Viimane päev New Yorkis ja kokkuvõte

Meie viimane päev New Yorkis oli teisipäev. Selleks ajaks oli meie jet lag täiesti kadunud - hea aeg koju tulla. :D Lend läks alles kell 17.15, aga AirBnB-st pidime lahkuma juba kell 11 hommikul. Otsustasime selle aja taaskord muuseumis veeta. Üks New Yorki tippmuuseume - Guggenheim - oli ju veel täitsa külastamata.

Ütlesime aitäh oma AirBnB pesale, millega väga rahule jäime, lehvitasime ilusale kevadiselt tärkavale Central Parkile ja astusime pärast jalutuskäiku Guggenheimi uksest sisse. See maja hämmastas hetkega - kui lahe arhitektuur! Kogu galerii on nagu teokarp oma spiraalis üles tõusvate koridoridega. Nagu M ütles, siis hea lihtne vaadata, ei tule hirmu, et midagi jääb nägemata.

Guggenheimi põhikollektsioon on üsna väike - mõned Kandinskyd, Picasso, Manet, Degas. Küll aga korraldatakse seal erinevaid ajutisi näitusi ja väljapanekuid. Ka sel korral oli kaks näitust käimas. Suurem neist oli rootsi naiskunstniku Hilma af Klinti näitus - väga põhjalik ja sisustas hästi kogu spiraalikujulise galerii. Teine oli veidi kõrvale paigutatud fotograafi Robert Mapplethorpe oma. Viimane oli vaheseinte taha seatud põhjusega. Ütleme nii, et lapsed hoiaksin nendest tubadest eemal, kõik pornot ja uimastipilte täis.

Kunstitund Klinti maalide ees

Ma ei olnud Hilma af Klintist varasemalt mitte midagi kuulnud. Kui modernismist ja abstraktsionismist räägitakse, siis tuuakse "loojate" juures nimedena välja ikka Kandinsky ja Mondriani ja teised, kuid Klint hakkas oma abstraktseid teoseid looma üle kümne aasta enne, kui Kandinsky ja Mondrian selle peale tulid. Klinti teosed on nii ilusad, nii voolavad ja sümboleid täis, et ei teagi, kuhu vaadata, kuid kõik on ilus.

Eriti meeldis mulle, et ta teosed on nii müstilised. Klint tegeles kõvasti teosoofiaga ning kanaldas ka vaimolendeid. Vaimolenditelt oli ta saanud täpsed juhised oma töödeks. Vaimud ütlesid ka, milline on pühapaik, kuhu tööd üles pannakse. Klinti kirjeldus vastas üsna täpselt Guggenheimi muuseumile... Seda siis ligi sada aastat enne, kui muuseum sellisel kujul ehitati. Mitte, et neid töid ei oleks enne mujal näidatud ja kindlasti ei ehitatud Guggenheimi Klinti transis saadud juhendite järgi, kuid huvitav kokkusattumus ikkagi. Või hoopis "kokkusattumus"?

Guggenheimi külastusega lõppeski meie New Yorkis veedetud aeg. Muuseumist läksime edasi Penn Stationile 34. tänaval ning sealt edasi New Jersysse Newarki lennujaama. Panime kotid snäkke täis ja istusime kodulennukile. Meist jäid maha pilvelõhkujad, suur kunst, kultuuride paljusus ja Ameerika.

Kojusõit kujunes rahulikuks. Vaatasin jälle filme, üritasin öölennul magada ning sõin pea kõik snäkid ära, mille kaasa olin võtnud. Kodus ootas mind Ville ja üks hullemaid jet lage, mida elu jooksul kogetud (va Havai muidugi). M sai hakata New Yorkis saadud külmetust ravima.

Kokkuvõtteks oleme ikka väga rahul. Kogesime kultuuri, suurlinnamelu, nägime uhket kunsti ja filmidest nähtud detaile. Ega rohkem kui nädal aega ei jõuagi New Yorki aktiivselt uurida - seda kõike on lihtsalt nii palju. Kui oleks kauem, siis käiks kindlasti Washington D.C.-s presidendi kodu ja rahulikumat õhkkonda vaatamas, ehk sõidaks järvede juurde, näeks Niagara juga. New Yorki jaoks on nädal korraga piisav. Lihtsalt elu jooksul peaks mitu sellist nädalat tegema. :D

New Yorki plussid ja miinused

Plussid:
1. New Yorkis on kõike, mida üks linn üldse pakkuda suudab. Iga inimene saab sealt erineva kogemuse. Meie keskendusime kunstile ja muusikale, kuid kes süüa tahab, siis söögikohti on mustmiljon. Kes tantsida ja baarides käia tahab - alati valmis. Loodusmuuseumid, riietepoed, ükskõik-mis-muu-asja-poed jne jne jne. Kõike on.

2. Anonüümsus. Nii kaua kui oled viisakas inimene, siis absoluutselt kedagi ei huvita, milline sa oled, mis sul seljas, milline aksent. New Yorkis on kõik sisserändajad nagunii. Keegi ei tule ütlema, et see on "minu linn" ja "minge tagasi koju". Me kõik oleme inimesed, see on meie planeet ja normaalne viisakas suhtlemine on kõik, mis loeb.

3. Viisakas suhtlemine. Klienditeenindus on tõesti hea, eriti, kui Eestist tulla. Ka muidu on inimesed tänaval sõbralikud, keegi ikka ütleb, et oi, ilusad kingad või küsib, kas abi vajad, kui väga eksinud välja näed. Kõik kassapidajad soovivad sulle alati head päeva. Rongis tagasi lennujaama vaatas piletikontrolör mind ja M-i ja ütles, et lennujaamapeatus on kolmas, teate ikka jah? Ma ei kujuta ette, millises situatsioonis tuleks Eestis piletikontrolör reisijate juurde sellise jutuga. Ka Eestis on asjad tunduvalt paremad kui üheksakümnendatel, kuid meil on veel pikk maa minna elementaarse viisakuse ja sõbralikkuse suunal.

