Pühapäevane Zürich ja kokkuvõte

Tunnistan ausalt, kaks päeva matkamist väsitasid mu päris ära. Vaatamata sellele, et olin öösel maganud ligi 10 tundi, ei ärganud ma täis tegutsemistahet, vaid pigem unistasin massaažist, diivanil lebotamisest ja miskist heast söögist. Olin veel eelmistel päevadel Villele rääkinud, et meie lend läheb alles pühapäeva õhtu, ehk teeme pühapäeval ka väikese matka, mille peale Ville vastas umbes: "Eks vaatame". Villel oli õigus, pühapäeval poleks me mingil juhul matkama jõudnud.

Vaatasin hoopis unelusega Triinu ja Tomi aiakest, valmivaid vilju ning tuules õõtsuvaid rohututte. Olin väsinud, kuid mul oli hea:

Triin ja Tom olid rohkem energiat täis, sest kohale hakkasid jõudma järgmised külalised - Tomi vend ja ta elukaaslane, kes parasjagu Itaaliast puhkuselt tulid ning autoga tagasiteel Rotterdami läbi Šveitsi sõitsid, et Triinu ja Tomiga matkamas käia. Jah, Triin ja Tom läksid samal päeval veel ühele matkaseiklusele! Õnneks ei olnud neil pühapäeval küll päris matkamist plaanis, pigem mägionni valmis minna järgmiseks päevaks, aga esmaspäeval jälle tegid nad vähemalt kaks korda raskema matka kui meie laupäevane. Päris hull! :D

Samas... Vaadete nimel.

Kui Tomi venna ja ta elukaaslasega tutvutud, siis otsustasime, et läheme veedame veidi aega jõe ääres, kuni nad end sisse seavad. Triin tuli meiega, tegime intensiivse eestikeelse arutelu igasugustel huvitavadel teemadel. Lõpuks rääkisime nii palju ja nii põnevatest asjadest, et ujuma ei jõudnudki. Samas pole hullu, niisama lahedas hipsterõhkkonnas tšillida oli ka ülimõnus. Jõime veel limpsi/õlut ja sõime friikaid - täiuslik pühapäev.

Ma olen nii õnnelik, et Triin mu sõber on. Me oleme olnud sõbrad juba üle 20 aasta ja kuigi vahepeal oli mitmeid aastaid, kus üldse ei näinud, tunnen nüüd, et sobime nii hästi. Isegi siis, kui kuid ühtegi sõna ei vaheta, jätkame alati sealt, kust eelmine kord pooleli jäime. Triin inspireerib mind oma avatuse, rõõmsameelsuse, suurepäraste teadmiste ja oskustega. Iga kord õpin midagi uut - ülilahe!

Käisime ka poodides. Võinoh, käisime raudteejaamas, kus mõni pood lahti oli. Šveits on selles suhtes ikka Lääne-Euroopa, et pühapäeviti kuhugile supermarketisse vms kohta ei lasta, ka müüjad tahavad puhata. Ainuke erand ongi raudteejaam, kust kõike sobivat leida võib. Samas, mitte just päris kõike, Ville tahtis ühte musta inglise teed, mis talle Triinu soovitusel meeldima oli hakanud, aga seda ei leidunud. Küll aga oli seal palju šokolaadi... Ikkagi Šveits, onju?

Ja muidugi, saiakesed:

Ja siis oligi aeg kõigiga hüvasti jätta. Need neli päeva olid täis ilu. Iga kord Šveitsis olles mõtlen, et peaks ikka tihedamini külas käima - see koht on nii tore! Ja inimesed ka...

Meie tore matkaseltskond:

Meie lend Villega läks kell 19.00. Ei teinud sama viga, mis eelmine kord ja läksime õiges peatuses maha. :D Eelmine kord ma ju ootasin teist terminali vm ja lõpuks sõitsin kuhugi väikekülla välja. Oh, mind... Zürichi lennujaam on tegelikult väike ja mingitest eraldi terminalidest siin loomulikult juttu ei olegi. Kahjuks pole ka juttu otselendudest Eestisse, kuigi Zürichis elavad eestlased on vastavasisulisi palveid eri lennufirmadele edastanud - ei tasu ära. Sel korral lendas meiega Zürichist Eestisse üks vanem paar ja üks naine.

Peatse kohtumiseni, ilus Šveits!

Nende teiste eestlaste osas oli lennujaamas üks tobe seik ka. Mina seal rääkisin Villele igasuguseid totakaid lugusid, mis isegi trükimusta ei kannata ja mingi hetk, kui selgelt liiga kaugele olin läinud, punastas Ville ning üritas mulle kehakeeles selgeks teha, et kõrval istuvad eestlased. Hahahaha... Pärast vanem härra tõusis püsti ja soovis "Ilusat lendu!" Sarnaseid lugusid on nii palju kuuldud, aga no ise peab ikka järgi proovima selle piinlikkustunde, muidu ei õpi.

