Ma olen väsinud. Kell hakkab siin kümme õhtul saama ja mul on olnud väga intensiivne nädalavahetus seljataga. Jah, loomulikult olen õnnelik. Selles ei ole küsimustki, vist mitte kunagi enam.
 |
| Ameerika! |
Reede hommikul kell 6 tuli mulle järgi Tommy. Tommyga suhtlesime enne CouchSurfingu teel, küsisin öömaja, tema pakkus, et lähen nendega kaasa Sekvoiade Rahvusparki. Loomulikult, et läksin! Sõitsime sinna 5 tundi, autos olid veel tema sõbrad õde ja vend Rocio ja Hector.
 |
| Veits udune laagriõhkkond |
Kokku oli meid 5 perekonda. Kui mina ja Tommy, kes on Vietnamist, välja arvata, olid kõik mehhiklased. Päris naljakas oli ainuke blond olla. Perekonnad olid aktiivsed katoliku kiriku liikmed ning selle kaudu üksteisega tuttavad ka. Kaasas olid nii emad, isad, lapsed, sõbrad, söök, telgid, hea tuju kui ka kitarr. Mehhiko toiduga olen nüüd päris põhjalikult tutvunud, päris hea teine. Samuti olen põhjalikumalt tutvunud uue põlvkonna ameeriklastega. Mind tõsiselt üllatas, et nad omavahel kõik inglise keeles rääkisid, hispaania keel oli vaid vanematega suhtlemiseks. Küsisin ekstra, et kas nad räägiksid inglise keelt ka siis, kui mind ja Tommyt seal ei oleks, nad ütlesid, et kindlasti. Samuti imestasin nende muusikavaliku üle. Nimesid nagu Rage Against The Machine, Cypress Hill ja Children of Bodom polnud ma ikka päris mitu aastat kuulnud.
 |
| Ületasin ennast ja hüppasin sealt kivilt vette, oli väga hirmus! |
Mul oli ülitore. Mida ma küll õigesti teen, et mul kogu aeg nii hästi läheb? Käisime mägedes matkamas, sõime head toitu, mängisime lauamänge, jõime õlut, laulsime, külastasime koopaid ja parki ja vaatasime etendust, mängisin neile kitarri, vestlesime tõsistel ja mitte nii tõsistel teemadel. Naersin ja rõõmustasin ja mõtlesin, et elan nii, nagu tahan ja nii ongi kõige õigem.
 |
| Moro kivi |
Lisaks sellele sain kuidagi erilise kontakti oma kehaga. Arvatavasti oli põhjus nendes mägedes, metsades ja looduses. Tunnetasin oma füüsilist keha nii selgelt, sain lõpuks selle tunde, et mina olen osalt ka oma keha. Vahel ma kuidagi kaon mõtetesse ja tunnetesse ja kuhugile kaugele sellest maisest olekust, aga see väljasõit tõi mu tagasi. Tegelikult oli mul väga vaja linnast välja saada. Olin juba pea kuu aega ainult linnades veetnud!
 |
| Maailma suurim elusorganism |
Aga loodus? Terviklik. Maailma suurimad puud, suured mäed, ilusad vaated, karud ja kitsed ja oravad ja linnud, vahelduseks ka pikkade pükste ilm.
 |
| Isegi pilt ei väljenda täielikult selle paiga olemust |
Lisaks on mul tunne, et sain endale nii mõnegi sõbra juurde. Alustades Tommyst, kes üllatas mind oma teadmistega eesti keelest ("Tere hommikust" ja "Tänan") 2 minutit pärast seda, kui ma ta autosse istusin ning lõpetades väikese Amyga, kes on sündinud samal päeval, kui mu õepoeg - 01.12.2010. Sel nädalal saame nendega veel kokku ja veedame vähemalt sama palju sama toredalt aega.
 |
| Hector, Tommy, mina ja Mario |
Tõsiselt, ma juba tukun siin ekraani taga. Homseni!
(ma ei jõudnudki eile selle postituse postitamiseni, jäin enne magama ja magasin 12 h järjest)
 |
| Semiootika |
 |
| Koobastes (: |
4 comments:
Tsiteerin: transendentsuse kui vooruse alla mahuvad viis loomutugevust
1. Ilu ja täiuslikkuse tunnustamine.
2. Tänulikkus
3. Lootus
4. Huumor
5. Spirituaalsus
Sa lihtsalt oled vist õigesti ja ei varja ennast.
Soovin ilusat reisi jätkumist!
Oi, Helena, suur tänu!
Kommentaar hoopis teisest energiast, raputas mu maailma taaskord.
Aitäh ja palju rõõmu Eestisse!
Loodus - hurraa!
Ja äge, et mu fliis on sinna vägevasse paika jõudnud - peaaegu, nagu oleks ise ka käinud :)
Mehhiklased ka Su teel - pärast saame siis muljetada ;)
Jee, Marian :D
Riided rändavad, inimesed ka.
Ootan meie kohtumist!
Post a Comment