Friday, July 10, 2015

Kokkuvõtete kokkuvõte

Tennisematš lõunapausil - miks mitte :)
Esiteks siis Londoni plussid ja miinused. Olen seda varem ka teinud, selles postituses. Pean ütlema, et mu arvamus väga muutunud ei ole. 
1. Suurimaks miinuseks on ikkagi see, et London on väga kallis. Isegi kui väga püüaks, ei saaks seal odavalt läbi. Londonlaste odav on nii eestlaste kui ka soomlaste jaoks ikka päris kallis. 
2. Muidugi ka rahvamassid ja liiklusummikud ärritavad. 
3. Ja see, et osa asju ei tööta ja see on okei (see lause pärineb Alekseilt, ma ei ütleks, et ma ise seda läbinisti tundnud oleksin, aga maigu suhu sai küll). Liiklus on parim näide. Liikluse peale seal loota ei tasu. Eelmises Londoni kokkuvõttes kirjutasin küll, et metroosüsteem on hea, aga ma ei olnud ilmselt täistunnil metroos ja noh bussiga ei sõitnud üldse. Hinna ja kvaliteedi suhe ei ole üldse see, mis olema peaks. :) 

Tube on täis tuubitud
Plussid on ka suuresti samad.
1. Keel. Müüa saab aru sinust ja sina temast, kohvikus on nii lihtne, teed küsid nagu Eestis eestlaselt ( ;) ). Rahvusvaheline keel on täielik õnnistus.
2. Londonis on kogu maailma ajalugu. Minu jaoks tõeline ühtsusetunne. Inimkonna koostöö on ilus.
3. Seal on alati midagi toimumas. Inimesi on igal pool. Igavus on väljasuremisohus ilmselt, kui natukenegi ise aktiivne oled.
4. Kõik, kellega rääkisime, olid sõbralikud. Saime naerda ja häid soove vastu võtta, ka ise teistele soovida. Jättis nii sooja tunde, mis jääb veel pikaks alles. 

Londonile suur tänu! 

Overground peatuses Londonis

Edasi siis veidi filosoofilisemat juttu.
Ütlen ausalt, pole vast üllatus, et mulle meeldib reisida. Igal reisil saan uusi mõtteid, palju asju mu elus on toimunud just reisil kogetud või nähtud sündmuste analüüsimise tulemusena. Reisimine annab. Jah, see võtab ka, aga eelkõige ikkagi annab. Huvitavalt ka veel pikalt pärast reisi lõppemist. Alles paar nädalat tagasi mõtlesin jälle Myanmari seikluste üle ja imestasin taaskord, et ma ikka seal käisin. Kohal olles ei saanud arugi, kui suur asi see oli, aga hiljem on sügavust juurde tulnud. Reisimine annab.

Läbi vaateakna

Eelmine lõik oli tegelikult põhjendus sellele, miks ma väga arvet ei pea oma reiside üle üldiselt. Kulutan, mis kulutan ja hiljem elan lihtsalt veidi aega tagasihoidlikumalt. "Reisil raha ei loeta," nagu ütles mu sõber Erlike. 

Igapäevaelu

No okei, tegelikult ikka peab lugema ka. Eriti selle pärast, et kui hästi loed, saad kokkuvõttes rohkem reisida :) Teen siis esimest korda väga avaliku postituse, mis kuludest räägib. 
Esiteks, meil läks kindlasti rohkem raha kui planeerisime. See on ilmselt kõige rohkem seotud sellega, et oleme veidi nõudlikud toidu suhtes. Me ei ostnud kogu reisi vältel peaaegu midagi, paar asja sõpradele ja perele, aga üldjoones shopingureisist oli see väga kaugel. Kõige rohkem (kaasavõetud) raha läks toidule. Me tõesti armastame hästi süüa. 
Lendasime Ryanairiga, mille üle me ei kurda (isegi see hilinemine polnud tegelikult ju nende süü). Ryanairi piletid on väga odavad. Idee leidsin Reisidiilide leheküljelt. Muutsime viimase sihtpunkti Londonisse ja ostsime need lennupiletid juurde. Kokku läksid meil piletid inimese kohta umbes 250 eurot. Pagasi eest veel kahepeale 120 euri, mis teeb siis inimese kohta u 310 eurot lennupiletite peale.
Hotellid võtsid ka omajagu. Kokku läks meil hotellide peale umbes 900 eurot, see on siis mingi 450 eurot inimese kohta. Söögi peale kulus meil 12 päeva jooksul ma pakun, et kokku kahepeale umbes 700-800 euri, mis on tõesti hästi umbes arvestatud. Portos läks keskmiselt vähem (kord sõime lõuna isegi kahepeale 10 euri eest), Londonis ühe söögikorra eest kahepeale üle 50 euri välja käia oli väga tavaline. 
Seega kokkuvõtteks võib öelda, et umbes 1200 euri inimese kohta selle pea kahe nädala eest me välja käisime. Jah, kindlasti oleks odavamalt saanud. Me oleks saanud valida odavamad jagatud vannitoaga hotellid või oleks võinud üldse hostelites naride peal ööbida. Ja McDonalds ja Subway on päris odavad. Seega ma arvan, et oleks saanud selle sama reisi teha ka kui mitte just poole vähemaga, siis kolmandiku võrra odavamalt kindlasti. Küsimus on ju tegelikult ainult selles, mida ootad ja missugust reisi soovid.

