Tere, Austraalia!

Tagasi tsivilisatsioonis, jess! Ma tean küll, et veidi kohatu öelda nii, on ju Baligi tegelikult tsiviliseeritud koht, aga selgelt on Austraalia idarannik meie elustiilile lähemal kui Bali segased tänavad. 

Viimane vaade Balile: 

Esimene vaade Austraaliale: 

Juba eile maandudes oli hea tunne, kuidagi värske. See tuleneb ilmselt sellest, et liikusime ekvaatorist eemale lõunasuunda ja kuigi temperatuure on päeval sama palju kui Balil (nii 30-ringis), siis õhuniiskus on alla läinud. Balil oli see üsna püsivalt 80%, Cairnsis aga 40-60%. See tähendab omakorda aga "hõredamat" õhku, mis nii palju südamele ei hakka, on kergem hingata ja ei higista ka nii palju. Igati mugavam! 

Lennukivaateakna pilt soojendas südant: 

Seekord ööbime 3 ööd Cairnsis, AirBnB-s. Võtsin kohe 3 ööks selle, et rahulikult Austraalia ellu sisse elada. Ajavahe on 2 tundi Baliga võrreldes. Ajavahest üldse - minu jaoks on sellel reisil siiani elu kõige kergem ajavaheületus olnud. Eesti ja Bali 5 tundi läks hästi, sest jõudsime õhtul, saime väsinutena magama ja edasi oli juba enam-vähem timmis. Hommikud olid esimesed päevad veidi uimased, aga ei midagi hullu. Villel ja Hannahil nii kerge polnud, sest õhtul ei tulnud uni ja vahel olid öösel unetud, kuid kõrvaltvaadates täitsa tehtav. Felix on lausa imelaps - kohe hopsti uude ajavööndisse. Kahjuks ka täna, kui ärkas kell 6, mis alles eile oli veel kell 4... 

Pilte tagasihoidlikust korterist, mis tundub kohe eriti tagasihoidlik eelmise villaga võrreldes: 

Vähemalt kortermaja bassein on ikka veel eksootika ja see rohelus, muidugi: 

Täna oli täielik puhkusepäev. Kulus väga ära. Hea, et olen saanud selle tšillimise tunde kätte - naudin elu rohkem. Hommikul jätsime Felixi Hannahiga ja läksime Villega oma campervani asju ajama. Tahame homme ühele väljasõidule minna ja nii ei jõuaks me kokkulepitud ajal sinna matkaautot üle võtma. Saime selle ära korraldatud ja siis suundusime kaubanduskeskusesse. Hommikusöögiks sõõrikud, uu jee!

Ostsime toitu ja korallikindla päikesekreemi ja mulle mütsi ja Felixile putukahammustusekreemi (sääsed teda ikka armastavad). Rääkisime juttu, tegime nalja. Hea on koos seda maailma avastada. Juba ei saanud müüja aru, kui "soda water" ütlesin, tema andis teada, et siinmaal on selle gaseeritud vee nimeks "sparkling water". Inimesed on üldse väga konkreetsed. Sõbralikud, aga konkreetsed. Eestlase iseloomuga sobib see päris hästi isegi. 

Üks eestlane Dubai hõlsti ja Austraalia nokamütsiga:

Poodides juba valmistumine käib: 

Muidu aga ütleks, et üsna sarnane USA-le. Laiad tänavad, suured autod, suured mahlapakid ja krõpsupakid ja veepudelitepakid jne. Mingi... tunne. Samas on ikkagi ka teistmoodi. Päris puhas on, eriti Balilt tulles, kuid puhtam ka kui USA, vähemalt selle piirkonna osas, kus käinud oleme. 

Poes müüakse külmutatud makroone ja mochisid, suurtes kogustes, muidugi: 

Templite asemel on nüüd tänaval vanad head kirikud: 

Kui koju tagasi jõudsime, oli Hannah Felixi juba lõunaunele saanud. Läks tal vist 5 minutit? Jumala eest, ma praegu panin teda ööunele lausa tund ja 20 minutit ja ei olnud üldse liiga vara. Ma ei tea, kuidas see tal õnnestub. Igaljuhul läks ka Ville magama ära ning mina lugesin oma raamatut edasi. Need olid väga vajalikud 2 tundi. Mul oli seda pausi vaja ja usun, et see ei ole viimane selle reisi ajal. 

Hannah ja Felix hommikupoolikul, neil on kahekesi nii lõbus: 

Pärastlõunal läksime kõik koos mere äärde jalutama. Ville mõtles alguses, et tahaks merre ujuma minna, aga Uberi taksojuht oli selle jutu peale küll väga kahtlev ja ütles, et tema kindlasti ei läks - siin on ju krokodillid! Üks kroko olevat kellegi ujuja sel aastal juba ka ära tapnud. Ville vaatas pärast, et jah, neid korkodille võib vees olla ligi poole Austraalia peale välja, aga see on ikka väga harv, kui nad välja ilmuvad. Küll siin on ikka palju ohtusid selle kauni looduse poolt. 

Mõõn ja muda, kust võib vabalt krokodille leida:

Mere ääres mängisid Hannah ja Felix mängukal ja me jalutasime veel. Kvaliteetaeg, mis nii selgelt mu tassi täidab. Jutuajamised, kogemuste jagamised. Minu armastuse keel. See on see, mida ma suhtelt ootan.

 

Kohalik haigla ja päästehelikopter selle ees, täitsa mõtlesin, mis tunne oleks siinpool Maakera valget kitlit kanda: 

Kohvikus keeldus Felix muud söömast kui friikaid, kuigi me talle seda muud tellisime. Okei, ühe kurgiviilu ja veidi avokaadot sõi ka. Sellest tuli meil suur tüli kuniks lihtsalt alla andsime. Me teame küll, et ei tohi öelda "Söö soolane ära, siis saad jäätist," aga no nii raske on, sest ta reaalselt ainult õunamahlast ja jäätisest elakski. Ja friikatest. Ohjah. Elu, I guess. 

Õhtu on rahulik. Olime Felixi ja Villega kolmekesi basseinis, viskasime palle ja naersime. See ongi mu isiklik pereelu idüll. Tuleb vist ainult siis välja, kui rohkem puhata. 

Homme me seda siiski ei tee, läheme Villega kahekesi seiklema. Hannah ja Felix ilmselt ka. Stay tuned!