Enesearengupäev

Eilne öö oli täiesti kohutav. Felix ärkas kell 3 üles ja põhimõttelised järgmised 2 tundi veetis istudes, nuttes, nuutsudes, õnnetu olles. Palav oli ja kui akna lahti tegin, siis tulid sääsed ja Felix hakkas neid paaniliselt kartma. Tahtis, et tuled põleks, et saaks sääski näha. Me olime hommikuks nagu jahukotid. 

Ei tea, kas raskest ööst või kõigest muust kokku, igatahes mul oli tuju ikka kohutavalt paha. Mõtlesin, et kas vahetada see hotell ära või ei. Vaatasin, et kui palju maksaks 4 ööd siin lähedalasuvates 5-tärnikates nagu eestlaste poolt armastatud Pickalbatrossis (mis oli mu teine valik hotelli valides ja mida nüüd nii kahetsen) ja see oli 800 eurot. Kui Rixorisse tahaks minna, siis 4 ööst peaks maksma 2000 eurot. Ei ole seda väärt minu meelest. 

Mõtlesin siis, et äkki saan reisifirma kaudu. Neid oli raske kätte saada, nende antud SOS-number ei töötanud, Whatsappi kaudu sain selle tuurimüüja käest mingi info, aga ka lihtsalt soovituse helistada. Lõpuks helistasin hotelli retseptsioonist. Selle peale läksid kõik muidugi paanikasse. Praeguse hotelli juhtkond kutsus mind nendega kokku saama, et põhjendaksin, et mis ei meeldi. Väga kena neist muidugi, kuigi ma seda üldse teha ei tahtnud. Rääkisin siis, et kaka oli mänguväljakul ja lastebasseini kõrval suitsetatakse ja liumägedega bassein oli jääkülma veega ja muusika rannas on hiiglama vali jne jne... Eks nad proovisid end kaitsta ja ma ise jäin ka viisakaks, ütlesin, et see on ka minu süü, mul oli eeltöö tegemata, ma oleks pidanud paremini ette valmistuma, et milline siin on ja mida 4-tärnine hotell tähendab jne jne. Ütlesin, et saan aru, inimesi on erinevaid ja lihtsalt meile ei sobi. Hästi tagasihoidlikult. Nad ütlesid, et nad ei taha, et ma lahkuks siit halva enesetundega, ma tänasin neid, et nad üritavad asju paremaks teha. Pakkusid meile isegi tasuta upgrade. Ei, ma sooviks siiski uut hotelli. 

Felixi sain lõunaunne eile, suur asi, tavaliselt ta ei maga. Mina ajasin terve selle aja seda hotellivahetusasja. Ema magas ka ja siis parandas oma matemaatikatunnikontrolle. :D 

Pärast mängisime vetsus vaikselt Triominot, nii tore oli! 

Tegelikult ma ei saa aru, kas asi on minus või ei. Jah, Hicksid ütlevad, et muidugi on. Muidugi! Ja ma sügaval sisimas tean, et see on mu enda manifestatsiooni küsimus. Ma olen viimasel ajal liiga palju kusagil sügavustes aega veetnud. Mõttetult vihastades ja kartes ja kogu aeg negatiivsele keskendunud. See on mu enda süü. See on see tasakaal parima poole pürgimise ja siiski teekonna nautimise osas. Loen "Suurelt mõtlemise maagiat", see kihutab paremuse poole pürgima ja on minu meelest üks paremaid raamatuid enesearengu osas. Teeb julgeks ja uudishimulikuks. Samas see ei saa tulla rahulolu arvelt. 

Seda kõike mõtlesin alles pärastlõunal rannas olles. Reisikorraldaja lubas tagasi helistada, aga ta polnud seda teinud ja olin juba valmis käega lööma. Istusin seal rannas ja täitsin oma manifestatsiooniraamatut. Tahtsin, et see reis aitaks mind tagasi hea tunde järjele saada ja mu kallis raamat on seda teinud juba aastaid. Täidan usinalt iga päev nimekirja asjadest, mida oma ellu soovin. Ma ütlen küll asjadest, aga enamik neist muidugi asjad pole. Asju kui selliseid on üldse alla 10%. Pigem soovin tundeid ja kogemusi.

 

Eile oli väga palav päev, täiesti lämmatavalt kuum. Müts maha nende inimeste ees, kes siin suvel elavad. Kuidas ometigi... Nüüd läheb kliima järjest soojemaks ka veel, see on ulme. Mere ääres oli veidi kergem.

 

Eile käisin snorgeldamas ilma kaamerata, tahtsin lihtsalt nautida. Ujusin suure ringi ja ütlesin tere kõikidele suurematele ja väiksematele kaladele. Siin on see meri lihtsalt imeilus. Tõesti, tõesti parim snorgeldamiskogemus elus. 

Tegin läbi vee mõned kalapildid ka, tutvustan teile. 

See "siniste prillidega" on Triggerfish, täpsemalt Picasso Triggerfish, kes Punases meres tavaline. Triggerfish on muide Hawaii rahvuskala ka, kõrval hall emane Parrotfish (vb on ka noor isane, ei tea): 

See on Butterflyfish, sinna perekonda kuulub kokku üle 120 liigi, Punase mere kõige tavalisem on Red Sea Raccoon Butterflyfish: 

Teine tavaline on Threadfin Butterflyfish: 

Kõige julgema kala tiitli saab kindlasti Sohal Surgeonfish oma kollaste uimedega, tuli põhimõtteliselt inimeste jalgade juurde, kui nad vette tulid. Felix ütles, et ta lehvitab talle kollaste uimekestega: 

Olime rannas mitu tundi. Jalutasime, nautisime jahedat õhku ja seda mahedat õhtut. Need roosad värvid ravivad kõik hingehaavad. Ma lihtsalt nautisin seda gradienti ja värvigammat, lasin selle kõik endasse. 

Mingi hetk tuli sõnum, et pakuvad meile Pickalbatros Palace kusagil mere ääres. Sõnumite vahetamise teel selgus, et midagi juurde ei pea maksma (!), ainult peab allkirjastama mingi paberi, et olen nende teenusega rahul. See on siis Coral Traveli teenusega, mitte hotelliga minu suureks rõõmuks. Sest valetada ma ei tahaks. 

See tegi mind rahulikumaks. Tuju oli väga palju parem. Õhusöögil juba nautisin ka õhkkonda, sest teadsin, et on viimane õhtusöök seal. Sõime küünlavalgel selles soojas Egiptuse öös. 

Seekord pilt juustuvaagnast: 

Selline see elu on. Homme siis juba kolimine, mille pärast ka pabistan ja ema üldse ei saa aru, miks seda kõike vaja on. Erinev generatsioon, I guess. Tema isa ütles talle paljude asjade kohta samamoodi. Aga seekord on nii.