Pikk ring tagasi Kuala Lumpurisse

Kolmandal päeval oli meil ringidest teha veel nii öelda pikk ring. Alustasime nagu ikka kell 7 hommikul. See oli juba neljas päev vara tõusta.

Hommikuvalgus oli seda väärt:

Erinevate templikomplekside ümber võib näha kraave. Praegu on Kambodžas küll kuiv hooaeg, aga natuke vett seal ikka leidub. Vanasti viisid Khmeri elanikud sinna krokodille, mis kaitsesid neid vaenlaste eest. Päris hea mõte, eksole? Praegu seal muidugi krokodille ei ole, kuigi vahel tekib tunne, et võiks olla, sest neid turiste on ikka liiga palju. Oma peegel on mulle paras...

Tempel Preah Khan oli pühendatud nii Buddhale, Brahmale, Šivale kui Višnule:

Mul on vähemalt 100 ukse- ja aknapilti tabletis, üks ilusam kui teine:

Kust need puud küll selle vee saavad?

Nagu muinasjutus, aga nõida ei olegi. Ainult Buddha. :)

Väikest Preah Neak templit ümbritses palju vett:

Lisaks ümbritses seda palju hiinlastest turiste.

Hiina turistide fotograaf näitab, kuidas poseerida:

Peaaegu nagu Eestis, onju?

Ja nii oligi kätte jõudnud meie viimane tempel. Selleks korraks. Võib-olla :)

Teeme siis ühe kokkuvõtte ka.

Kambodža plussid:

1. Soe. Eestlastele on see alati plussiks. Lisaks soojusele on siin kuivem, mis teeb selle palju mõnusamaks. Jõuab päev läbi templites käia, 18 000 sammu teha ja ei pane tähelegi.

2. Odav. Hotelliõhtusöök maksis näiteks 3.60. Eurodes. Tunniajase massaaži saab 4.50 eest.

3. Inimesed on sõbralikud, nad naeratavad ja soovivad head päeva.

4. Angkori templid. See on nii suur pluss, et isegi kui kõik kolm eelnevat ära jätta, siis selle pärast tuldaks ikka.

Kambodža miinused:

1. Turistidele üritatakse kogu aeg midagi müüa. Tuk-tuki juhid on pealetükkivad, aga mitte nii hullud kui need lapsed, kes "Two for ine doooolar!" karjuvad. Need lapsed peaksid koolis olema, aga nad ei ole.

2. Prügi. Te teate, millest räägin.

3. Riigisiseselt on raske reisida: 300km lennukiga lennata võtab mitusada dollarit, bussisõit kestab 7 tundi ja laevaga läheb 9 tundi. Autosid ei laenutata.

4. Vaesuse nägemine teeb kurvaks.

Eile pärastlõunal jätsimegi Kambodžaga hüvasti. Meil oli väga tore. Mul on tunne, et ühel päeval saab neid templeid uuesti vaatama tuldud, eks siis ole näha :)

Seekordne linna tagasi tulemine ei olnudki nii hull. Linnaühiskond on meile tegelikult ikkagi kodusem ja meie igapäevaeluga sarnasem, kui Siem Reapi teekatteta tänavad. Ma naudin seda, et saan enne söömist käed ära pesta, et ei pea igale poole taksoga minea, et rongid on kiired ja efektiivsed. Ekstravert nagu ma olen, naudin ka inimesi tegelikult. Inimesi, kes ei ole hiinlastest turistid.

Malaid on meile siiani ka kõige rohkem meeldinud, minu meelest on nad sõbralikumad kui kambodžalased ja vietnami inimesed. Nad ei küsi kogu aeg jootraha ja ei ürita sulle vahetpidamata midagi müüa.

Meie hotell on seekord kesklinnas. Selle leidmisega saime paremini hakkama, kui eelmisega. Kõik on korras.

Vaade basseinile:

Täna aga peaks tulema üks eriti vinge päev, seega ma lõpetan nüüd selle voodis lebotamise ja hakkan tegutsema. Soojad kallid kõigile!