Eile 10 aastat tagasi kirjutasin siia blogisse oma kõige esimese postituse. Kes oleks siis võinud arvata, et 10 aastat hiljem seda blogi pean? Ah, see on nii vinge! Ma olen nii uhke enda üle. 10 aastat blogi pidada on ikka omajagu väljakutse, eriti, kuna teen seda ju peamiselt ainult reisidel olles ja ühe postituse kirjutamiseks läheb mul enamasti vähemalt 2 tundi.
Selle 10 aasta tähistamiseks kavatsen nüüd lähiajal avaldada posu postitusi, mis kõik hakkavad nimedega "10 parimat...". Kuidagi sobilik, kas te ei leia? :D
Aga mis siis selle 10 aasta jooksul juhtunud on? Selle aja jooksul olen avaldanud 314 postitust. Kui arvestada, et keskmiselt on mul ühe postituse peale läinud 2 tundi, siis see teeb 628 tundi kirjutamist. Kui kirjutaks järjest 8 tundi päevas, siis sellise koguse saaks kirjutatud 78,5 päevaga. Suur töö.
Kokku olen blogisse saanud 34 reisi kirjelduse ehk siis keskmiselt 3,4 reisi aastas, mis ongi olnud plaan. Okei, plaan on olnud 4 reisi aastas, aga 10 aasta sisse mahuvad ka aastad, kui olin vaene tudeng, lapsega kodus ja kui oli koroona, seega ütleks, et samuti vägagi okei tulemus.
Reisile Saaraga blogis on jutukesi 36 erineva riigi kohta. Kokku olen oma elu jooksul külastanud 42 eri riiki, aga mõned neist on külastatud enne, kui blogima hakkasin, seega neid peab siis uuesti külastama, et blogisse ka jutud jõuaksid. :) Nendeks riikideks on Maroko, Sloveenia, Venemaa, Ungari, Tšehhi, Vatikan.
Teie, blogilugejad, olete mulle väga palju indu juurde andnud. Blogi on kokku külastatud 129 309 korda ning nendele lehekülgedele on kokku kirjutatud 563 kommentaari (kommentaaridest pooled on küll mu enda omad - vastused kommenteerijatele). Kindlasti teen mingi hetk eraldi postituse kõige külastatumate blogipostituste kohta.
Olete mulle kaasa elanud ka siis, kui veits hullu panen, nt kusagil suvalises lennujaamas suvalises kohas joogat tegema hakkan...
Esimese sünnipäevapostituse puhul aga loetlen üles minu enda 10 lemmikut postitust. Olen igat postitust siin blogis lugenud üle mitmeid kordi, seega kui sellele mõtlema hakkasin, tulid üsna kähku kõik lemmikud meelde. Ma neid omavahel päris järjekorda ei pane (võimatu võrrelda jne), aga siin nad on:
1. Postitus sellest, kui maailma suurusest esimest korda aru hakkasin saama - SIIN. Olin esimest korda Euroopast väljas, suures ja uhkes kohas nimega New York ning uppusin uudsusesse. Mäletan siiani seda tunnet. Osa endisest minust kadus sel päeval ja lasin sel hea meelega minna, sest see tähendas vabadust.
Suured kohad tõstavad ikka lage, nt Siem Reap:
2. Üks kõige närvesöövamaid päevi kogu reisiajaloos ehk ehtne tsirkuse ja leiva postitus - SIIN. Mul nimelt varastati Ukrainas Odessas rahakott ära ja leidsime hiljem ooperiteatrist vargad (või nende käsilased) üles. Huh, mis seiklus!
3. Tagasivaade aega, kus olin alles 7-aastane ning ema ja õega päris esimest korda reisil käisime - SIIN. Lendasime lennukiga (!) Prantsusmaale. Selle postituse jaoks otsisin välja ja pildistasin üles kõik need varased kaameraga tehtud pildid.
Ei tea, kas tema ka kunagi midagi me ühistest reisidest mäletab? Vähemalt saab siis lugeda.
4. Kuna enamasti on mul reisil kiire ja pean postitustega ruttu valmis saama, siis suuri kirjanduslikke šedöövreid siin blogilehekülgedel ei ole. Küll aga on mõned, millega ise päris rahul olen, näiteks kirjeldus sellest, kuidas sõbrannaga Berliinis Lollapalooza muusikafestivalil käisin - SIIN. See lihtsalt oli nii kummaline päev, ilus ja võigas samaaegselt.
5. Mõni päev jääb aga meelde, kui üks elu parimatest - SIIN. See oli päev, kus Hawaiil olles lendasime hommikul lennukiga Kauaile, sõitsime helikopteriga saarele tiiru peale (!), tiirutasime autoga kanjonis ning tulime koju tagasi. Tõeliselt-tõeliselt suur tunne.
6. Vahel igatsen seda, et saaks blogis rohkem niisama mõtteid vahetada ja mitte üldsegi reisikirjeldusi teha. Lihtsalt, vahel on see tunne. Ma tean, et ma sinna suunda liikuma ei hakka, aga kui mõnikord osutub reisipäev väga aeglaseks ja jõuan isegi mõne luuletuse kirjutada, siis hing on õnnelik - SIIN. Lugu sellest, kuidas Ville Keenias Mombasa hotellis kõhulahtisuses vaevleb ja mina üksi rannas istun.
7. Ja mõned postitused meeldivad mulle eelkõige piltide pärast, neist parim on see - SIIN. See oli päev, mil saime Šveitsi mägedes teha elu parima matka. Olin seal 5 kuud rase, aga varjasin seda hästi! :D Aga need rohelised mäed ja sinine taevas, mis sinistest järvekestest peegeldub - lihtsalt kirjeldamatu ilu.
Lemmikpilt Keeniast:
8. Inimaju on aga ehitatud nii, et kuigi ilu ja nauding on kogemise hetkel mõnusad, siis teravamalt jäävad meelde ikkagi mingid jamad. Üritan seda küll teadlikult vähendada, aga no kohe tuleb meenutus postitusest, mis tugevaid tundeid edasi annab - SIIN. See siis 2022. aasta alguses kogetud põnevus Viinist Tenerifele saamises. Juba selle loo peale mõteldes hakkab keha adrenaliini nõristama.
9. Läbi aastate on blogi ka tunduvalt paremaks saanud. Olen täiustanud stiili, kujundust, piltide kvaliteeti. Vahel tunnen end imelikult neid varasemaid postitusi jagades, sest pildid on tumedad ja sünged ning jutt lühem. Lühem jutt aga tabab paremini üdi, selle pärast armastan ka neid vanemaid lugusid, eriti seda - SIIN. Maailm sai taaskord palju suuremaks kui see varem oli.
10. Kellele blogipostitused väga huvi ei paku, vaid ainult praktilist informatsiooni otsib, siis nende jaoks on iga reisi lõpus ka kokkuvõte ning plusside-miinuste nimekiri. Ka seda olen aastate jooksul ikka täiustanud ja täiustanud. Üks päris hästi kirjutatud kokkuvõte tuli Jaapani kohta - SIIN. Eks see oligi piisavalt uudne kogemus, et kontraste märgata.
See on siis esimene postitus sünnipäevaseeriast. Aitäh lugejad, kes kaasa olete sõitnud! Mõned lausa päris algusest peale, suur osa hiljem liitunud. Pikka iga nii reisimisele kui blogile nimega Reisile Saaraga!
