Kristiga Taani Harryt vaatama

Ei läinud kaht kuudki, kui juba jälle reisil olen. Sel korral on reis küll lühike, aga siiski põnev! Tulin oma sõbranna Kristiga kontsertreisile Taani. Vaatame ära, milline see Harry Styles siis päriselus ka on. :) 

Reisi mõte tuli Kristilt, aga reisi panin kokku ise - mulle lihtsalt meeldib kõik see värk. AirBalticul on Kopenhaagenisse otselennud, seega lennupiletid olidki otsustatud. Õnneks vaatasime juba varem, kus see kontserdipaik täpselt on. Üllatavalt pole see üldsegi Kopenhaagenis, vaid on hoopis Horsensis - 3-tunnise autosõidu kaugusel Kopenhaageni lennujaamast. Lennul oli ka teisi eestlasi, kes kontserdile minemas olid ja mõni neist sai alles lennukil aru, et kontsert polegi pealinnas. :D Harry esineb kahel õhtul ja nemad olid muidugi täna õhtul minemas. On vast lops! Loodame, et leidsid küüdi ning elavad need 3 + 3 tundi sõitu ka üle lisaks kontserdile endale.

Huh, vahel saab see ettevalmistus ikka õigel ajal tehtud. Olin broneerinud auto ja valinud majutuse mitte Kopenhaagenis, vaid Horsensi juures Jüütimaal, et ka pärast kontserdit normaalsel ajal puhkama jõuaks. Well done! Ainuke murekoht oli siis, kui mul autorendis krediitkaardi parool meelde ei tulnud ja krediitkaart pidi kindlasti juhi oma olema. :D Õnneks Swedbanki app aitas hädast välja (+ Kristi, kes mainis, et Mobiil-ID kinnituskood pole mitte mu kaardi PIN, vaid kinnituskood, et PINi näeksin) - huh!

Dr Saara auto: 

Ja nii meie sõit algas. Pärast tunnikest peatusime Circle K-s, et sõidule snäkke hankida. Võtsime hot-dogid, meile anti sellised asjad: 

Üks vanamees naeris kõva häälega, kui mul neid käes nägi. 

Sõit läks rahulikult, sündmustevaeselt. Suurim sündmus oli üle Storebælti silla sõitmine. See suur massiivne ehitis on lausa 6,8 kilomeetrit pikk ja neljarealine, kõrgus merepinnast 256 meetrit. Nagu ulmefilmis... 

No kas pole mitte vinge? 

Kristi valis muusika kogu teeks. Õnneks suhteliselt okei teine, eks ta teab mu eelistusi. Metalit kuulda ei taha jne. Rääkisime juttu, arutasime tähtsamaid ja vähemtähtsamaid asju. Kui on, millest rääkida, läheb aeg ruttu. Pildistamispeatuse tegime ka. Ikkagi rapsipõld ju! Jah, see on veel teemas. 

Meie Bookingust võetud peatumispaik on ikka täielik idüll - väike maakodu Taanis, Jüütimaal. Meri ja rukkipõllud, väikesed külad ning valged talud. No mida muud sa elult veel ihkad? Ideaalne väike puhkepaik. 

Koha omanik tuli meid tervitama ja näitas, kus mis on. Ütles, et oli meile ühe kahekohalise voodi valmis pannud. :D Küsis, kas teeb teise magamistoa ka korda, palusime, et jah, oleks tore. Naeris ja ütles: "Two adults - can be anything!"

See minu oma, Skandinaavia kogu oma headuses: 

Väikeses külapoes käisime ka. Sealt sai kõike alates lilledest lõpetades alusetäite Hellmansi majoneesiga, mida me sel korral siiski ei võtnud. Mina leidsin oma Granola müsli, lisaks tuli korvi võikukraam, 1 vein, tomatid ja mustikad ja apelsinimahl. Normaalne söök. 

Taani külake:

Külapood: 

Tagasiteel loojus päike ja me tegime nii palju pilte. Naersime, et nii hea, kui keegi ei virise pildistamise üle. :D Võtsime rahulikult ja telefon sai veel kümnete piltide võrra rikkamaks. 

