Saturday, September 15, 2012

Kiired ajad!

Vabandust, lugeja, et jälle auk sisse jäi. Selline see elu kord on, vahel igavled teleka ees ja vahel on nii palju teha, et ei jõua kõiki hetki meeldegi jätta.

Olin juba pikemat aega tahtnud siit majast välja saada, midagi põnevat teha, kellegi uuega tutvuda. Üleeile läksin CouchSurfima Colini juurde. Tänan, taevas, selle kingituse eest! Colin ja tema 3 toakaaslast elasid harilikus peremajas äärelinnas, seega veidi ebatavaline olukord. Kokku oli seal 5 magamistuba ja kuna 1 oli parasjagu vaba, siis sain selle endale. Väga-väga hipilik õhkkond. Maja oli mugavalt rääbakas, nad tunnistasid ise ka, et pole tolmu 4 kuud võtnud, 2 üliarmast suurt koera käisid sisse ja välja nagu tahtsid, elutuba oli igasuguseid treeningpalle ja venitusvahendeid täis. Kui keegi tuli või läks, siis oli neil kombeks kallistada. Ja seal oli klaver! Mängisin oma parimaid palu. Hea meelega elaks nendega seal edasi.

Colini sein
Minu panus - noodikiri

Ja ma kuulen oma peas taaskord neid aegumatuid küsimusi: kuidas sa julged? Kas sa ei karda? Äkki on nad mingid hullud? Jah, ma tõesõna lähen majja, kus elavad 4 meest, keda ma pole kunagi varem näinud. Ma ei karda. Ma usaldan CouchSurfingut. See ei ole mingi dating-site. Ma ei karda midagi. Maailmas on häid inimesi, uskuge mind. Ma tean, millest räägin. Maailmas on häid inimesi.

Suured koerad, lõpuks ometi !

Eric, Colini toakaaslane, võttis mind eile oma muusikatundi kaasa. Kui kena temast! Käisin ehtsas ameerika kolledžis, rääkisime renessanssmuusikast. Palestrina, Dowland, Josquin Desprez - teadsin neid kõiki, mõnus kordamine (: Hiljem näitas ta mulle ka teisi hooneid, sõime burgereid ja rääkisime maailma asjust.

College of the Canyons

Eelmisel õhtul käisime koos Ericu ja Drewga all linnas ka, sõitsime sinna Drew mustangiga, jehhuu. Keset vestlust küsisin aga Drew käest, et kas ta on gei. Ma ei mõelnud sellega midagi halba, ma teadsin, et ta ei ole, aga viitasin ta kõrvarõngastele ja niisama tahtsin nalja teha. Drew solvus :D Teised ütlesid mulle pärast, et ma ei peaks end halvasti tundma, sest ta ongi selline. Leppisime Drewga ära ka, huh, kõik oli jälle korras. Päris ära ehmatas, ameeriklased on ikka natuke teistmoodi rahvas küll. Jah, õppetund sulle, Saara! Ja poistele jutt, mida kõikidele oma sõpradele rääkida.

Mustang ja Drew

Õhtul läksin Los Angelesse ja sain kokku Rocio ja Hectoriga, sõpradega Sekvoiapargi matkalt. Ma armastan neid. Mul oli nii hea meel neid näha! Käisime Art Walkil, see on üritus kunstisõpradele: igal kuu teisel neljapäeval avatakse kümneid galeriisid ning kunstnikud tulevad ja müüvad oma maale, ehteid, pilte... Linnas oli nii palju inimesi. Käisime vaatasime selle pingi ka üle, millel Tom ja Summer istuvad filmis "500 days of summer". Nii palju ilusaid mälestusi.

Robert Valley teoste ees
Kunstipalee,
vähemalt sellel ööl

Mul on 2 nädalat veel, mõneti kahju ja mõneti hea. 

Hector, Rocio, mina, Jesus, Lisa

No comments: