Kokkuvõte Havaist, sellest aastast ja veidi tulevikuplaane

Tere, sõbrad! Loodan, et kõigil on olnud ilusad ja rahulikud pühad, olete saanud "rihma lõdvaks ja kõhu rippu lasta" nagu ütles üks mu kolleeg ning teha ka veidi tagasivaadet möödunud aastale. Ma ise hindan neid tagasivaateid väga, loovad lõpetatuse tunde ning kui hästi läheb, ehk annavad võimaluse ka midagi uut enda ja elu kohta õppida.

Mina alustan sellega, et võtan Havai reisi kokku.

Pärast eelmise postituse rannajalutust läksimegi tagasi korterisse, pakkisime asjad kokku, magasime öö ja hakkasime tagasi tulema. Teadsime, et sõidupäev on pikk, seega einestasime tugevalt kohaliku golfiklubi restoranis:

Maui-Honolulu võttis maksimaalselt tunnikese, ilmselt vähemgi. Vaatasin veel lennukiaknast seda kaunist saarekest ja tundsin heameelt, et seekord Maui jaoks ka aega jäi...

Honolulu tervitas meid kaugelt oma mägede ja suurlinnaga. Kõige lahedam oli ikkagi see türkiissinine vesi. Mõtelge, kui Läänemeri oleks samasugune? Ilmselt tunduks mürgitatud... Siin on aga paradiisi märgiks:

Lugesime Villega kokku, et mitmes kord see meil Honolulu lennujaamas on - üheksas lausa. Honolulu lennujaamas olen käinud rohkem kui Stockholmi omas näiteks. Üldse vaatasin, et postitusi USAst on selles blogis rohkem kui kusagilt mujalt ja arvutasin kokku, et USA on kolmas riik Eesti ja Soome järel, kus aega olen veetnud. Tunnen lähedust.

Ville ja ilus avar Honolulu lennujaam:

Samal päeval oli meil ka teine lend, Honolulu-Los Angeles nimelt. Ooteaeg oli tunde, olime selle meelega nii valinud, et ei oleks muret hilinevate lennukite ja liigse muretsemisega. See muretsemine on nii väsitav. Sõime hoopis rahulikult üsnagi normaalset lennujaamatoitu, ma vaatasin youtubest jõuluvideosid, et rohkem jõuluaja tunnet tekitada ja alles mitme tunni pärast seadsime sammud Alaska Airlinesi lennuki peale.

Adjöö, meie kallis Havai! Näeme jälle, onju?

Öine Los Angeles ehmatas meid korralikult - nii külm oli!! Me polnud pikki pükse jalga pannud ja tundus, et isegi dressikatest ei piisanud. Kohe, kui suur pagas tuli, tõmbasin retuusid jalga. Moepolitsei, ära vaata:

Põhjus, miks suure pagasi kätte saime, seisnes selles, et veetsime öö LA-s. Meil ei olnud alguses nii plaanitud, aga SAS muutis oma lennugraafikut ja nii väljus järgmine lend alles järgmise päeva pärastlõunal. See teade tuli meile juba kuid enne sõitu ning olime lennujaamahotellis endale toakese broneerinud.

Jah, samade riietega sisenesime sinna:

Ja kobisime kambrikesse magama:

Järgmise päeva Los Angeles - Stockholm ja Stockholm - Tallinn läksid viperusteta ning jäävad meelde kui rahulikud lennud. Inimesi oli mõõdukalt, saime mõlemad Villega kahesed pingid ja kägaras paariks tunnikski sõba silmale.

Veidi maastikke. Los Angeles, see eriti linnane linn:

Kusagil USA keskosas:

Rootsi:

Oleme tegelikult väga rahul, et selle öö Los Angeleses veetsime. 4 lendu kahe päeva peale on palju kehasõbralikum kui kõik korraga ära teha. Muidugi, ei saa salata, ka niimoodi väsitas lendamine kõvasti, aga see on juba reisija tavaelu, sinna pole midagi parata.

Unised ja reisiga rahul:

Kokkuvõteks panen kirja järgmise:

1. Havai on jätkuvalt kõige lemmikum koht, kuhu reisinud oleme. Loodus, korallid, kalad, delfiinid(!), maitsev toit, sinine meri, soojus (aga mitte kuumus), head teed, observatooriumid, mäed, sõbralik ja loodust hoidev ühiskond - see on imeline kombinatsioon heast ja veel paremast, mis maailmal pakkuda. Jah, Havai jääb igaveseks meie südametesse.

2. Kõige suuremad väljakutsed teisele poole maakera reisimisel on ajavahe ja sobiva rahalise ressursi leidmine. Ajavahe on metsikult ebamugav ja ilma rohtudeta ma seda enam kunagi ei teeks. Melatoniin ja tsopikloon aitasid meid nii Havail kui pärast tagasitulles Eestis-Soomes. Ei taha enam kunagi kogeda seda, kui kell 22 poed põhku, kell 01.30 ärkad ja kell 08-18 vihud tööd teha (nagu juhtus aastal 2017). Seekord taastus Eestis-Soomes graafik umbes 10 päevaga.

3. Raha kulub palju, ma ei hakka seda üldse ilustamagi. Lennupiletid saime 715 euroga, mis on kõige odavam "tavahind". Keskmised hinnad Tallinn-Honolulu suunal edasi-tagasi on 1100-1200 eurot. Odavamaid pileteid (nagu meie need saime) leiab oktoobriks ja novembriks, aga ostma peab vähemalt pool aastat ette ja kuupäevades olema paindlik. Majutuse eest maksime Oahul 641 eurot (6 ööd), Big Islandil 698 eurot (7 ööd) ja Mauil kohutavad 920 eurot (7 ööd). Maui on hirmus kallis... Autorendi peale läks kolme saare peale kokku umbes 1150. Kohapeal kulutasime kolme nädalaga ka umbes 2500, seega jah... Oh, ma ei taha kokku arvutadagi. :D Midagi 3500-4000 vahele inimese kohta läks see reis maksma. Ja jah, ma ei kahetse mitte senti ka, mis kulutatud sai. Pigem lähen hiljem pensionile kui jätan maailma nägemata. Lihtne öelda 29-aastasena, onju? :D

4. Kuigi mulle Havai meeldib täiega, siis uue avastamine tõmbab siiski rohkem kui Havai ilu. Ma arvan, et järgmine kord näeme Havaid siis, kui ümbermaailmareisile läheme, sest pea kõik neist marsruutidest hõlmavad Honolulut (pole ju kusagil mujal peatuda keset suurt Vaikset...). Mitte, et meil ümbermaailmareisi pileteid olemas oleks, aga ühel päeval tahan selle tehtud saada küll. Seega jah, Havai, aitäh, et olid, mingi hetk näeme jälle. Seniks vaatan blogi pilte.

2018 on olnud reisirohke aasta. Tipphetkedeks pean Slovakkias esimest korda lumelauaga sõitmise proovimist, Johannaga Istanbuli muuseumite väisamist, Villega Madeiral matkamist ja vaalade-delfiinide nägemist, Maarja ja Kadriga Göteborgis Ed Sheerani kuulamist, Saskiaga kriminaalses ja vähem kriminaalses Odessas jalutamist ning loomulikult Villega Havail matkamist, snorgeldamist, ringi sõitmist ja lõõgastumist. 4 plaanitud reisi asemel sai tehtud 6, lisaks 13 "reisi" Soome tööle ning 1 Horvaatiasse seoses Euroopa Nooremarstide Ühendusega.

Arvan millegipärast, et 2019 tuleb rahulikum. Havailt tulles oli üle pika aja hetk, kus mul ei olnud mitte ühtegi lennupiletit ootamas (okei, okei, tööreisi jaoks ühed olid). Kummaline tunne. Kaalusime küll Villega variante, kuid midagi ei torganud silma sooduspakkumiste riiulilt ja ka endal polnud väga mõtteid, mida järgmiseks ette võtta. Õnneks asi paranes ja nüüd olen tagasi oma tavalises elevustundes, sest uued piletid on olemas! Seda, kuhu viivad meid järgmised teed, näete juba uuel aastal.

Aitäh kõigile, kes kaasa on elanud! Tunnistan, et kirjutan seda blogi peamiselt enda jaoks (et oleks, mis rasketel hetkedel tuju tõstaks), kuid mida rohkem lugejaid, seda rohkem on jõudu kirjutada. Aitäh iga laigi, jagamise ja kommentaari eest. Aitäh, et avate seda lehte uuesti ja uuesti. Aitäh, et ütlete, et loete. Olete mulle tähtsad. Aitäh ka emale kirjavigadele osutamise eest ning kõigile teile kallitele, kes minuga füüsiliselt kaasa on reisinud: Ville, Erlike, Jürgen, Johanna, veel Ville, Maarja, Kadri, Saskia ja taaskord Ville.

Head vana aasta lõppu ning reisirohket uut!

Saara