Sunday, September 11, 2016

Meistrikursus hipinduses

Alustasin eilset päeva suht asjalikult. Noh, kui asjalikuks saab lugeda kella ühest kodust väljaminekut :D Läksin tegelikult ikkagi "asju ajama" - tahtsin saada endale kutset Saksa parlamendihoonesse Reichstag. Selleks ei ole vaja muud teha, kui oma ID-kaardiga ühte putkasse minna ja sealt "ametlik kiri" saada. Tehtud.

Esmaspäeval peaks siis sinna sisse saama:

Edasi jalutasin läbi Potsdami platsi metroojaama. Tegin ühe päevavalguses pildi sellest Times Squarest, see eilne ööpilt oli veidi tume:

Ja siis hakkas meistrikursus peale. Sain Kristiga kokku ühes Alexanderi platsi lähedal asuvas linnaosas, kuhu Kristi vanu vinüüle otsima läks. Veetsime tunde ringi jõlkudes ja Kalamaja-Karlova taolist vibe tunnetades. Ma oleks siia äärepealt kirjutanud "nautides", aga ma ei olnud veel täielikult oma edasipürgivast turistitundest üle saanud ja kulutasin suht palju energiat lõdvestada üritades. Tegin palju pilte ka, aitas asjalik olla :D So not hippy-like...

Linnaosas oli palju igasugu detaile, naljajutte, postreid seintel ja lõpmata hulk kohvikuid, kus istuda. Vahel leidsime ka mõne eriti sala-aedliku sisehoovi:

Kristi leidis endale mitu vinüülplaati:

Mind jäeti ukse taha selfisid tegema :D okei, okei, ma ise ei viitsinud sisse minna. Teadsin, et kui ma ka mõne vinüüli ostaks, siis ei kuulaks ma kindlasti seda kordagi.

Meistrikursus läks ajaga intensiivsemaks, sest ma ise läksin. See linnaosa väljendas tegelikult mõnusalt Berliini teistmoodi külge ja üritasin kõike väärtustada. Hea mälestus:

Edasi tatsasime East Side Galleryt vaatama. Kui Berliini müür, mis eraldas 28 aastat NSVLi Ida-Berliini ja USA ja Britannia ja Prantsuse mõju all olevat Lääne-Berliini, aastal 1989 maha lammutati, siis jäeti sellest 1.3 kilomeetrine jupike alles ja sellest sai East Side Gallery. Müürile on joonistanud oma teoseid sadu kunstnikke ja loomulikult on see Berliini üks suurimaid vaatamisväärsusi.

Kui soovitatud rongijaama jõudsime, siis avanes meile vaade Ida-Berliinile, mis nägi veitsa välja nagu Varssavi. Veitsa, mitte palju, aga siiski. Industriaalsust ja suuri maju oli piisavalt.

Aga ka veidi räsituma linnaosa on vallutanud erinevad hipid.

Mercedes-Benz Arena:

Nägime jälle Spree jõekest ning Oberbaumi silda ka. Jõgi oli samuti heaks eraldusjooneks uhkema ja vähem uhkema Berliini vahel, mis oli ka silmale selgesti näha.

Vaade jõele, sillale ja kollasele rongile:

Ja siis hakkaski juba kogu müürivärk.

Kahjuks oli osa müürist aedikutega varjatud, aga ma saan aru, miks nad seda tegid. Ilma aedikuteta kohad olid täis soditud. Oh, meid, inimesekesi. Aga samas, ka see müür ei ole igavene. Mitte miskit pole, seega ei tasu asjadesse liiga kinni jääda.

Kõige kuulsam teos müüril on ilmselt Dimitry Vrubeli "Mu Jumal, Aita Mul Ellu Jääda keset Seda Surmavat Armastust", mis on tehtud Regis Bossu foto järgi Leonid Brežnevi ja Erich Honecker (GDR juht) kohtumisest 1979, kui Brežnev Ida-Berliini külastas.

Aga ka teised teosed olid väga tuusad. Üldse üks lahe projekt.

Dancing to freedom:

Meistrikursus lõppes veidi väiksema hipikogusega, käisime nimelt Kristi muusikutest sõpradega õhtust söömas. Võiks ju arvata, et max hipi, onju? Sõbrad olid siiski hipindusest veitsa kaugemal olles enamjaolt 30-50 aastat vanad ja omades päris high-class töökohti nagu dirigent ja harfimängija ja Berliini Filarmoonikute helimees. Oli väga huvitav õhtupoolik. On, millest õppida.

Et liiga tõsiseks ei läheks, siis näitan oma õhtust outfiti, mille olin seljakotti toppinud ja mille sobivusest seljakotiga oli mul selleks hetkeks täiesti poogen:

Pärast õhtusööki arutasime Kristiga sügavaid teemasid ja jõudsimegi koju. Me oleme Kristiga vahel nii erinevad, aga siis jälle nii sarnased ka. Kakofoonia ja harmoonia samal ajal. Teate seda tunnet? Elu on väga huvitav, nagu Kristi ütles.

Nüüd kuulan, kuidas kõrvaltoas harjutatakse viiulimängu ja mõtlen, et peaks ka linnapoole sättima hakkama. Kristi on juba festivalil. Be back soon!

5 comments:

kristi said...

Väga hipi outfit see kleit ja seljakas! A muide ma mäletangi Berliini 7a tagusest ajast arhitektuuriliselt suht koledana. On see võimalik, et käisingi rohkem Ida-Berliinis või on too osa liiga väike ja tööstuslik?

Saara said...

:D tänks! mul on kohe kergem, kui ütled, et kõige hullem ei olegi, hihi...
Jah, Berliin on kuidagi üle linna laiali, pole sellist keskset vanalinnakohta või keskset parki või nii... Aga see Ida-Berliin on kahtlemata koledam küll. Läänes on mõned kohad ikka päris uhked ka. Aga muidu.. ma arvan, et mäletad õigesti :D

Saskia said...

Väga lahedad blogipostitused taas! Tekib tõesti tunne, et reisin Sinuga kaasa ja endal pole vaja minnagi :)
Aga oled täiskasvanuks saanud küll, Sind võib tsiteerimagi hakata:
"maailmas on veel lootust. Me ei ole liigina veel hukule määratud. Me suudame koos tantsida." Parim.
Kallid

Saskia said...

Ups, kommentaar sai vale postituse alla :P

Saara said...

Aitäh, Saskia! Lavju :)