Friday, August 2, 2019

Zürich, siin me oleme - jälle!

Kui mitu korda olen ma öelnud Šveitsist üle lennates, et tahaks mägedesse ja matkama ja Triinule külla ja... Otsustasin, et sel aastal peab saama. Eelmine külaskäik oligi aastal 2016, ikka palju vett on merre voolanud sellest ajast. Seekord oleme Šveitsi tulnud Villega kahekesi, Ville on korra varem käinud tööreisil ja mina siis varasemalt kaks korda. Kes mäluvärskendust tahab, siis minu esimene Šveitsi reis on kirjas siin ja teine siin.

Hommikut alustasime vara. Liiga vara. Äratuskell helises 4.45 ja tuju polnud kõige parem - väsimus kimbutas ning pea valutas. Aga mida teha, kui ainuke normaalne lend läheb hommikul kell 6.45? Polegi muud, kui üle olla, lennujaamas kakaod juua ning lendudel magada proovida.

AirBalticu nunnu sini-must-valge lennuk:


Lendudel magamine oli muidugi õudukas, nagu ikka. Keegi õnnelik oli skoorinud kolmese pingi ja magas seal horisontaalis. Olin väga kade, ise istusin keskmisel pingil. Ülejäänud pingid kogu lennukis olid enam-vähem täiesti hõivatud. Kaalusin unesegase ja väsinud peaga isegi seda, et läheks selle pikutava naise juurde ja pakuks talle 50 eurot selle eest, et see kolmene horisontaalpink endale saada. Mis arvaksite sellest plaanist? :D

Kuidagi jõudsime ikkagi Viini ning saime isegi pool tunnikest või nii silma looja lasta. Viinis oli vähe aega, kuid see aeg oli põnev, sest me kumbki polnud kunagi Viini lennujaamas käinud. Austrian Airlinesiga polnud ka kunagi lennanud. Päris nunnu, Strauss mängis nii õhkutõusmisel kui maandumisel, pakuti snäkke ja seekord skoorisin mina ühe kolmese pingi. Jei! :)


Üle Alpide lennata oli jumalik. Selleks ajaks oli tuju juba palju parem ning mõtlesin põnevusega, et juhhuu, üle mitme aasta saab taas Šveitsi, sellesse ilusasse mägisesse riiki. Sudokud tulid ka välja ja ma ei osanudki midagi paremat tahta.


Triin, mu klassiõde põhikoolist, tuli oma elukaaslase Tomiga meile vastu ning koos sõitsime nende imeilusasse Zürichi kesklinnas asuvasse korterisse. Triin ja Tom oli varunud kraami, et alustuseks üks korralik brunch maha pidada. See oli nii hea! Kõhud oli nende lendamiste ja magamatuste peale juba tühjaks läinud ja üks hea energialaks oli just see, mida vajasime. Tom tutvustas meile erinevaid juustusid, meie poolt tuli lauda Muhu leib, mida Triin Eestist kaasa tuua palus.

Lauake, millel 1/3 sellest, mis seal katmise lõpus oli:


Edasi pakkusid Triin ja Tom välja, et võiks ujuma minna. Zürichis ujuvad inimesed kas järves või jões. Järve ääres oli rohkem rahvast nende sõnul ja järvevee temperatuur pidi 25 kraadi ringis olema. Päris soe, onju? :D Otsustasime jõe kasuks. Ka see oli linnaelanike hulgas päris populaarne. Täna oli ju ometigi Šveitsi rahvuspäev, riigipüha, ja inimesed nautisid oma vaba päeva.


Jõevesi on siin nii sinine... Nagu Vahemeri. Vesi paistab läbi ja tundub väga turvaline ilma vetikate ja tumedate hoovusteta, mida põhjapoolsemates jõgedes alati pelgan. Kohati oli külm, kuid tõesti ainult alguses. Hoovust oli ka tegelikult, paljud kohalikud lähevadki ühest kohast sisse, asjad veekindlas kotis, ja liuglevad allavoolu kuni väsivad ja siis tulevad välja. Päris lahe ikka! Ma tegin ka nii, aga umbes 50-100 meetrit korraga. Teisele poole ujuda oli muidugi päris raske, isegi sama koha peal püsimine võttis omajagu energiat.

Üks õnnelik Saara helesinises vees:


Triin, poiste koivad ja minu sandaalid:


Rahvast oli tõesti omajagu. See jõeäärne tšillimine paistab siin tavaline suvine tegevus olevat. Inimesed on muide päris kõhnad, kõhnemad kui keskmised eestlased isegi. Ei tea, kust see tuleb? Kas kõik tegelevad tõesti matkamisega?


Edasi jalutasime linna peal ringi. Sooja oli 26 kraadi, päike paistis ning mina palusin, et varjus püsiksime - mütsi olin suures pakkimistuhinas koju unustanud. Suurema osa ajast õnnestus isegi puude või majade vahel püsida, vahel tegime päikese käes mõned pildid. Kõik eelmised reisid tulid meelde. :)

Tom ja Ville siin rõõmsalt poosetamas:


Zürich on ilus linn. Majad on madalad, linnas on täpselt üks kõrghoone, rohkem ehitada ei lubata. Vahel on ikka raske uskuda, et see siin suur majanduskeskus on, pigem on tunne, et oled kusagil väikeses Euroopa külakeses. Okei, väike liialdus, siin "külakeses" elab ikkagi poolteist miljonit inimest. Rohkem kui Eestis!



Lõunaks läksime vegetaarbuffeesse. Toit meeldis mulle väga, eriti see mõnus sojapihv. Jõin kõrvale päeva kolmanda coca-cola zero ning tundsin end hästi.

Laual on tuhatoos, kas märkate? Üks miinus siin Zürichis on pidev suitsetamine. Inimesed suitsetavad rannas, kohvikus, tänaval. Mul on hea meel, et Eesti selles osas kõvasti edasi on jõudnud.


Järve ääres käisime ka. Need paadid ja promenaad, oh, milline idüll... Meenus see päev. See on mu kolmas kord selle järve ääres ja tean kindlalt, et see ei jää ka mitte viimaseks. Ma ei usu väga, et Triin niipea Eestisse tagasi kolib ning külla tuleme ikka. Ja kui ka mitte külla, siis niisama vaatama ikkagi. Kuigi jah, külla tulla on palju parem, sest meil on alati, millest rääkida. Veetsime terve päeva igasugu asju arutades!


Ühel hetkel olime arutamisest nii väsinud, et otsustasime maha istuda ja jalgu puhata. Jäime hetkega magama - mina, Tom ja Triin. Ville valvas meie une üle. Hiljem ärkasime Triinuga üles ja jätkasime oma ülipõnevaid vestlusi, poisid magasid murul nagu parmud. :D Hehe, tegelikult ei olnud nii, meil olid ikkagi tekid ja viisakad riided ja alkojoovet njetu. Ja üldse, siin on see murul pikutamine väga normaalne tegevus, ei kuulu ainult alkoholi küüsis vaevlevatele keskealistele meestele.


Õhtu oleme veetnud Triinu ja Tomi terrassil. See on unistuste elu Zürichis. Sellises kohas elada... Kõik on käe-jala juures, kesklinn ongi siin samas. Oma terrass! Tom grillis meile vorste ja tegi salatit. Ajasime juttu ning vaatasime ilutulestikku. Lisaks tuli meile külla teine eesti tüdruk Grete, kes siin juba 8 aastat elanud on. Tom on muide samuti 8 aastat olnud, Triin varsti 5. Mõistan neid. Zürich on väga ilus koht, mida koduks pidada. Eriti, kui kodu asub terrassiga kesklinna korteris.


Lõpetuseks üks ilus kunstiline öövõte. :)


Homme läheme matkama - kavatsen teid Šveitsi mäepiltidega kostitada. Stay tuned! 

No comments: