Sain sel aastal 35. Selline väike juubel tegelikult, aga juubelile väärilist pidu ma küll korraldada ei jõudnud. Läksin nimelt aasta algusest täiskohaga tööle ja see võttis iga mu viimasegi energiaraasu. Olin sellest kõigest nii väsinud, et otsustasin hoopis perega koos minireisi teha.
Meie kõige piiratum ressurss selle reisi jaoks oli aeg. Mu sünnipäev oli reedel, 2. veebruaril, ja 5. veebruaril pidin muidugi tagasi tööpostil olema, seega aega oli umbes-täpselt 2 ja pool päeva. Ega selle ajaga väga kaugele jõua küll... Aga Lätti jõuab! Ja miks mitte minna natukeseks Lätti?
Otsustasingi, et vaat teemegi nädalavahetuse Riias. Lihtsalt natuke vaheldust sellele pead plahvatama panevale töötegemisele. Juubelile vääriliselt tahtsin, et see vaheldus oleks ka tippklassist ja otsisin pikalt, et milline Riia hotell see kõige parem siis olla võiks.
Broneerisin meile majutuse hotellis nimega Kepinski Grand Hotel Riga - 5-tärnine vanalinna pesa veidi kallimast hinnaklassist. Võtsin juuniorsviidi. Kepinski hotelle on maailmas omajagu, kuid alguse said nad Berliinist. Nende moto ongi Euroopa luksust üle maailma jagada.
Meie juuniorsviit oli kahetoaline nagu soovisingi - et siis pärast Felixi magamajäämist veel Villega kahekesi juttu ajada ja filmi vaadata. Nad olid küll mingi lastevoodi sinna eestuppa pannud, aga ega Felix seal ei maganud muidugi, tema magas ikka meie kõrval. Ma ise proovisin esimesel ööl eestoas magada, sest voodis läks kuidagi kitsaks, kuid ega seegi hästi ei õnnestunud.
Luksushotellide põhiline näitaja on ikkagi detailid. See, millisest margist on šampoon, kui pehmed on linad, mida pakutakse tervitusjoogiks jne. Kepinskis oli kõik väga kena. Felixil oli oma väike hommikumantel, lastele olid valmis pandud Sebamedi vannitarbed ning joonistusvahendid.
Eriti üllatav oli, et meile oli tuppa toodud ka kuldkala! Seda poleks küll osanud oodata, aga seal see seisis - hiiglaslik purk ümber. Felix sai talle siis hommikuti paar tera süüa anda. Huvitav lähenemine.
Üks põhiline argument, miks just Kepinski valisin, oli see, et neil oli hotellis ka spaa. No mida muud selles talvises Euroopas ikka teha kui spaas istuda? Ma teadsin ette, et nii mõnusaid spaasid nagu Eestis on, ei ole mitte kusagil mujal maailmas ja väga palju ei oodanud, kuid Kepinski spaa oli päris mõnus, täiesti armas miniversioon, kuhu lapsi lubati kell 10-16 ja ülejäänud aeg oli täiskasvanute päralt.
Basseinis sai ujuda ning kollakad kivid ja peeglid mõjusid stiilipuhtalt. Saunadest olid olemas aurusaun, 90-kraadine saun, 60-kraadine saun ja kusagil oli võimalik teha ka soola- ja mudarituaale, kuid need olid erihinnaga. Saunade keskel oli jäätünn ning kusagil nurga taga ilutses jääkülma veega karastusbassein. Mingis nurgakeses sai uduvihma-kogemuse suviste äikesehäälte taustal, selline tore elektrooniline putka.
Hommikusöök oli rikkalik, väga mõnus valik. Kokad tegid kohapeal soovile vastavaid munarooge ja pannkooke, riiulitel olid võileivamaterjalid, müslid, juustud, puuviljad, saiakesed ja üldse kõike, mida soovida võib.
Interjöör oli luksuslik ja uhke, see, mida ootasingi.
Laupäevasel päeval käisin ise vaatasin selle Riia moemuuseumi üle, oli palju väiksem, kui arvasin, aga ikkagi nunnu. Seekord oli teemaks must-punane-valge ning vastavates toonides moeesemeid leidus ikka kuhjaga. Ville ja Felix käisid samal ajal mootorimuuseumis, kus neil ka päris tore oli.
Vanalinnas tuli isegi päike korraks välja.
Laupäeva õhtul sõime Kepinski enda restoranis, kus oli huvitav aasia mõjutustega menüü. Täitsa hea söök kohe! Me olime ainsad külalised seal (ilmselt keegi teine ei tule 18-19-ajal õhtusöögile). Felix sai rahus ringi joosta.
Kui need väikesed käigud välja arvata, siis olimegi enamuse ajast hotellis. Istusime spaas ja ilusas toas ja nautisime vaheldust. Ainsaks miinuseks loen väga kuiva õhku hotellitoas, võttis kohe hinge kinni veidi ja ma isiklikult magasin märg rätik padja kõrval. :D Kõik muu oli super.
See kogemus on saadud, sinna enam tagasi ei läheks, aga muidu selline reisimise stiil aitab kaamose üle elada küll!
No comments:
Post a Comment