Valus teema

Baby, Susani onutütar, sai kusagilt 4 piletit X-factori punase vaiba üritusele, mis toimus eile. Läksime Baby, tema mehe Rudi ja Susaniga. Eelmisel õhtul olime ülirõõmsad, ikkagi Hollywood ja punane vaip ja kuulsused ja puha. Jah, plaanisime teha pilte Simon Cowellist, Britney Spearsist, L.A.Reidist ja Demi Lovatost. Ütlevad need nimed teile midagi? Peale Britney Spearsi ei teadnud ma mitte ühtegi neist, aga olin hoolikas ja tegin wikipediast usinalt uurimistööd, et kõik mu lüngad täita. Tutvusin nende karjääriga ja haridusega, vaatasin pilte. Olin valmistunud. Loomulikult otsisin välja oma musta kleidikese ja hommikul käisime veel poes, sain Marshallist soodsalt mustad kingad ka. Tähelepanu, valmis olla, start!

Nagu iga teinegi

Kui Hollywood blvd-ile jõudsime, pidime esiteks 3 tundi järjekorras ootama. Käisime kordamööda poodides sees, vaatasime kostüümides tegelasi tänaval, tegime pilte... Teised muutusid kannatamatuks, mina mitte. Laulupidude treening on mind väga tugevaks teinud! Ah, neil inimestel pole aimugi, mis tegelik elu on :D Jah, tegelik elu ongi Eestis.

Pastlad jäid koju

Ja nagu te ilmselt juba arvate, siis ikka kõik päris nii ei läinud. Jõudsime järjekorda liiga hilja, saime numbrid 448-451, mis oli 100 inimest rohkem, kui sisse lasti. Teised lähevad stuudiosse küll seriaali filmimist vaatama, aga mina olen selle aja peale juba läinud. Kuid ikkagi - nägin neid, nägin neid kõiki, vilksamisi, aga nägin.

Aitäh tüdrukutele, kes olid nõus mulle poseerima

Ja nüüd inimesed, asume filosofeerima. Mis mõttega soovin ma näha Britney Spearsi? Kas ma olen hulluks läinud? Ta on inimene nagu iga teinegi. Mis see mulle annab? Mul on väga vastastikused tunded selle koha pealt. Jah, see on valus teema. Inimesed tänaval karjusid, kui kuulsuste autod ette sõitsid. Ja siis oli seal üks kodutu, minu lemmik, kes hüüdis: "OH MY GOD, OH MY GOD! I don't give a s***!!" On ta ainuke kaine mõistusega inimene tänaval? Või oleme meie normaalsed, sest nii elu käibki?

Kes siin nüüd see segane on?

Küsisin koduteel teistelt, et kui oleks üks kuulus inimene, kellega nad isiklikult kohtuda saaksid, siis kes see oleks. Rudi soovis mingit korvpallurit näha, Baby Angelina Jolied, Susan kuninganna Elizabethi ja mina Dalai-laamat. Olen ma nüüd kultuurne või? Loomulikult tahaks ma Dalai-laamat näha, aga see ei tähenda midagi, igaühel on oma Dalai-laama. Isegi Mari, meie õpetaja, käis teda vaatamas. Arvatavasti käib kuulsusejanu inimeseks olemise juurde ja seda muuta ei saa. Polegi muud teha, kui rõõmustada ning edasi minna. Küll varsti näen Dalai-laamat ka.