Ühe pildi Kandinskylt pidin ka ikka panema - kunst on
minu jaoks see, mida reisilt ootan 

Teiseks, koos reisimine. Ma olen harjutanud end üksinda reisima, kas siis mõne sõbraga kokku saades või täiesti üksi avastusretkel olles. Teise inimesega algusest lõpuni koos reisimine on minu jaoks ka uus kogemus. Selle koha pealt võin kokkuvõtteks öelda, et kõik läks täiesti imeliselt. Tülli minna meil ei õnnestunud ja kõik asjad said aetud efektiivselt ja paindlikult. Veidi isegi imestan, me oleme mõlemad Villega parajad kontrollifriigid, kuigi väga uimased selle juures. Loodan, et neid reise tuleb veel : ) 

Doumo katusel Milanos

Kolmandaks, väsimus. Päris odavalt ja mugavalt oleksime saanud basseinireisile minna ja mitte rännata mööda euroopat ühest linnast teise sõites ja kohvrit vedades. Lihtne oleks olnud küll, aga me tõesti ei ole sellised basseini ääres lebotajad. Pealegist päevitada ma üldsegi ei armasta (sügavalt kahtlen, et ka Ville seda teeb). Tahaks ikka rohkem kogemusi ja uusi asju näha ja uusi tundeid tunda, isegi kui puhkusest hiljem veidi puhkama peab ;) Valin alati pigem väikese (okei, ma valin isegi suure) väsimuse, kui võimaluse, et inspiratsioon saamata jääb. Olen ikka väga väga rahul kõigega. 

Mille eest tänulik olla?
1. Ville. Mõistvamat ja toetavamat ja kindlamat ja targemat reisikaaslast on raske leida. Ta viitsis istuda kõik need tunnid hotellitoas, kui blogi kirjutasin, koristas regulaarselt selle segaduse ära, mille tekitanud olin/olime, vaatas meile vajalikud kaardid ja suunad ja viitsis minuga rahvarohketes paikades käia, kuigi see oli talle väikestviisi väljakutse. Ja ei vingunud kordagi. Ma ütlen reaalselt, mitte kordagi! Ma kohe soovitaks kõigil temaga reisile minna, aga mõnes mõttes tahaks selle privileegi ikka endale jätta ;) Mu reis oli imeline eelkõige tänu temale. 

Üks ilusamaid päevi kogu reisi jooksul - ookeani ääres Portos

2. Kõikidele inimestele, kes meid reisil aitasid. Kogesime väga palju sõbralikkust nii Itaalias kui Portugalis kui Suurbritannias.
3. Kuna blogikirjutamine on mulle väga tähtis, siis kiitaksin ka oma suurimat abimeest selles - äppi Blogsy. Lihtne ja kerge ja küsimuste korral kirjutab arendaja sulle kirja näpunäidetega :) :) Lähemalt uurida saad siit
4. Tripadvisorit. Parim lehekülg, kust kõik kasulik info leida. Meie kasutasime seda eelkõige parimate vaatamisväärsuste leidmiseks. Ka hotelliotsinguks sobib hästi, sest kasutajate kommentaarid on ikka kullas mõõdetavad. 
5. Offline-kaarti telefoni - Sygic. Tasuta prooviaeg kestab umbes 5 päeva, seega meie saime kahe telefoniga ilusti ilma internetita linnas liigeldud. 3D kaart ja täpsed juhised, soovitan kõigile!

