Wednesday, April 26, 2017

Meie viimane päev ja kokkkuvõte reisist

Kuidas aru saada, et olen kodus? Blogisse tekib paus. :D Jah, kahjuks saab iga hea asi kunagi otsa ja nii ka see reis, aga ega tegelikult see ei olegi paha, sest alati saab tagasi minna ja kodus on ka mõnus (välja arvatud see lörts, eksole)... Pean tõdema tegelikult, et sellest ilmast tekkis väike surutis küll. Kevad, suvi, soojus - ma ootan teid pikkisilmi. Vahel on tõesti tunne, et peaks ära kolima. Ma olen päris kindel, et kunagi kolingi, kui mitte enne, siis pensionipõlves.

Sest kes ei tahaks nii elada:

Meie reisi viimane päev oli rahulik, jalutasime hommikupoolikul linnas, käisime turul, ostsime suveniire ja siis hakkasimegi kodu poole tulema.

Meie viimane luksuslik hommikusöök Prantsusmaa kohvikus:

Linna nägu esmaspäeva hommikul:

Esmaspäeviti on Nice'is kirbuturupäev ja sinna soovitas minna ka Lonely Planet. Inimesed olid välja kraaminud nii uuemat kui vanemat ja tulnud seda turule pakkuma. Seal oli raamatuid, laudlinu, ehteid ja mida kõike veel.

Asjadel oli selline prantsusepärane tunne küljes. Ma olen Prantsusmaal käinud ka varem, see oli tegelikult mu esimene suurem reis, olin siis 7-aastane. Mäletan, et võtsime õega mingeid kujukestepoodide brožüüre kaasa ja vaatasime neid hiljem kodus lõpmatuseni unistades kaunistustest, mida aknalauale panna. Täpselt see sama kujukesteraamatu tunne tuli peale. Saskia, mäletad? :)

Ja siis oligi aeg hüvasti jätta. Aitäh, Provence, nii kauni nädalavahetuse eest! Näeme taas :)

Ikka põhjapoole viis meid tee, ära soojast ja päikesest ja rohelisest värvist. Mäed lohutasid:

Õhtul olime kodus, tegime kassile pai ja saime magada voodis nii, et palav ei hakanud. Õnn!

Teeme siis kokkuvõtte Provence piirkonnast.

Plussid:

1. Soe kliima, mille jaoks ei pea teise maailma otsa sõitma. Frankfurti 2 tundi ja Nice'i poolteist. Juba praegu oli seal ajuti 20 kraadi, lehtede rohelusest ei hakka rääkimagi. Hea meelega oleks jäänud sinna seniks kuni siin ka sama ilm tuleb (juulis siis? :D). Seniks mossitame:

2. Ilus Euroopa. Söök on hea, tänavad puhtad, inimesed vaiksed ja rahulikud ja neid ei ole palju. Vetsud on normaalsed. Ühesõnaga - maailma mastaabis on kodune tunne. Kultuurne kah:

3. Maastik. Meri ja mäed ja mägikülad rannas. No mis saaks veel ilusam olla?

4. Eurod ja kaardiga maksmine. Mitte ühtegi muret mitte kusagil ei olnud.

5. Transport on odav - bussi- ja rongipiletid 2-4 eurot linnade vahel, sõida kasvõi kolm kord päevas igale poole.

Miinustest:

1. Prantslased on väga uhke rahvas, nad on uhked nii oma keele kui kultuuri üle. Seega inglise keelt kõnelevat turisti just väga hea pilguga ei vaadata. Nii tore, et Ville natuke prantsuse keelt räägib, sai iga kord küsida alustuseks prantsuse keeles, et kas nad inglise keelt räägivad ja kui vastasid jah, siis läksime inglise keelele üle. Ehk siis sõbralikkus ei tule loomulikult, peab ise alandlik olema. :D

Meie õnneks oleme väga sõbralikud:

2. Hinnad on kallimad kui Eestis. Toit on kallim, takso ka. Samas nt meie sushisöök maksis sama palju kui Tallinnas... Seega päris Šveits ei ole, aga Tallinn ka mitte.

Paar sõna ka meie arvamusest AirBnB osas. See siis oli meie esimene kogemus selle portaaliga. Mina tooksin plussidena välja ikkagi suurema elamispinna (sama raha eest 15m2 hotellis vs 35m2 oma korterit) ja võimaluse ise süüa teha. Viimase osas me just väga ei hiilanud, sõime pea kõik eined restoranis. Kes kokku tahab hoida, siis siin on hea võimalus :) Miinusteks olid lisatasu hilise saabumise eest ja väga varane kohustuslik check-out (kell 10) + kotte polnud pärast seda võimalik korterisse jätta. Lisaks pidime prügi ära viima jms... Ville võtaks tõenäoliselt järgmine kord hotelli, aga mina otsustaks hinna ja paiga välimuse järgi (suur rõduga korter vs keldrituba hotellis, no teadagi mille valiks, isegi, kui prügi välja viima peab).

Nüüd tänuring:

1. Ville. Sa tead ise ka, mille eest. :) Lihtsalt olemise! Lisaks sellele võttis Ville enda peale orienteerumise, auto juhtimise, restoranide valiku ja pakkus välja kohti, mida külastada. Tegi ka hommikusööki ja teed. Issand, ma ei teagi, mida mina siis tegin...

2. Erlike ja Jürgen - suured tänud kassi toitmise, paitamise ja lõbustamise eest! Erlikese ja Jürgeni koer Kuma ja meie kass Nööp on nüüd suured sõbrad! :)

3. Euroopa Liidule oleme väga tänulikud, et saame nii vabalt ja mõnusalt reisida. Ma leian, et seda on praeguses poliitilises olukorras väga tähtis öelda.

4. Neljandaks - aitäh lugejatele, laikijatele ja kommenteerijatele!! Toote ellu sära! :)

Seega, ei siis muud, kui kallid ja paid ja järgmiste seiklusteni! Lõpetuseks üks pilt, mille pealkirjaks võiks vabalt olla "Saara uute seikluste peale mõtlemas":

3 comments:

Saskia said...

OOjaa, ma mäletan väga hästi. Ja need raamatud on mul veel kuskil alles...
Mul pole muud suuremat lisada taas, kui aitäh taas vahvate reisikirjade eest. Ja mul on jätkuvalt hea meel, et te jälle koos reisida ja maailma avastada olete saanud ja et reisimine eriti Sulle, Saarake nii hästi mõjub.
Nautige mõnusaid kodumugavusi ja palju õnne :)

Saara said...

Aitäh, kallis Saskia! Nostalgia mõttes võiks jälle neid raamatukesi vaadata ja valimist mängida :D Ja reisimine ON da best. Kindlasti peaks koos ka reisile minema. Kunagi äkki teeks isegi Prantsusmaa vol 2!

Saskia said...

Mõlema ideega kahe käega poolt!