Olen siin viimastel päevadel jälle Ed Sheerani kontserdi salvestusi kuulanud ja tõesti-tõesti oli äärmiselt ilus. Läheks iga kell uuesti. Ja teine asi, mille üle ma rõõmus olen, on see, et meil on võimalik ilusaid hetki salvestada ja pärast jälle meenutada, kui millegi pärast kurvem hetk peaks olema. See blogi on mulle suureks abimeheks olnud. Niisiis salvestan ära ka meie viimase päeva Rootsis ja tõmbangi minireisi otsad kokku.
Check-out sai tehtud kohe pärast rikkalikku hommikusööki. Olime meie hotelliga rahul - hea valik, Maarja! Polnud kesklinnas ja selle võrra rahulikum. Oli puhas ja korras ja kolmas lisavoodi oli samuti väga mugav. Stiilinäide fuajeest:
Edasi otsustasime Götebori suurimasse kaubamajja poodlema minna. Tore ikka ju, kui saab kodustele midagi viia ja veel väljamaa kaupa. Ütlen ausalt, endale ma tihti reisidelt midagi ei ostagi, sest minu jaoks on kogu reis kingituseks ja meil Villega on nagunii võimalikult asjadevaba elu käsil. Oma õepojale toon aga peaaegu igalt reisilt särgi ja emale-õdedele kah mingit nänni. Lasteriideid otsides sattusin peale Polarn O. Pyreti kauplusele, mis vähemalt Tallinna emadele kindlasti päris tuttav on, kuna müüb kvaliteetset kaupa. Kes ei teadnud, siis firma ongi Rootsist pärit ja kuna poes oli ka allahindlus, siis haarasin isegi paar asja kaasa.
Kui Eestis on maad võtnud R-kiosk, siis mujal Läänemaailmas, kaasa arvatud Rootsis on aga esmavaliku putkaks 7-Eleven. Poed on lahti tihti kauemgi kui nime järgi võiks arvata ja ööhuntide jaoks leidub nii šampooni kui hot doge. 7-Eleveni nägemine igal tänavanurgal oli minu jaoks Rootsis jälle üks täielik Lääneriigi tunne. Mustkunst:
Poodlesime mäletamistmööda tunnikese. Leidsin kõik, mida vaja ja ära minnes oli mul hea meel, et seda kraami polnud liiga palju. Poed on ilusad, aga asjad tüütud.
Ja siis oligi aeg hüvasti jätta meie kauni linnakesega, mida vaid kergelt tundma õppida saime. Järgmine kord tahaks paadiga kogu tiiru teha ja ehk mõnda muuseumi näha ja veel söömas käia ägedates kohtades. Ma usun, et tee viib mind sinna veel tagasi.
Maarja ilusas vanaaegses rongi- ja bussijaamas:
Kui lennujaama turvaväravatest läbi läksime, kofiskeerisid nad Maarja Versace roosa lõhnakese, mis minu arvutuste järgi oleks pidanud küll käsipagasisse sobima, aga no mida teha... Stseeni ju ka korraldama ei hakka. Lohutasime end skandinaavia stiilis kohvikuga. Maarja ja Kadri jõid smuutit, mina mõtlesin, et jätan vahele ja teen Riias suurema söömingu. Little did I know, et selleni kulub oluliselt rohkem aega kui esialgu plaanitud.
Vähemalt vetsus taipasin käia ja panen siia nüüd ühe vetsuselfi ka, viimane oli novembris, seega vast ei lähe liiale. Kraanikauss oli nii ilus lihtsalt!
Kahjuks jah selle reisi lõpp läks jälle sekeldustes. Esiteks hilines AirBaltic Riiast Götebori ja siis meie muidugi istusime seal ja ootasime vist mingi 45-60 minutit kauem, kui oleks pidanud. Edasi saime ära lennukisse, aga mis arvate, mis siis juhtus? Istusime loomulikult edasi.
Kogu segaduse põhjus seisnes Riia lennujaama remonditöödes, mille tõttu viimase kapatsiteet lennukeid üles ja alla suunata oli kõvasti väiksem kui tavaliselt. Nii me seal Göteboris ootasime, et Riia annaks märku, et liikuma saaks asuda. Olgem ausad, ma olin ikka väga mures, sest tahtsin ju Riiast koju Tallinnasse ka saada, samas esialgsete hinnangute järgi oleksin just Riia-Tallinn lennust maha jäänud. Seda kirjutades tuleb nii Madeira flashback, ühe Zürichi lennu flashback kui pea kõikide teiste lendude flashback, mil sama muret tundnud olen. Ma olen päris väsinud sellest susserdamisest. Peab vist sujuvamat teekonda manifesteerima hakkama. :D
Siis kui me lõpuks õhku tõusime:
Riiasse jõudes kimasime teiste eestlastega (keda mitte vähe ei olnud) väravasse, mis meid ilusti läbi lasi ja oma suurest muretsemisest hoolimata jõudsin õhtuks ikkagi Tallinnasse. Hilinesime, aga jõudsime. Tänud, taevas. Maarja ja Kadri minuga muidugi ei tulnud, nemad alustasid automatka tagasi vanemate juurde Valgamaale. Mina vaatasin Tallinnast üle sõites, et Ville auto on veel hoovis ja ei kiirustanud lennukist väljumisega. Jõudsime lennujaama välisukseni täpselt samal ajal.
Seda reisi meenutades on mul südames väga hea tunne (eriti, kui taustaks Edi lasen). Maarja ja Kadriga oli megavahva, naljakas ja lõbus ning luurele läheks iga kell! Kontsert oli imeline, ilm soe, Rootsi ilus. Suveseiklus suure S-iga! Aitäh, kallid Kadri ja Maarja! Aitäh, Ville ja aitäh, lugejad! Juba 3 päeva pärast lähen uutele seiklustele ja veel kuhugi, kus kunagi varem käinud ei ole, seega on, millest kirjutada! Until then! Lõpetuseks üks mu lemmikpilt õdedest reisikaaslastest - ilus, onju? :)
No comments:
Post a Comment