Nüüd istume diivanil, joome veini ja vaatame... Eurovisiooni! Ma pole nii kaua seda vaadanud, aastaid. Käib kah, hea taustateema. Mina saan rahus blogi kirjutada. Kristi tegi mulle isegi võikusid. Hea rahulik on olla. Loodan, et teil ka! 

Homme näeme Harryt ja loodetavasti veidi Taanit ka. :) 

Hestia Hotel Haapsalu Spa

Käisime aprilli alguses sõprade ja peredega taas ühel spaa-nädalavahetusel. 

Olin seekord "peakorraldaja" ja mõtlesin, et Haapsalu on lahe koht, ma polnud selle linna spaades kunagi käinud. Võtsime pakkumise nii endisest Lainest ehk praegusest Hestiast kui Fra Marest. Otsustasime siiski Hestia kasuks. 2 ööd Standardtoas koos hommikusöökide ja piiramatu spaakasutusega läks meile kolmele maksma 230 eurot. 

Haapsalu Hestia asub otse Väikese viigi kaldal, seega üsna lähedal Haapsalu südamele, jalutamistee kaugusel nii linnusest kui armsatest kohvikutest, promenaadist ja Kuursaalist rääkimata. Täiesti ideaalne asukoht. Tallinna kesklinnast sõidab sinna üsna täpselt poolteist tundi, Tartust aga paraku üle kolme tunni.

Vastuvõtu lounge:

 

Vastuvõtupäike: 

Nagu mainitud, siis on Hestia Hotel Haapsalu Spa tegelikult endine sanatoorium Laine. Paar aastat tagasi ostis Hestia hotellikett Laine ära ning uuendas nii spaad kui numbritubasid. Praeguseks hetkeks on enamus täitsa viisakas, aga on näha, et päris lõpuni pole asjaga veel jõutud. Süsteem on kohati kummaline, sisse pääseb mitmest uksest, kus ühe fuajees on ripakil pooleldi lahtipakitud jõusaalivarustus jms. 

Näiteks võib koridoris kohata ka sellist vaatepilti: 

Kohe alustuseks peab mainima ka, et parkimiskohtadega on kehvasti, kohe hotelli kõrval parklas on väga vähe ruumi ja kõik sinna kindlasti ära ei mahu. Parkla ise on asfalteerimata, pargitakse mulla ja killustiku peal, märjemal aastaajal kindlasti ebamugav. Kes parklasse ei mahu, peavad parkima ümberkaudsetel tänavatel. Ütleme nii, et on ruumi parendusteks. 

Jalutuskäik parkla ääres: 

Meie ööbisime klassikalises 2-inimese standardtoas. Felix oli meil kaasas, aga mingit lisavoodit me ei võtnud, sest selles magaksin nagunii mina, kui see meil olema peaks. Issi kõrvalt pole see poiss nõus mitte kuhugi minema. Tuba oli kena ja viisakas. Kõigile olid hommikumantlid (Felix küll uppus sellesse, aga ikkagi sai kuidagi selga). 

Kohe kiidan Hestia geniaalset lahendust toavõtmetele - neid ei olnudki! Saime hoopis kummist käepaelad, millega uks lahti piiksutada ning millega pääses ka spaasse ja spaakappe lukustama. No ideaalne! Need kiipkaardid kaovad alati ära ja kui sul see juba on, siis on ju vaja kotikest, kuhu seda panna jne jne. Absoluutselt ideaalne lahendus. 

Meie vannituba: 

Kohe pärast tulekut läksimegi spaaga tutvuma. Pean ütlema, et polnud väga vaimustatud. Ma küll polnud Laines käinud ning ei tea, kui suure töö nad ära tegid, kuid üldmulje oli kitsas ning pime. Interjöör oli tumedates toonides ning aknad olid vaid ühel osal kogu spaast. 

Haapsalu Hestias on 5 basseini ja 5 sauna. On üks suurem bassein suplemiseks, siis on valgustusega mullivann, siis on väga soe 42-kraadine vann, siis on lastebassein ja viimaseks külma veega bassein. 