Sõin lohutuseks Swiss Airlinesi šokolaadi, mida nad lennul jagasid:

Frankfurtis oli nii kiire, et mul tõmbas kõhu krampi, kui väravasse jooksime. Õnneks jõudsime. Ei tahtnud üldse jälle kusagil Frankfurdi räpakas hotellis ööbida. Koju jõudsime hilja, aga rahulolevatena, sest reis oli ju ikkagi olnud imeline. Väga tore vaheldus tööle ja armsale, kuid siiski lamedale Eestimaale. 

Mida siis sellest reisist ka õppida võib?

1. Euroopas on kõik kohad lühikese lennureisi kaugusel ja ka 4-päevane puhkus õigustab end igati. Rohkem sarnaseid ettevõtmisi!

2. Matkamine ja loodusreisid rõõmustavad nii keha kui meelt. Jaapan oli tore oma erilisusega ja New York lahe oma sipelgapesa-siblimisega, kuid Šveitsi mägede vastu need ei saa. On vähe kohti, kus tunne NII suur on, taevas nii kõrgel on ning elu täielik nauding tundub. Šveitsis lihtsalt on kohe omamoodi energia - ilus, luksuslik, samas lihtne. Jah, Šveits meeldib mulle jätkuvalt väga palju.

3. Šveits on ka jätkuvalt luksuslik oma hindade poolest. Lennpiletite eest maksime 221 eurot inimene, mis on päris okei hind. Aga mis seal kallis on, on toit. Väljas söömas käies tavalise buffeelõuna eest on jumala keskmine maksta 40-50 eurot kahepeale. Tallinnas saaks selle eest mitu käiku. Köisraudtee hind esimesel matkal edasi-tagasi läks Villega kokku umbes 115 eurot, teisel päeval oli päevapilet umbes 43 eurot per inimene. Õlle hind baaris/kohvikus on umbes 6-7 eurot pudel. Kallim kui Soomes! Me oleme ülitänulikud, et saime Triinu ja Tomi juures ööbida, nende lahkus säästis meile ikka omajagu raha.

4. Kui plaan Šveitsi matkama minna on, siis võiks kaasa võtta sobiliku varustuse: nii lühikesed kui pikad püksid (igaks juhuks, ilma ei tea), mingi tuuletõkkega jakk, päikesekreem, päikeseprillid, puhv või paar puhvi (Triin näitas, kui kasulikud need on - nii sallina kui mütsina), normaalsed matkajalanõud (meil on Ecco omad juba mitu aastat kasutusel, oleme väga rahul), kindlasti müts kui puhvi ei ole, joogivesi ja snäkid. Ma olin mitu asja maha unustanud, Triin laenas mulle korralikult varustust, ilma milleta oleks päris raske olnud.

Ville Triinu laenatud puhvi kandmas - päris cool, onju? :D

(Vahemärkusena lisan, et absoluutselt kõikidel piltidel selles postituses näen ma enda meelest väga tobe välja, aga kuna teised pildilolijad on ilusad, siis elan üle. Vaadake te ka mööda. :D)

Ja nüüd ei olegi muud, kui tänuring:

1. Triin ja Tom muidugi. Aitäh öömaja, varustuse, kogu korralduse (Triinu valitud matkad ikkagi!), autojuhtimise, toredate vestluste, mõtlemapanevate küsimuste ja hommikusöökide eest. Jääme neid päevi meenutama tänulikkuse ja rõõmuga. Ja kordame varsti jälle. Loodan väga, et kiiremini, kui 3 aasta pärast! 

Mina ja Triin. Mina jälle totaka näoga, loomulikult. Ville tegi mu üle kõvasti nalja selle mütsi pärast, et ikka kõrvakesed sees ja... Aga see oli nii hea müts, Tomi surfimüts, ja mu kõrvad tõesti ei põlenudki ära ning päikesepistet ei saanud ma ka. Seega - mida iganes, nagu mu vanaisa ütles - ma ei tulnud mägedesse väljanäitusele, tulin matkama! 

2. Frode, kes hoidis kodu ja kassi. Mida me küll ilma sinuta teeks...

3. Ema, kes kindlasti üle lugedes kirjavigu leiab. :D 

4. Kõiki lugejaid ja laikijaid ja kommenteerijaid! Internetis on halb üksi ringi tuiata, teiega koos on palju lõbusam!

5. Ja muidugi - Ville. Mu hea kaaslane nii orus kui mäeharjal, nii päikeses kui vihmas. Ma armastan sind kogu südamest ja olen nii õnnelik, et nüüd sai koos ka Šveitsis käidud. 

Loodan, et teie suvi on läinud sama edukalt ning et seiklusi jagub selleks aastaks veel. Minul, võin etteruttavalt öelda, jagub kindlasti! Blogijutud jätkuvad juba paari nädala pärast. :)

Kallid!

Saara