Thursday, May 17, 2018

Pilte Zagrebist

Käisin hiljuti seminaril, mis rääkis andmisest. Mitte päris sellest, et annad kassile süüa ja ulatad kallimale hommikusöögi ajal lusika, vaid rohkem ühiskonnale tagasi andmisest ja selle olulisusest. Eriti veel, kui teadlikult anda. Meil paluti nimetada tegevusi ja hetki, kus panustame ise ja anname tagasi. Üks minu suurimaid tagasi andmise väljundeid on mu vabatahtlik töö Eesti Nooremarstide Ühenduses. Olen selle üle ääretuma tänulik, sest tunnen, et ma tõesti saan panustada. Seekordne reis Zagrebisse oli samuti osa sellest vabatahtlikust tööst. Jagan mõningaid pilte, mida vabadel hetkedel linnast teha jõudsin.

Zagreb on Horvaatia pealinn ja suurim linn selles riigis üldse. Linnas elab üle 800 tuhande inimese, koos äärealadega 1.1 miljonit, mis on umbes 25% rahvastikust. Inimesed on Zagrebi aladel elanud juba väga pikka aega, üleskirjutusi on aastast 1094. Tuhande aasta jooksul on nii mõndagi juhtunud ja seda on näha ka linnaarhitektuuris.

1898. aastal ehitatud Kunstipaviljon, mis esmalt Ungari näituse jaoks püsti pandi, siis juppideks võeti ja siis Zagrebis uuesti kokku laoti:

13. sajandist pärit Püha Markuse kirik:

Pubitänav asub vana jõe sängis:

Kuigi Horvaatia on Eestist tunduvalt lõunapool, on ka seal ikkagi neli aastaaega. Sel aasta, tõsi küll, ei ole nad nii selgelt piiritletud kui tavaliselt. Juba aasta alguses on ilm igasugu tempe teinud ja meie õnneks saabus mai alguses Zagrebisse suur suvi 25-kraadise sooja ja päikese ja äikesega. Selleks ajaks polnud Eestis veel rohelise jälgegi ja mu süda lausa hõiskas suurest rõõmust, et lilli ja lehti näha sai. Väikesed asjad.

Teiseks muidugi soojus. Taaskord tuli tunne, et äkki ikka peaks endale rohkem sooja ellu tooma ning paar kuud aastast lõunamaal elama. Mis te arvate?

Saaks kogu aeg suvepäikeses tänavamuusikuid kuulata:

Saaks tundide viisi parkides jalutada (ilma, et jalad külmetaksid):

Koju vaasi ehk ka mõne lille leida?

Samuti igatsen ma vahel veidi suuremat linna kui Tallinn, lihtsalt rohkemate võimaluste ja kõrgema lae pärast. Või on see hoopis uudsusesoov?

Käiks näiteks uhkemates kirikutes kontserdil või niisama luusimas (siin Zagrebi katedraal):

Oleks rohkem linnasopikesi, mida avastada (mitte, et ma kogu Tallinna läbi käinud oleksin...):

Näeks rohkem hoolitsetud lillepeenraid:

Ja avastaks muuseume. Seekordne sai üks põnevamaid, mida külastanud olen. Museum of Broken Relationships ehk Katkiläinud Suhete Muuseum rääkis imelisi lugusid armastusest ja rõõmust ja kurbusest ja elust. Tegu on pidevalt muutuva väljapanekuga, inimesed saadavad sinna asju ja lugusid kogu maailmast. Uskumatuid lugusid. Ilusaid lugusid. Soovitan soojalt kõigile:

Jah, mulle Zagreb päris meeldis. Eestlased ei külasta Zagrebit ilmselt nii tihti kui Horvaatia kuurortlinnu nagu Spliti või Krki või Rijekat, aga kui kellelgi on võimalus ka pealinnas paar päeva veeta, siis miks mitte. Vähemalt vanalinn on küll ilus koht, kus jalutada.

Sooje mälestusi jätkub kauemaks, kui tagasisõit. :)

Järgmised jutud, muide, tulevad ilmselt pulmareisilt. Ja selleni on juba vähem kui kuu! :)

Tuesday, May 1, 2018

Perega VSpas

Ilusat maipüha kõigile! Mõtlesin, et kirjutan vahelduseks jälle ühest spaakülastusest. Seekord sai käidud Tartus ja juba ammu enne reisi mõtlesin, et tahaks uuesti VSpasse minna. Mõeldud-tehtud!