Mullivann: 

Ülejäänud basseinid olid okei, aga no see lastebassein... Seal polnud ühtegi lõbustust - ei liumäge, ei veejugasid, ei mänguasju... Kusagil pimeda nurga taga ja peidetud. Ääred olid laiad ja teravad, Oliver ja Bella kukkusid sealt kohe. Felix ei nõustunud sissegi ronima, nii ebahuvitav oli. Laste jaoks ei ole Hestia spaa absoluutselt midagi erilist. Lapsed, kes juba ujuda mõikasid, olid muidugi rõõmsad suure basseini ujumisvõimaluste üle, kuid Felix istus enamuse ajast suure basseini äärel ja proovis käega massaažijuga katsuda. Otse loomulikult tähendas see ka seda, et keegi meist pidi kõrval passima, et ta pea ees sisse ei kukuks. #elu

Saunadest olid nad sinna ehitanud kadakasauna, tavalise Soome sauna, aurusauna, muda-soolasauna (ikka koos Haapsalu ravimudaga) ja kergema 60-kraadise sauna, mille klaasakendest võis basseinis toimuvat jälgida. Minu jaoks täiesti piisav. Saunade osas ei ole tõesti midagi ütelda. Proovisime Felixit ka sinna meelitada, ei õnnestunud. 

Kadakasaun vaatega Väikesele viigile - kõige ilusam koht kogu spaas: 

Spaas sai ka süüa tellida - ikka friikaid ja jäätisekokteile ja muud sellist kraami, mis spaade juurde kuulub. Hea võimalus näljaseid lapsi turgutada. Ja khm, ennast ka. 

Haapsalu Hestial on teisel korrusel oma korralik restoran Blu Holm. Seal toimuvad kontserdid, saab pidada sünnipäevi, tähistada koolilõpetamisi või mida iganes muud, mis tähistamist vajab. Reede õhtuks oli see aga absoluutselt täis broneeritud, seega pidime leidma koha hotellist väljaspool. Valisime Kärme Küüliku - restorani, kus olen ka varem korduvalt käinud. Kiviahjupitsad, eriline õhkkond ja rahulik olemine tegi õhtust erilise. Kandiku peale kirjutatud menüü lisas i-le täpi. 

Koju jalutasime vaadates päikest loojumas peegelsileda Väikese viigi kohal. Igatsesin neid Eestimaiseid loojanguid, mis kaua kestavad. Paremad kui Kariibidel... 

Laupäeva hommikul käisime seltskonnaga poolsaare tipus olevat Marienholmi arendust vaatamas. Nii mitmedki meist on arendust rahaliselt toetanud, seega isiklik huvi oli suur. Mulle meeldis lihtsalt ilusa ilma ja ilusate inimestega (+ ühe eriti ilusa koeraga) ringi jalutada. 

Poistel oli lõbus: 

Lõunaks õnnestus meil sinna Blu Holmi minna. Täitsa viisakas koht ja viisakas söök. Hommikusöögi sõime samuti seal, kuid lõunaks tuuniti koht veel pidulikumaks. Jah, täitsa võib minna. Felix veetis osa ajast laua all nagu ikka, aga me ei erutunud sellest absoluutselt. Oleme harjunud. Söögiks tulid nagu ikka friikad ja viinerid. Sellega oleme ka harjunud. Väike vaheldus kodustele täisteratortilladele. 

Õhtul käisime sõpradega aga Hapsal Dietrichis. Kristiga võtsime mõlemad pearoaks kana ja tõdesime, et see ei olnud kohe üldse midagi, mida tahaks teist korda süüa. Poisid nautisid oma roogasid rohkem ning lõpuks parandasid hiiglaslikud torditükid ka meie tuju. 

Dietrichis on tõesti kõige suuremad torditükid, mida näinud olen. Üksinda söömiseks ilmselgelt liiga palju. Teed pakuti Liisu Arro serviisilt, imekaunis. 

Mõlemad ööd läksid meil päris kenasti. Felix küll mingi hetk keeras end H-täheks ja kurtis läbi une, et ta ei mahu ära, aga siis seadsime ta pea-jalad suuna õigeks ning magasime rahulikult edasi. Tehtav, täiesti tehtav. Ma olen õnnelik, et meil see reisimine niimoodi sujub. See on palju loomulikum kui ma kunagi arvasin, et see on. 

