Monday, September 2, 2019

Laupäev Londonis ja kokkuvõte

Laupäeval ärkasime väsinutena, olime ju nii neljapäeva kui reede kõvasti ringi tatsanud ja kahe päeva peale tuli samme 40-50 tuhande vahele. Asja ei teinud paremaks ka see, et juba samal päeval pidime koju tagasi tulema. Ma veidi kahetsesin, et nii lühikeseks ajaks olime tulnud. Ega meil ei oleks vist plaanidega midagi muud ka kokku sobinud, aga ikkagi. London on nii vinge ja tegemist jätkuks nädalateks. Pealegi oli meie AirBnB üliiilus nagu eelmistest postitustest nägite.

Kõik käimata tänavad:


Aga õnneks ei läinud meie lend mitte varahommikul. Kuigi olime plaaninud Westminster Abbey külastuse reedele, ei jäänud meil peale Buckinghami aega seda uudistama minna, seega valisime laupäeva. Ei saa ju Londonist ära minna enne, kui Põhja-Euroopa kõige uhkem gooti stiilis kirik nähtud on! :D 

Öeldakse, et väline ilu ei ole nii tähtis, kui sisemine, kuid Westminster Abbey puhul on väline ilu ikka ka väga suur:


Kohale jõudes tabas meid lisaks positiivsele vaatele ka negatiivne üllatus - nad ei lubanud mind kohvriga sisse. No tegelikult arusaadav ka, vabalt võiksin seal pommi kanda või midagi... Lähim pakihoid oli Victoria jaamas, kuhu 16 minutit jalutada tuli. Mis seal ikka, ütlesin Maarjale, et ta ei pea aega raiskama, las läheb naudib ja viisin ise kohvrikese ära. Tagasiteel võtsin lohutuseks 2 ülimagusat saiakest ja coca-cola zero ning mõtlesin, et ju see pidi siis nii minema. 

Westminster Abbey oli tagasitulles sama uhke:


Teine negatiivne üllatus ootas mind kirikus sees - pilti ei tohtinud teha. Oh, jah... Mis seal ikka. Kuidas ma küll oleks tahtnud teile näidata neid kauneid lagesid, vitraaže, vanade kuningate ja kuningannade haudasid, tähtsate inimeste hauakive (kirikusse on maetud kõvasti kuulsuseid nagu Shakespeare, Darwin, Stephen Hawking, Henry Purcell jne jne jne), kroonimistooli, mille peal on kroonitud pea kõik Suurbritannia riigipead juba ligi 1000 aastat. Aga no kui ei tohi, siis ei tohi. Jään lootma, et muud pildid inspireerivad lugejaid piisavalt, et ise vaatama minna. 

Paar võtet sisehoovist, kus sai pilte teha:




Jah, see kuulus kirik oli absoluutselt imeline. Eriti meeldis mulle kroonimissaal, mille nimeks Lady Chapel. Nii helget gootikat pole veel näinud! Näiteks Milano Toomkirik oli ehk katuselt ja väljast uhkemgi, kuid seest väga sünge. Maarja ütles, et Jumalaema Kirik Pariisis täpselt niisamuti. Westminster Abbeys oli hoopis teine tunne. Veel ei ületa ta Sagrada Familia kirikut Barcelonas, kuid gooti stiilis kirikutest on kindlasti parim, mida näinud olen.

Edasi oli meil veel tsipake aega. Mõtlesin, et hüppaks ikkagi National Galleryst ka läbi, jalutasimegi Maarjaga sinna. Jõudsime kohale aga piisavalt hilja, et mul juba veidikene kahtlaseks läks, kas ikka oma kotivõtuga õigeks ajaks lennujaama jõuan. Oli teine ju veel kusagil Victoria Stationis. Nojah, jätsin Maarja kunsti vaatama, ise läksin kotti tooma. Paraku oli tegemist ka selles osas valearvestusega, sest alles jaamas sain aru, et tegelikult sealtsamast jaamast lähemegi me otse lennujaama. Oh, seda rumalust. Otsustasin, et ei hakka tagasi National Gallery juurde minema ja istusin oma kotiga kohvikusse.

Vegan sushi ja Sanpellegrino limps olid väga heaks lohutuseks:


Samal ajal nägi Maarja oma lemmikute töid National Gallerys. Soovitasin kohe 20. sajandi alguse kunstnike juurde jalutada, sest teadsin, et need Maarjale enim meeldivad.

Oh, National Gallery, küll ma ka su juurde üks päev tagasi tulen, eelmisest korrast võite lugeda siit.


Maarja tehtud pilt ühest kuulsast teosest. Käsi püsti, kes teab? (Ma tegelikult eeldan, et teate. Eelmisel päeval, kui da Vinci näitust vaatamas käisime, ei jõudnud ma ära imestada, kuidas üks paarike omavahel arutas, et kas seinale riputatud "Püha Õhtusöömaaeg" on originaal või mitte... Tagasihoidlikkus ei saanud must võitu ja pidin ikka ütlema, et originaali saate näha Milanos.)

Okei, kes ei tea, siis tegemist on van Gogh õlimaaliga "Päevalilled", mis tõesti originaal on.


Peatselt tuli ka Maarja muuseumist tulema. Väike vaade kuulsale Trafalgar Squarele. Maarja rääkis pärast, et seal oli parasjagu toimunud mingi alasti naiste jõukatsumine, neid oli seal olnud ikka kümnetes. Hehe, Londonis võib kõike näha.


Kohtusime Maarjaga taas Victoria jaamas, saime suuremate sekeldusteta lennujaama ja jäime oma lendu ootama. Aleksei ütles, et hakake kesklinnast liikuma umbes 2 tundi enne lennu väljumist, pidi piisav olema. Me hakkasime igaks juhuks 3 tundi varem minema, meil ju varasemaltki kogemusi hiljaks jäämisega. :D

Adjöö kõik kuulsad kohad, mida seekord vaatama ei jõudnud, näiteks nagu parlamendihoone:


Alekseil oli siiski õigus. Gatwicki lennujaam on ülitõhus ja ootasime seal täpselt tund aega enne, kui väravainfo tuli. Järgmine kord siis teame...

Aga me olime õnnelikud sellegi poolest. Reis oli ju vägagi korda läinud - ilmaga meil vedas, seltskonnaga veel rohkem, külaliskorter oli enam kui hea ja jutuajamised sügavad. No mida sa sellelt elult veel tahad?

Kaks õnnelikku tohtrit tagasilennul:


Jah, Londonis oleks veel hiiglama palju, mida teha. Järgmine kord tahaksin külastada Victoria ja Alberti muuseumi, ehk käia ka St. Pauli Katedraali tornis ja Natural History Museumis dinosauruseskeletti vaatamas. Windsori ja Kensingtoni losse oleks kindlasti lahe näha... Ja muidugi kõik, mis linnast väljas asub! Inglismaa on ikkagi ju vägagi avastamist väärt koht. Juba lennukiaknast on tore vaadata:


Mida siis kokkuvõtteks öelda? Kokkuvõtteks ütlengi, et London on tore koht, kus käia, pärast Jaapanit ja Šveitsi ei tundu ka enam nii kallis. :D Kõiki asju korraga näha pole võimalik, aga just sellised 4-päevased reisid on toredad, sest nii jõuab palju näha ja teha ja nii pea, kui ära väsid, tuled juba koju tagasi. Kes varasemaid kokkuvõtteid ja plusse-miinuseid lugeda tahab, siis neid näete siit ja siit.


Aitäh kõigile kaasaelajatele! Aitäh Maarjale, kellega ikka tore reisil käia on ja kellega loodan, et saame traditsioone veel pikalt-pikalt jätkata. Aitäh Villele koduse toetuse eest! Aitäh emale kirjavigade parandamise eest! Aitäh kõikidele laikijatele ja kommenteerijatele.

Nüüd olen taas jõudnud punkti, kus mul ei ole ühtegi välisreisi piletit valmis. Mul on kirjakastis eraldi märgistus tulevaste reiside jaoks ja seal ei ole ühtegi kirjakest. :( Sel talvel me suurt talvist reisi ei tee, aga kindlasti kirjutan kodustest seiklustest ja kes teab, ehk saab Eestist-Soomest kaugemale juba kevadel.

Seniks aga - ilusat sügise algust ning kõigile lugejatele palju põnevaid seiklusi teisele poole arvutiekraani! Kallid!