4. Transport on mugavalt korraldatud. Metrood sõidavad, bussid ka tegelikult. Alguses võib tunduda hektiline, aga enamik hammustab süsteemist kiiresti läbi. Ei ole mingit küsimust, kas oled nüüd Ploomi või Siili tänaval, ikka 32. ja siis 33., metroo võtad 34. tänavalt ja sõidad 96. tänavani, mis on ka peatuse nimi. Lihtne ja normaalne. Väikesed erandid on, kuid tegelikult on tõepoolest mugav.

Miinused:
1. New Yorki peetakse üldiselt päris kalliks kohaks ja tuleb tunnistada, et seda see tõesti on. Palju meil ka läks? Lennupiletid läksid 227 eurot edasi-tagasi per inimene, mis on tõesti suurepärane hind. Selliseid pakkumisi on Reisidiilides viimasel ajal ka päris palju. AirBnB oli kahepeale 1267 eurot ehk siis 181 eurot päev ehk 90,2 eurot päev inimese kohta. Sinna korterisse oleks vabalt mahtunud ka neli inimest ja siis oleks see juba üsna odav olnud. Hotellid on samuti päris kallid, hotellituba alla 100 euro öö kohta saada on raske. Kui Manhattanilt väljas ööbida, nt Brooklynis, siis on odavamaid variante juba mitmeid, me aga tahtsime kiiresti igale poole saada, M sai Central Parkis jooksmas käia jne. Manhattanil on majutus kallis. Igasugused muuseumipiletid on samuti omajagu kulukad. Üldiselt küsitakse pileti eest 20-25 dollarit täiskasvanu kohta. On päevi, mil külastus on tasuta või pay what you wish ja ka meie kasutasime seda võimalust, kuid nendest päevadest meeldis mulle ainult väiksema muuseumi Fricki kollektsiooni külastamine, MoMA oli õudukas, kindlasti oleks Guggenheim ka olnud. Kui võimalus, tasub ikka maksta ja siis rahulikult nautida. Kaalusime ka New Yorki passi ostmist, mis oleks mitusada dollarit olnud (230 vm), kuid arvutasime ja tõdesime, et see ei tule meile kasulik. Broadway piletid saab soodukaga alla saja, meie omad olid 82 dollarit inimene. Carnegie Hallis viimasel rõdul istusime 52 dollari eest inimene. Üsna kallis ikka... Transpordile kulutasime New Yorki siseselt 32 dollarit, mille eest ostsime nädalased piiramatu kasutusega sõidukaardid. Metrood olid meie suured sõbrad kogu reisi vältel. Newarki lennujaama läks 13-dollarine üheotsapilet, New Havenisse 18 dollarit per ots. Toit on omaette küsimus, New Yorkis saab süüa väga odavalt ja ka väga kallilt. Maci eine saab kümnekaga, Subway samuti, Korea restoranis maksime viiekäigulise eest 90 dollarit inimene, tavalistes kohtades läks pearoog ja magustoit vist midagi 25-30 kanti. Arvestada tuleb ka jootrahaga, mis klassikaliselt on 20% summast ja lisab hinnale päris palju. Kes tahab, saab kiirtoitu süües odavalt läbi, kuid kulutada saab seal linnas lõpmatult.

Viiekäigulise õhtusöögi pearoog - imemaitsev!

2. Kaugel on. :( Sinna minnes see 6-7h pole hullu midagi, päev tuleb lihtsalt pikem ja lähedki üldjuhul juba kell 21 magama. (NB! Esimestele päevadele mingeid kontserte või teatrit pole mõtet panna, nagunii on väsimus peal). Tagasi tulles ei saa see keha üldse aru, millal magada ja millal üleval olla. Selles suhtes suurlinnakogemust saab palju kergemini Londonis või Pariisis, kus ajavahe ei märkagi.

Rohkem miinuseid välja tuua ei oskagi.

Tänud

Eraldi tahaks tänada M-i. Arvan, et olime teineteisele väga headeks reisikaaslasteks oma ühiste huvide ja taustaga. Lisaks on meil mõlemal üsna leplik iseloom, oleme paindlikud ja sõbralikud. Sõbralikkus on minu jaoks inimese juures üldse kulla kaaluga ja seetõttu sobis meil M-iga väga hästi. Aitäh, M, kõigi nende juttude, naermiste ning ühiste kogemiste eest!

Ja suured tänud ka lahedate piltide eest!

Teiseks muidugi veelkord aitäh Sandrile, kes meile New Havenis uut maailma näitas. :D See Yale päev oli reisi üks erilisemaid.

Kolmandaks aitäh jälgijatele! Aitäh kõikide lugemiste, kommentaaride ja laikide eest. Aitäh Instagrammi videote vaatamiste eest. Aitäh ütlemast, et loete. Tore, et olete minuga.

Neljandaks aitäh Villele ja Nööbile, kelleta mul ei oleks kodu, kuhu tulla.

Niimoodi saigi see reisike läbi. Üks igati positiivne kogemus. Õnneks on juba uus, mida planeerima hakata. Piletid on igatahes olemas! Uus reis tuleb riiki, kus ma kunagi varem käinud ei ole ja mida blogi parema serva nimekirjast ei leia. Nii põnev!