VSpa asub Tartu südalinnas, kaubanduskeskuse Kvartali ülemisel korrusel, päris luksuslikus kohas. Avati see alles paar aastat tagasi, seega on kõik veel särav ja ilus (ja mis seal salata, ka hinnad on päris kõrged). Vaatamata kõrgetele hindadele on see aga koht, kuhu ilmselt veelgi tagasi lähen, sest seal on lihtsalt supermõnus. :)

Kui te aga ise sinna minekule seate, siis soovitan aega varuda. Parkisime nimelt Kvartali keskuse maa-aluses parklas ja eksisime lausa mitu korda ära, nendest siltidest ja asjadest ei saanud ikka üldse sotti. Kvartali keskus, palun süsteemi muuta... Muidu võib juhtuda nii, et mõni meist päris segadusse satub:

Kui te aga juba kohal olete, siis on VSpa tõesti väga sõbralik, lausa peresõbralik kohe! Riietusruum on kõigil ühine vahetuskabiinidega, et lastevanematel ka närvid alles jääksid. Meie peres on need õnneks ammu läinud, seega ka meie ei muretse:

VSpas on 11 erinevat basseini ja mullivanni, saunamaailmas 4 erinevat sauna ning soolamaailmas 2 sauna ning soolabassein (minu lemmik!). Meie alustasime õhtut saunamaailmast, et kehad soojaks saada. Käisime Vene banjas, aurusaunas, Soome saunas ja Kadakasaunas. Mina hüppasin korra isegi külma veega "jääauku", mida ma tavaliselt ei teeks kohe kindlasti mitte. Ka oli võimalus seal endale jäävett pähe kallata:

Edasi vaatasime türgi hamami (hehe, tore meenutus) ja siis piilusime soolamaailma. Meie Villega armastame soolasauna väga, pärast seda soolarituaali, kus keha soolaga hõõruma peab, on nahk niiiiii pehme ja mõnus ja tunne on nagu keegi oleks kogu aasta mustuse maha kraapinud. Mul ja Johannal siis kogu kuu oma, sest Türgis saime tegelikult ideaalselt puhtaks. Ema soolasaunas pikutamas:

Minu meelest on VSpa kompleksi parim osa siiski soolavann. Mulle lihtsalt nii meeldib ringi hõljuda ilma, et peaks raskelt siputama vee peal püsimise nimel. Kuna nad lasevad seal ka mingit tüünet meditatsioonimuusikat ja lakke on plastikust tulekesi pandud, siis on lõdvestus täielik. Oh, võiks endal selline vann kodus olla.

Saunatamisest väsinud, tšillisime niisama ringi. Ka lastele on VSpas palju tegevusi loodud. Meil küll ühtegi last kaasas ei olnud, aga partidega mängisime kõik, sest no lihtsalt ei suuda vastu panna soovile ühte VSpa logoga pardikest veevoolu liuglema lasta...

Samal ajal, kui lapsed mängivad, saavad suured romantikat teha ja lavatsitel elu üle järele mõelda. Tartu - heade mõtete linn! Mul igatahes tuli mõni küll.

Kes veelgi suuremat romantikat tahab, siis nendele on veidi privaatsemad lamamistoolid. Täitsa nagu luksushotellis, mis seal salata. :) Isegi kamin on ja puha...

Kui minu senine lemmik Laulasmaa spaa hiilgab oma stiili ja puhtusega, siis VSpal on lisaks eelnevale veel ka vaade! Ilus vaade on üks mu lemmikasju. Tartu pole küll miskit suurlinn, aga sellise akna peal istudes tuleb väikestviisi kõrghoone tunne ikkagi. Maatüdruk suures linnas. :D

Vaadete kõrvale pakutakse muidugi jooke ja salatit ja limpsi ja kokteile ja ajalehti ja muusikat ja kõike, mis lõdvestab ning rahustab. Lugesin VSpa kodulehelt, et "V" nende nimes tähistabki koormast vabanemist. Üllas mõte iseenesest ja ilmselt peab paika nii mõnegi jaoks, minu kaasa arvatud... Eriti, kui kõike seda toredust saab nautida ühe mõnusa kambaga.

Niiet sõbrad - kõik VSpasse, kes veel käinud ei ole! Mingi vaadake ise, kui ilus on aroomisauna sein, kuidas ujuvad jalapuhastajakalad, missuguseid massaažioptsioone on veealustel masinatel ning kui mõnus on saunades istuda. VSpas käik on tore vaheldus igapäevaellu ja mõnus reisike maailma, mis erineb suurelt kaks korrust allpool olevast.

Ja pärast seda saate perega mäkki minna. Sest miks ka mitte. :)