Maui näitab iseloomu

Uutes kohtades on ikka nii põnev käia! Jah, mingi paiga uuesti külastamine annab teatud lõdvestatuse ja rahu ja ei pea enam kiirustama, et kõike näha, aga uute kohtade põnevus on ikka ületamatu! Nii et jah, mina arvan, et kuigi Havai on IMELINE ja et me kindlasti tuleme siia mingi hetk tagasi, siis uued paigad on ikka uued paigad ja tasub ikka seigelda! Eks näis, kas suudan end järgmiste Euroopa-Honolulu soodukate ajal tagasi hoida...

Panen alustuseks kohe ühe armsa musipildi:

Praegu on aga meie jaoks uus Maui ja põhilised vaatamisväärsused peab ikka ära nägema. Käisime eile neist mitu tükki läbi ja saime teada, milline see Päris Maui siis ka on. Plaanisime alustada matkaga nagu me tihti Oahulgi tegime. See läks meil enam-vähem korda, aga kahjuks oli matk liiga lühike. :D Just siis, kui olime hoo sisse saanud ja lootsime õiget matkateed kogeda, lõppes matkarada ära.

Koht, kuhu läksime, oli kaunis org mägede vahel nimega 'Iao. Maui on selles osas Oahu ja Big Islandi sigitis, et ruumi on siin palju, aga ikka omajagu mägesid ka. Ja kui ruum meeldib mulle väga, siis mäed meeldivad tohutult.

Sellistes mägedes matkamine on seega ikka eriti tore tegevus, kui ainult matkad ka matkad oleksid ja mitte niisama betoneeritud astmetel sammumine.

Pärast väikest poolemiilist jalutuskäiku otsustasime snorgeldama minna, pole ju ammu saanud! Lonely Planet ütles, et Maui parim snorgeldamiskoht on Honolua rand ja sinna poole oma autokese seadsime. Esimest korda selle reisi jooksul olen ka mina rendiauto ametlikuks juhiks märgitud, seega eile sain oma sisemise ossi välja tuua ja Mustangiga Maui maanteedel kimada. Oli ikka päris äge küll! Panime mussi ja gaasi põhja ja vabadus missugune.

Peatusi tegime ka, et maastikku imetleda. Osariik on üle terve Havai ehitanud neid "Scenic view" taskukesi, millest väga paljud oleme ka läbi peatunud.

Selle peatuse ajal nägime näiteks vaalu ookeanis mängimas ja õhku puristamas. Taustaks Lanai saar:

Honoluasse jõudsime vägagi veemaiastena, ilm oli ikkagi soe ja keha vajas jahutust. Laht nägi välja selline:

Et aga alla randa jõuda, pidime läbima ka metsasalu. Õigemini võiks selle kohta öelda muinasjutumets, sest täpselt nii võimas see oligi. Vanad puud, rohelised väädid ja neist läbikumav päike. Euroopas oleks selline koht looduskaitse all ja turistihordiga ümbritsetud, aga Havail on tegu tavalise rannaäärse metsatukaga.

Rannas ootasid meid ees inimesed ja... Kanad. Kanadeprobleem on ka Mauil, kuigi ka siin leidub manguste. Kohe, kui vette saime, tulid paar kukke meie riideid ja kotte kontrollima, et ega mingit sööki näha pole. Ei olnud.

Kuked valvepositsioonil (puurondi ja kivide taga on umbes 5 kana kah):

Vesi oli külm ja sogane. Mõtlesin kohe, et kui See ongi Maui parim snorgeldamiskoht, siis no ma ei tea... Big Island oma eraldatusega võidab kõik. Aga kalakesi pikapeale ikka nägime ja kalad olid tänu püügikeelule ikka väga suureks kasvanud, Bird Wrasse liik, mis Suurel Saarel oli ligi 5-sentimeetrine, oli siin pea 15. Convict Tangide parves ujus ilmselt 50 isendit... Uskumatu. Vaadake seda suurt kalakest, 40 cm pikk kindlasti:

Keset ujumist ehmatasin paar korda päris korralikult, sest arvasin, et näen varasemast veel suuremat kala, lausa hiigelkala. Suur oli minu rõõm, kui aru sain, et tegu oli merikilpkonnaga. Kokku juhtus seda eile kolmel korral. Kilpad ei lasknud meist end segada, sõid edasi taimekesi ja hõljusid vees. Ka mul endal tuli tunne, et tegelikult me mitte ei uju nendega, vaid lendame ookeanis. Sellist liikumist on raske teisiti kirjeldada...

Et vees lendamisest tekkinud külma maha raputada, asusime pärast snorgeldamist toiduotsingutele. Esmalt muidugi läbisime taas võlumetsa. Nagu filmis:

Otsustasime sihi seada Lääne-Maui suurimasse linna, mil nimeks Lahaina. Lahaina oli imeilus oma kuurortide, golfiväljaku ja liivarannaga. Ideaalne koht, kuhu puhkama tulla, kui palju ringi käia ei viitsi. Sest no kes saaks sellele vastu panna?

Või siis sellele? (Kaugus eelmisest pildist 300 meetrit)

Lõunat sõime kaubanduskeskuses. Ei, see ei olnud kusagil nelja seina vahel õhukonditsioneeriga ruumis, see oli sellises kaubanduskeskuses nagu Havaile sobilik on - mitmekorruseline poodide konglomeraat ilma keskse katuseta. Näete, selline:

Vegan toit, jee! Mina võtsin vegan sushi ja Ville vegan Caesari salati, meile mõlemale maitses väga. Toit pole Havail küll odavamate killast, aga mis oleks? Meie reisiraamatu järgi on Mauil keskmine 3-tärnise hotelli öö hind kusagil 250 dollarit ja 5-tärnise hind 500 dollarit.

10 dollari eest saab selline väikse sushiampsu:

Ja teise kümneka eest absoluutselt imelise magustoidu, mida Villega jagasime:

Süües kõlas taustaks jõulumuusika - kui kummaline! Istuda palmide all ja kuulata "Aisakella"... Oh, jeerum. Loomulikult ei puudunud ka sobivad kaunistused. Surfilaudadega kaunistatud jõulukuusk:

Hiigelpärg keskuse ukse ees vaatega golfiväljakule:

Naljakas maailm, kas pole?

Pärast sööki jalutasime veel natuke golfiväljakul ringi ja arutlesime Maui iseloomu üle. Maui on turismisaar, see on selge. Kohad, kus käivad turistid, on korda tehtud, muud mitte. Lisaks on see ka kuulsuste puhkesaar, mõisaid on ikka siin-seal näha. See on mägede ja ookeani ja vaalade saar. See on kallis saar. See on ilus saar. Tõepoolest, puhkuseks on see justkui loodud. Soovitame! :)

Kojuminek oli sama mõnus, sest autokatus oli all, mäed sirasid õhtupäikeses ja rohelust jagus. Kodus sõime guakamolest ja tarokrõpsudest kõhu täis ning tundsime, et siia tulek oli ikka üks hea mõte.