Wednesday, January 28, 2015

Sõprus

Eilset päeva alustasin Sentosaga. Ma tahtsin tingimata näha nende meremuuseumi, mulle sellised asjad meeldivad. Ütlen kohe, et mingit "vau"-efekti otseselt ei olnud. Kõik tundus pigem lapsemeelne, Sentosa on ikkagi selline puhka-koos-perega-saar. Ja üldsegi ma arvan, et tegelikult pole mõtet siia looduse pärast tulla. Singapur on linn, siin on palju inimesi ja vähe loodust. Just selle pärast on mõtet tulla. Ja sõpruse pärast ka.

Mõned vaated olid siiski päris uhked:

Samuti polnud ma kunagi kaheksajalga näinud:

Sentosast aitas. Sinna sõites ja sealt ära tulles nägin rohkem ka Singapuri põhisissetulekuallikat-transiittööstust. Rollo ütles mulle kunagi, et tal tuleb Singapuriga ainult maha- ja pealelaadimise vahepeatused meelde. No täiesti arusaadav. 

Metsikult kraanasid ja sadamakaisid täis kaupu:

Lõunasöögiks sain meekana. Meekana! Üldse on tunne, et nüüd olen selle kliimaga täiesti harjunud, nimelt jaksan süüa. Mul on tunne, et söön isegi rohkem, sest keha kulutab rohkem energiat siin kuumas. Ainult õhukonditsioneeriga paikadest (kaubamajad, metroo) sisse-välja käimine on veel ebamugav. Kaubamajas on veidi liiga külm ja väljas veidi liiga soe. Suurem kliimavahetus on aga veel ees. Toomas ütles, et tal ema jäi kohe haigeks, kui ta Eestisse tagasi läks. (Tunnete seda murelikku alatooni :D ?)

Megamaitsev meekana:

Mul on tegelikult tunne, et olen Singapuri nüüd ära vaadanud. Olen saanud, mida olen tahtnud. Ja kuna Singapur on linn, siis üle nädala turisti jaoks polegi siin vaja. Südamerahuga lähen täna õhtul lennukile. 

Ühte asja kahetsen (nagu ka eelmiste reiside puhul) - kontserdil jäi käimata:

Õhtul saime Karishmaga kokku. Ta näitas mulle veidi hiinalinna, kus ta elab ja ka oma korterit. 

Hiina uusaasta on aasta kõige suurem püha, umbes nagu meie jõulud:
(Otsi pildilt kitsed)

Ainult punane ja kuldne. Päriselt ka:

Karishma 31. korruse korter, sihuke hipsteritundega:

Mõtlesin, et kirjutan natuke oma reisikaaslastest ka:

Karishma on Toomase töökaaslane ja reisisõber. Indialane, sündinud ja kasvanud Uus-Meremaal. Tal on kraad juuras ja kõrvaleriala kunstis (kui õigesti mäletan). Tema töö sisust pangas pole ma täpselt aru saanud. Aga Singapuris on ta elanud juba kaks aastat. Ta plaanib kolida uude riiki, aga millal plaan teoks saab, seda ta veel ei tea. Karishma on meeldivalt seltskondlik, planeerija nagu mina, samas ka veidi hajameelne (meenutame seda mudakraavi eksole). Hästi sõbralik ja avatud. Mul on nii hea meel, et ma temaga tutvusin. Ja väga tore oleks temaga koos uuele reisile minna. 

Toomasega tutvumisest saab mul sel aastal 10 aastat. Käisime keskkoolis ühes klassis. Aastad on tulnud ja läinud, vahepeal on suuremaid pause suhtlemisele jäänud, aga sõprus on ikka püsinud. Toomas on samuti Singapuris varsti juba 2 aastat olnud. Toomas on kadestamisväärselt tark, ma peaks ilmselt kuu aega iga päev 5h lugema, et talle järele jõuda. Ma olen väga tänulik, et ta mulle Singapuri kohaliku pilgu läbi tutvustanud on, ilma Toomase lugudeta poleks see koht pooltki nii eriline. Ja muidugi majutuse, Myanmari reisi organiseerimise ja kogu vastutustundlikkuse eest olen ma ka meeletult tänulik. 

Karishma ja Toomas (ja pool tundmatut vanameest):


Sõprus on lihtsalt hindamatu, täiesti hindamatu väärtus. 

No comments: