Tuesday, September 18, 2012

Los Angeles -> Chicago

Brett, mina, Derrick, Susan, Bruce ja Dodger
Öeldakse, et harjumuse tekkimiseks läheb 2 nädalat, mina olin Los Angeleses 3. Ma olin nutma hakkamas, kui Bruce ja Susani poolt lahkusin. Nad on nüüd osa minu perekonnast. See oli neist nii kena, et nad mind enda hoole alla võtsid, vaatamisväärsusi näitasid, enda juures elada lubasid. Ja muidugi saatsid nad hulgaliselt kraami Eestisse, Susan andis mulle isegi ekstra kohvri, carrieri, mida nüüd lisaks oma suurele seljakotile kaasas kannan. Aga see on seda väärt. Lubasime kohtuda Marcina ja Oscari (Timi vanavanemate) kuldpulmas, aga kuna see on alles 7 aasta pärast, siis ehk varem. Tahan neid uuesti näha, kas siis Los Angeleses või Eestis. Kindlasti Skypes. Oh kallikesed, varsti näeme...

Hector ja Tommy tantsumasinal
Öine minigolf
Oma viimase öö Los Angeleses veetsin Rocio pool, sest ta elab lennujaamale lähemal. Saime jälle kokku Rocio, Hectori ja Tommyga - Sekvoiapargi seltskonnaga. Äge! Nemad meeldivad mulle ka, väga väga! Rocio ja Hectori vanemad olid samuti seal, mängisime lauamänge ja sõime krõpse, kui nad lahkusid, siis ütles Rocio ema oma kehvakeses inglise keeles: "Our home is your home," mis on minu meelest lihtsalt kõige armsam asi, mida ütelda. Ma vastasin samaga ja kutsusin neid Eestisse. Hiljem läksime minigolfi mängima ning veetsime aega arcade-mängutoas... Enne kui Hector ja Tommy ära läksid, kinkisid nad mulle äraminemiskingituseks ühe lauamängu ka, mida ma väga armastan. Ma olin liigutatud. Nad on vist inglid. Ma olen tõesti liigutatud.

Jällenägemiseni, Los Angeles!
Hoopis teine õhkkond, eksole?
Professionaal
Mul on tunne, et teen reisimises kui tegevuses edusamme. Lennujaamas teadsin täpselt, kuidas kõik töötab, isegi Chicagosse jõudes ei olnud mingit paanikakübetki. Pakitagastus, metroosüsteem, võõrastega rääkimine - olen valmis! Ma ise arvan, et seda kõike tegi New York. Kui juba nädalakese selles kiirusemekas veeta, siis ei kohuta sind enam miski. Mind ka mitte ;)

Chicago on suurepärane. Sügis, jeeeeeeeee. Siia võiks veel 1000 "e"-d panna. Vihm. Sain Rafaeli, mu uue hosti käest isegi vihmakeebi, kui pitsal järel käisime. Deep dish pizza on nüüd ka järele proovitud, see on ju Chicago üks "firmamarke". Teksad, värvilised lehed, ülikool, normaalne ühistransport (pidin selle sõna google translationi abil järgi vaatama, kuu aega Ameerikas hakkab tunda andma...) - lõpuks ometi. Los Angelese kuumus oli tore, aga siin on kodusem. Olen õnnelik, olen väga õnnelik.

2 comments:

meeletu said...

hea meel su üle :)

Saara said...

Vau, Piret, suured tänud! (: