See on kommentaar, mille mu ema andis hotellivahetusele. Et saame justkui kahte hotelli kogeda sama raha eest. :D No ei olnud nii mõeldud, ausalt... Ei tea muidugi, kas nad nii pakuksid, et pool ja pool. Iseenesest oleks tore, saaks rohkem kogeda. Aga nii mõtlen ilmselt küll ainult mina, sest teised ei viitsiks tõenäoliselt elusees.
Mul on hea tuju, me oleme uues hotellis. Eilne hommik oli muidugi veel ärev, sest me ei teadnud, kas ikka saame ja kuidas saame ja kuidas uus hotell on jne. Ema ikka tegi nalja, et küll me jõuame veel ühe korra vahetada hotelli.
Viimane hommikusöök Reef Oasis Beach Resort hotellis:
Otsustasime hommikul veel rannas käia, see oli ikkagi parim koht kogu selles hotellis. Hommikune vesi oli nii selge, no tõesti, imekena.
Ujusin väga suure ringi. Tegin pilte ka viimase korra puhul ja videosid. Instagramis on juba uus reel, kuigi materjali mul nendeks on olemas väga palju. Proovisin ka pilte teha:
Ema ja Felix vaatasid ujuvalt muulilt niisama kalakesi. Hiljem käis ema madalas vees snorgeldamas, sai veel ühe kogemuse. Mul on ikka nii hea meel, et ta nendest kogemustest haarab. Jah, okei, ma ikka survestan ka väga, aga tema on lõpuks see, kes "Jah" ütleb. Elus on nii palju ilusat, kui mugavustsoonist välja astuda.
Küsisin Coral Travelilt, et palju maksaks takso uude hotelli? Nad pakkusid 30 dollarit. No hallooo... Teadsin, et saan hotelli ukse juurest takso 5-10 euroga. Lõpuks kõikide kottidega lasin hotellist tellida ja nad pakkusid 20. Ah, võtsime siis selle. Uude kohta oli 20-minutiline sõit.
Kogu taksosõidu osas mõtlesin ühe tuttava sõnadele, et mul on nii suur eelarvamus Egiptusest, et ma juba eos suhtun sellesse kehvalt. Jah, see on tõsi. See tõesti on tõsi. Aga kuidas ma ei saaks? 86 protsenti abielunaistest Egiptuses vanuses 15 kuni 46 on läbi teinud protseduuri nimega FMG (female genitale mutilation), mis sisuliselt tähendab seda, et neilt lõigatakse kliitor ära, et nad ei saaks mõnu tunda. Egiptus on riik, kus seda kõige rohkem tehakse maailmas. Ma olen sellele samale faktile mõelnud absoluutselt iga päev kui siin olen olnud. Võiks muidugi millelegi muule mõelda. Muidugi on selles ühiskonnas ilusaid asju ka, ma lihtsalt pole leidnud. Ma olen nii kinni selles faktis. Mu sõbranna Kristi näiteks kogu demokraatia nõrkuse ja inimõiguste rikkumise pärast ei taha põhimõtteliselt tulla Egiptusesse puhkama. Eks ma saan aru. Naised ei ole siin võrdsed ja see hakkab lihtsalt nii vastu. Eks muidugi on raske vaadata ka metsikut suitsetamist ja räämas tänavaid, kuid see meeste-naiste küsimus on kõige teravam mu peas.
Aga näete, ma ikka tulen. Tulen, sest tahan sooja ja uusi kogemusi. Vean lapse ja emagi kaasa, raiskame loodusressursse siia sõites. Jah, turismirahadega aitame veidi võrdsustada seda Läänemaailma vs muu maailma tasakaalu, kuid loodust rikume samal ajal omajagu.