Uskuge mind, päriselus on veel tuhat korda ilusam

Mida järgmine kord teisiti teha?
1. Hakata varem reisi planeerima. Jõuab täpsema plaani teha, mis teeb elu välismaal mõneks ajaks palju lihtsamaks. 
2. Kindlasti broneerida auto, kes üldse autoga reisida tahab.
3. Londonis võtta hotell, mis on metroopeatuse lähedal. 
4. Väikesed reisiraamatud varem internetist ära tellida. Need on mugavad ja mõnusad ja teinekord palju paremad kui internet. Ja eriti head on nad siis, kui offline oled.
5. Rohkem loodusasju reisi sisse planeerida. Ilmselt siiski ajutine linnaüleküllus, aga eks ole näha :) Loodus on tihti vingem kui linn. Loodan vähemalt :D 

Igatahes, rohkem mul vist öelda ei ole. Niigi sai palju öeldud. Küsimuste ja kommentaaride puhul võite mulle isiklikult kirjutada aadressil saara.sadrak@gmail.com või siis olge pigem julged ja kirjutage siia samma postituse alla kommentaaride lahtrisse. 

Tegelikult, üks väga tähtis asi jäi ütlemata.

Aitäh Sulle, et sa seda loed siin ja praegu. See blogi on mulle nii armaks ja tähtsaks saanud ja kõik lugejad annavad jõudu juurde. Aitäh, aitäh, aitäh! Aitäh, et loed. Aitäh, et loete. 

Selleks korraks siis kõik. Lõpetan siis klassikalise lausega - hakkan juba järgmist reisi planeerima. Plaanin teha ka postitusi Eesti vaatamisväärsustest ja üldse veidi tihedamalt kirjutama hakata. Olete taasteretulnud! :) 

Kallid,
Saara

7 comments:

Anonymous said...

Jah, ma olen ka nõus, et söögi pealt kokku hoida ei tohi! See on ka nii suur osa juba reisiriigi kultuurist ja olemusest.
1200 on tegelikult ka minu meelest väga soodne, arvestades, et käisite kolmes riigis, üle nädala aja ja sõite muudkui restodes ja kasutasite ühistransporti.
Tore, et teil oli tore ja ma loodan ka, et teil tuleb veel neid ühiseid reise :)

Saara said...

Nii tore, Kristi, aitäh! :) Ja tore, et nõustud minuga selle 1200 osas. Ma ikka kavatsen järgmiste reiside ajal veel paremat hinna-kvaliteedi suhet saavutada, aga see nõuab palju eeluurimustööd.
Igatahes aitäh, et lugesid ja kommenteerisid! Jee! :)

Liina ♡ said...

Ma jään pingsalt potama sinu(teie) uusi reisijutte :)

Saara said...

Nii tore, Liina! Aitäh, et ütled :)

Helen said...

Lugesin nüüd selle Inglismaa teemaga seoses sinu vanu Londoni lugusid! Ühtepidi nii kummaline tunne, kirjutasid siis veidi teisiti, samas täitsa sinuna. Esimene reis Villega, huvitavad tähelepanekud, nüüd loen Jaapanit või Hawaid ja see kuidagi nii normaalne ju juba, et Ville sinu kõrval on. Vot kuidas me tegelikult kokku kasvame või koos kulgeme. Ilus ilus.
Ja oligi see kõik juba aastaid tagasi...

Saara said...

Hehe, nii tõsi! Tõsi Ville koha pealt ja kirjutamise osas ka. Minu meelest koos reisimine on üks põhilisi suunanäitajaid suhtes - kui see edukalt välja tuleb, siis on teiste raskuste ületamine samuti lihtsam. Niimoodi need igapäevased mured ei tundugi enam suurte muredena, vaid pigem organiseerimisküsimusena.
Endal ka ikka lahe vaadata neid "vanu" pilte ja lugusid ning mõelda, kuidas muutunud oleme ja kuidas on muutunud elu. :) Aga ikka paremuse poole!

impotence said...

Appreciate this post. Let me try it out.