka ja jõid pudelist, mängisid kilekottide ning muu prahiga. Nad on ikka nii inimeste moodi, uskumatu lausa. Sügav pilk, osavad "käed", tuttavad näoilmed. Ahvide jälgimine annab aimu, kust tuleme. Palju rohkem, kui nende luustikupiltide raamatust vaatamine.
7. Kilpkonnade kohtamine Hawaiil
Teate, et kilpkonnad võivad elada palju kauem kui inimesed? Aeglased, eelajaloolised loomad. Ometi on nad nii graatsilised, kui vees ujuvad. Mäletan ühte hetke Hawaiil Mauil, kui ujusime ja snorgeldasime ja äkki ehmatasin, sest mu kõrvale tuli suur "kala". Paar sekundit ja sain aru, et see oligi tegelikult kilpkonn. Olime kilpkonnaga koos vees ja ujusime. Heh, me mitte ei ujunud, vaid lendasime vees! See oli lihtsalt imeline ja on seda olnud alati.
8. Barcelonas papagoide nägemine
Barcelona on vaid paari lennutunni kaugusel, kuid selle linna parkides elavad papagoid! Eestis olen alati vaadanud sõprade puuripapagoisid imetlusega. Nad on nii ilusad linnud. Need värvid! Eestis saab ju sulandumiseks ainult hallikasvalge olla. Äärmisel juhul pruun või rohekas. Barcelonas on aga värvilised papagoid. See linn ise on värviline. Kui ilus, kui eksootiline. Ah, tõeline Lõunamaa ja nii lähedal meile. Käisin esimest korda emaga Barcelonas aprillikuus - tulla hallist Eestist sinna kergesse ja ilusasse Barcelonasse nendest nunnudest papagoidest pungil parki jalutama... Nagu unenägu.
Jah, enamik inimesi lähevad Kambodžasse Siem Reapi Angkor Wati vaatama ja nii läksime meiegi. Aga need templid asuvad ju ikkagi džunglis ja džunglis on loomi, linde ning putukaid vaatamata sellele, et seda piirkonda külastab aastas 2,6 miljonit turisti. Ühes kaugemas templitenurgas nägime puude vahel liblikaid ja kuigi templid olid ilusad, on nende liblikate nägemine siiani meeles. Suured, kuninglikud. Sain sealt ka oma parima liblikapildi, muide. Nüüd seisab see suurelt prindituna elutoa seinal.
See on minu kõige hilisem elamus loomade nägemisest. Eelmisel aastal, kui olime sõpradel Saas-Fees külas, guugeldasin huvi pärast, et mis turmileheküljed piirkonna vaatamisväärsusteks ka peavad. Üks neist oli "Ümisejate küngas" - mäenõlv, millel elavad ümisejad olid nii sõbralikud, et käisid inimestelt porgandeid ja pähkleid võtmas. Ah, suur oli mu rõõm, kui sellest lugesin ja teadsin, et tahan kohe minna. Läksimegi kõik koos, see oli nii äge hetk! Isegi meie väike 2-aastane Felix sai sellest osa ja andis ümisejale porgandi. Nagu filmis. :)
Need on 10 kohtumist metsikute loomadega, mis hinge on läinud. Ootan juba uusi! Andke mõtteid, kuhu veel minna ja mida teha, et elus rohkem metsikuid loomi näeks.
