Friday, September 9, 2016

Teistmoodi ja hästi

Tervitused Berliinist kõigile :)

Selle aasta neljas reis on alanud! Ega aasta alguses ma seda reisi otseselt plaaninud ei olnud, aga kui mu sõbranna Kristi pakkus piletit Lollapalooza festivalile ja võimalust temaga kaasa minna, siis noh - miks mitte? Kuigi me oleme Kristiga sõbrad titest saati (no nüüd sai ikka tublid 24 aastat), siis koos me varem reisinud polnudki. Seda põnevam on!

Lollapalooza, kuhu me pühapäeval suundume, on ikka üks maru suur festival ja Tallinna Lennujaamas olid meiega sama lennu peal ka Raadio 2 meeskond (nagu Kristi ütles, ma ise ei oleks kindlasti teadnud), äge eesti räppar Tommy Cash ja ka näiteks nunnud Curly Stringist.

Lend läks sujuvalt, oh, kui head need otselennud ikka on. Saime Tallinnast Berliini kiiremini kui Tartusse oleks saanud...

Berliinis on aga soe. Kui soe! Ma alguses ei pannud nagu tähelegi, et Kristi ütles, et 29 kraadi sooja tuleb. See ei olnud nali. Mul on millegipärast jäänud mulje, et kui Aasiasse ei reisi, siis suveriideid kaasa võtta pole vaja. :D Hea, et ma need lühkarid ja kingad kotti viskasin. Päikeseprillid ja päikesekreem jäi maha.

Rahvas tšillib soojas lennujaamas:

Pärast päiksekate ostmist suundusime Kristi sõbranna Jella juurde, kes meile ka öömaja pakub. Siis hakkas see teistmoodi osa - viimased reisid, nagu ilmselt tähele olete pannud, on olnud üsna viisakad ja korralikud ja suht täiskasvanulikud. Võtad hotelli ja käid muuseumites ja nii. Viimane hipireis, mille tegin, oli Couchsurfing Ameerikas... Nüüd aga olen Berliinis, selles eriti vaba õhkkonnaga hipielus, mis on vahelduseks nagu sõõm värsket õhku kogu selle täiskasvanulikkuse juurde.

See pilt oli siis Jella toast. Jella on kontrabassimängija ja -õpetaja. Siin korteris elavad veel kaks viiuldajat ja klassikat ja jazzi kuuleb ikka ühest ja teisest toast vaheldumisi. Muidugi on ka peod ja naljad ja hilisöised kondamised ja sügavus ja vabadus ja go with the flow eluke.

Jella näiteks viis meid kohe ülemiste naabrite juurde sööma. Laual oli kõikvõimalik öko ja looduslik ja vegetarian, nad tegid vist kokku u 5 pitsat või midagi, pugisime end korralikult täis.

Kõik mu Tartu-ajad tulevad meelde. Seinal postrid, igasugu muusikavärke, laud on joonistatud mängude jaoks. Teate seda tunnet?

Pärast söömist ja tšillimist ja juturääkimist jalutasime poodi. Ilm oli ka kell 9 õhtul väga soe ja kampsun oli ilmselge liialdus. Hakkas ka pimedaks minema ja kuna me elame türklaste linnaosas, siis küsisin Jella käest, et kas viimaste uudiste valguses on ohtlik ka? Jella ütles, et see on absoluutne möga. Inimesed otsivad süüdlasi ja see tekitab probleeme. Mingit pagulasjama pole olnud. Kõik on sama nagu alati. Seda oli hea kuulda Berliinis elava noore naise käest, kelle naabrid on enamjaolt türklased.

Poes sain päeva teise positiivse üllatuse osaliseks - hinnad on madalad! Ei oleks osanud oodatagi. Mäletan, et kui 9 aastat tagasi Leeloga Saksamaalt läbi sõitsime, siis Poola jõudes ostsime ikka head ja paremat, kuna Saksas olid hinnad nii kallid. Nüüd vaatan aga, et toit on odavam kui Eestis. Uskumatu! Veinidest maksavad enamik samuti 3-4 eurot. Päris tuuuuuuus....

Samuti on valik mõnevõrra mitmekesisem :D

Pärast poodi katsime oma mängulauakese klaaside ja taldrikutega ja nii see hipielu jätkus. Pean aga kurvastusega ütlema, et ma olen ikka vanainimese eluga ära harjunud, sest kell 23 (eesti 00) läksin korraks uinakut tegema ja õhtusest kluppiminekust ei olnud enam haisugi. Kristi tahtis minna ja ma olin mures, et kas ta läheb nüüd üksi, aga Jella läks ka õnneks. Nad pidid olema kahe või maksimaalselt kolmeni ja mingi hetk mõtlesin, et vb ikka läheks, aga ei. Nüüd hommikul olen suht rõõmus, sest magasin hästi ja kella viieni peol olla (nagu neil ka juhtus :D) oleks mu jaoks ilmselge liialdus. See oleks mu päris ära rappinud, nohkar, nagu ma olen. Sorri, et klubijutte ei ole! Vb täna? :D

Okei, ma lähen äratan nüüd hipid üles, sest päev on juba pooles vinnas.

2 comments:

kristi said...

Nii lahe lugemine! Kõik tuleb silme ette, nagu telekat vaataks :D Mulle tundub, et tegu ongi pesueht berliiniliku hipireisiga. Ma ei tea küll kedagi, kes seal käiks ja ainult muuseumimuljeid pärast jagaks. Huvitav, kas mul ka veel kunagi mõni selline reis tuleb :D

Saara said...

Jee, aitäh, Kristi!
Ma kusjuures just mõtlesin, et see on tõenäoliselt mu viimane hipireis, kui just erilisi üllatusi elus ette ei tule. Seda nostalgilisem ka see tunne... Samas on mega hea tunda, et kõik käib, kõik on hea ja kõigega saab hakkama, tulgu, mis tuleb.