Thursday, January 15, 2015

Troopika, taanlased ja klaasmajad

Täna oli megavinge päev. Enamus ajast käisin ringi suu kõrvuni peas :)

Hommik algas üllatava kuumusega, mis kohe elutoast näkku paiskus. Magamistoa konditsioneeri tõttu jõuab troopilise kliima vahepeal juba ära unustada. 

Elutuba:

Toomas elab kortermajas, sellises "keskmises" (kui basseini ja kõike vajalikku saab üldse keskmiseks lugeda :D). Kaasüürnikeks on inimesed, keda teadmata põhjusel peaaegu kunagi ei näe. Rahulik, kesklinnale lähedal, mugav...

Selline maja siis:
Näeb pigem hea hotelli moodi välja, kas pole?

Kuna Toomas on tubli tööinimene, siis mina jalutasin täna linna peal üksinda. Okei, tegelt ma rääkisin paljudega ja sain isegi kaks toredat tuttavat endale. 

Alustasin muuseumist. Hea turvaline turistikas. Singapuri Rahvuslik Muuseum ei olnud midagi erilist. Singapur ise on tegelikult nii noor ja sellest viimasest 700 aastast on enamikul ikkagi suht ebaselge pilt juhtunu kohta. Inglise koloniaalmaa, Jaapani okupatsioon, PAP-partei, mis on valitsenud viimased 50 aastat, on põhimärgusõnad. Euroopa kultuuripärandiga ei anna üldse võrrelda. Aga ei peagi muidugi.

Muuseumimaja, koloniaalstiilis:

Edasi jalutasin tänavatel. Kui kuum, päriselt. Hinge võtab kinni. Soe ja vaheldus põhjamaadele, aga ikkagi. 31 kraadi ja palju niiskust on väljakutsuv. Süda tegi küll täna tööd.
Aga samas - kui ilus. No ma ei tea. Troopika. Need suured puud... Ja siis see ülim modernsus keset palme. Uskumatu. Ulmefilm, täiesti.

Täiuslikult hingemattev:

Edasi läksin kõnekaarti hankima. Selleks, et ma siin helistada saaks ja internetis surfata, selleks pidid nad väikeses R-Kioski taolises putkakeses mu passi sisse skännima. Hallo. Päris liberaalne siin ikka ei ole.
Kõnekaarti telefoni installeerides avastasin end äkki ootamatult ühe põhilise Singapuri turistika juurest: Marina Bay Sands. 

No reaalselt. Reaalselt, kuidas see üldse võimalik on?

Edasi kõndisin veel siis seal Marina Bays, imesid täis paigas ringi.

Kõige kallimad poed:

Kõige... erilisemad vaated.

Ja siis läksin sõitsin maailma suurima ilmarattaga :). Ja kohtasin selle peal kahte taanlast, kellega veetsin kogu ülejäänud päeva.

See on veel kõrgem kui London Eye, nimelt 165 meetrit:

Ja kui ilusad vaated. Taustaks paistab Indoneesia:

Üks pilt endast peab ikka olema:

Taanlased Marlene ja Christian panid ette, et läheksime Marina Bay Sandsi otsa jooke võtma. No mis saab mul selle vastu olla?

Tulevased insenerid ja Infinity Pool:

Edasi otsustasime vana Singapuri luksushotelli Raffle Hotel kuulsat Singapur Slinge jooki jooma minna. Enne seda haarati meid aga ühe rootsi naise poolt kinni ja pakuti tasuta kohti kontrolletendusele. Noh, mis seal ikka :D Etenduseks olid siis ühe rootsi mustkunstniku trikid. Suht klassikalised nagu poolekssaagimine ja ärakadumine ja kõik... Polnudki varem päriselus näinud seda. Tänan, universum, kingituse eest.

Joogid saime ka. Ja jutud olid taaskord eriti huvitavad. 

Laesliikuvad lehvikud, koloniaalluksus:

Üks suur süda. Ja imeilus Singapur. 

2 comments:

Anonymous said...

Võta kiired dušid .. siia sinna

Saara said...

Tuleb kasuks küll :)