Selles õigluse ja õigsuse mängus ei saa võita. Ükskõik, mida teed või arvad, keegi ikka arvab, et tegid valesti. Shakespeare ütles Hamletis: "There is nothing either good or bad, but thinking makes it so." Abraham-Hicks ütleb, et mu elu oleks lõpmatult palju parem, kui ma ei suhtleks inimestega, kes seda fakti ei tea. Aga siis poleks mul pea mitte kellegagi suhelda. Nad ilmselt soovitaks mul mitte jagada, lihtsalt nautida omaenda elu täiel rinnal. Siis mul läheks elus kindlasti paremini ka, kui ei jagaks. No pagan võtaks see edevus ikka. Ma ei suuda lõpetada jagamist, sest see on justkui looming mu jaoks. Kunstiliik. Ja edevus. Kui lõpetaks jagamise, siis tuleks mul mingi identiteedivahetus teha. Ma peaks iseendast teistmoodi mõtlema hakkama.
Okei, aitab filosofeerimisest. Uus hotell on väga ilus. Palju uuem, värskem, korda tehtum. Ei ole mingeid püstiste naeladega puitkarkasse kusagil. Juba vastuvõtusaal on hiiglaslik. Sellest saalist tuleb ilmselt ka nimi: Pickalbatros Palace. Pickalbatrosse on siin muidugi palju, see on kuulus 5-tärni hotellide kett nii siin- kui sealpool Punast merd.
Toas on Felixile oma voodi. Hehe, no eks saab näha. :D Kahtlen sügavalt, et ta seal magab.
Erinevalt Reef Oasist on siin palju erinevaid restorane, kus söömas käia. Ja meile anti lausa kaart, kus oli kirjas, mis kus on! Reef Oasis visati QR kood ette, kuigi internet tuppa ei jõudnud. Praegu kirjutan seda teksti meie uues toas, ei pea kusagil aulas istuma.
Lõuna ühes itaalia restoranis:
Selge on see, et snorgeldamine on tõenäoliselt kehvem kui Reef Oasis. Samas inimesed ikka snorgeldasid omajagu. Hästi väike piirkond on snorgeldamiseks avatud küll. Eks kaitseb kalasid... Ühed tobedad venelased toitsid seal kalu saiadega, et saaks paremaid pilte telefoni. Ffs ausalt. Läksin siis politseina kohe ütlema, et ei tohi teha. Nad ei teinud teist nägugi. Okei, ma ei peaks end sellistesse situatsioonidesse panema. Milleks? Endale ma sellega küll head ei tee.
Käisime kogu hotelli territooriumi läbi, võinoh vähemalt suurema osa sellest, ei teagi, see on ju hiiglaslik nagu ikka. Rannas oli mõõn.
Felixil oli mitmeid mänguplatse, jeee! Kakat ei olnud. :D Isegi mängutuba on siin, kuhu saab lapse jätta mingiks ajaks. Jätsin siis Felixi nõusolekul pooleks tunniks, aga istusin kohe ukse taga väljas, sest tahtsin värskes õhus oma manifestatsioonipäevikut pidada. Iga päev tuleb ikka uusi ideid, väga viljakas reis selles osas.
Õhtusöögi sõime Vahemere restoranis. Ma sain imehead kanakebabirulli. Imehead! Felixil olid friikad ja salat ja ühe kotleti sain ka sisse talle. Magustoiduks sõime koogitükke, mis polnud nii tehisliku maitsega kui Reef Oasises.
Siin on igal õhtul kell 18:45 lastele suur välikino, viisime siis Felixi sinna. Paraku nägin, et ega ta ei jaksa kaua, pidin ikka ära lõpetama selle pulli, viisin ta tuppa ära ja ei jõudnudki 20:15 algava lastediskoni. Ema jäi sinna ja ütles, et see venekeelne kisa oli õudne. Õhtujuhid ärgitasid rahvast üles "davaiii, davaaiii!!" saatel. Kell 21.00 esines pool tundi kõhutantsija, ema vaatas ka selle ära.
Felix jäi magama oma voodis, aga kolis keset ööd minu kõrvale tagasi.
No comments:
Post a Comment