Hommikusöögid olid head, selle eest kiidan kogu Hestia meeskonda. Kuna olid lihavõtted, siis pakkusid nad ka värvitud mune ja pashat. Muidugi olid olemas nii pannkoogid, võileivamaterjal (hapusaiaga! hummusega!), peekon, muud saiakesed, müsli ja no kõik muu, mida hommikuti vaja läheb. Igati rahul. 

Hommikusöök vaatega: 

Lapsed mängisid veel veidi mängutoas ja siis hakkasimegi Tallinna poole tagasi minema. Tehtud! 

Kokkuvõtteks ütlen, et Hestia Hotel Haapsalu Spa sobib pigem paaridele, kui perepuhkuseks. Jah, viimane on ka tehtav, aga seal on ikkagi selgeid miinuseid nagu näiteks spaaosa. Muide, ka riietusruumid pole peresõbralikud, st naised ja mehed on eraldi. Mul oli lihtne, sest poisid olid meesteosas ja mina sain rahus omaette olla, kuid üldiselt on see ikkagi miinuseks. Plussideks imekaunis asukoht, päikeseloojangud, normaalsed toad ja hea hommikusöök. 

Õhtune lounge-baar oli ka tore, saime juttu ajada ja lauamänge mängida. 

Järgmiste kordadeni! Mais raporteerin välismaalt. :) 

Kokkuvõte 2023. aasta Kariibi kruiisist

Reisi aeg: 08.03.2023 - 20.03.2023, millest kruiis kestis 09.03 - 18.03 ehk 9 päeva

Reisisin: üksinda

Külastatud piirkonnad: lend Tallinn-Stockholm-Miami-Stockholm-Tallinn, kruiis viis Fort Lauderdale sadamast Grand Caymanile, Arubale, Curaçaole ja Bonairele

Transport: Royal Carribean, selle allharu Celebrity Cruises, laevaks Celebrity Equinox, sinna lennutas SAS

Kokkuvõtteks võib öelda, et sain kõik, mis tahtsin. Minu kõige suurem eesmärk oli kogeda seda tüüpi reisimist ning saada aimu selle olemusest. Sain. Tehtud! Teiseks suureks eesmärgiks oli muidugi Abrahami seminaridel osalemine, mis oli ka juba aastaid unistuseks olnud. Tehtud! Edukas reis. 

Mis selle reisi juures eriti meeldis ehk plussid: 

1. Väga lihtsalt viisil on võimalik näha mitmeid riike. Mina kahjuks oma külastatud riikide nimekirja ühtegi uut kirja ei saanud, aga mõne teistsuguse Kariibi kruiisiga on see vägagi võimalik. Kariibidel on 13 iseseisvat riiki, mida külastades uue riigi kirja saaks küll. Näiteks järgmise aasta Abrahami Kariibi kruiisiga saaksin nendest kirja 4: Dominikaan, Barbados, St. Lucia, Antigua ja Barbuda. Ma tean küll, et eks see kõik üks suur vormi täitmine ole, aga mulle meeldib sellist mängu mängida. 

2. Selline reisimine on kompaktne. Ostad pileti, mille sees on transport, ööbimine ja söök. See, kui palju lisaks tahad kulutada, on enda valik, aga põhimõtteliselt alates sellest, kui laeva peale astud kuni selleni, kui maha tuled, ei pea midagi juurde maksma, kui midagi lisaks ei soovi. 

3. Meeskond ja reisijad on sõbralikud. Turvaline tunne. Kordagi ei kartnud, et keegi midagi varastaks. 

4. Laev on nii suur, et alati leiab nurgakese, kus olla. Samuti on palju variatsioone tegevustes. Kes tahab, ujub basseinis, kes tahab, loeb raamatukogus raamatut. Kujutan ette, et nendel nn perelaevadel on lastele ka väga palju erinevaid tegevusi. 

5. Söök on hea. Vähemalt minu kogemuse järgi tõesti oli. 

6. Kariibid on nii mõnus soe piirkond. Aruba liivarannad olid megad, Grand Caymani arhitektuur ka, Curaçao sarnasus Amsterdamile lausa uskumatu, Bonaire mitmekülgsus rõõmustas ja need sinised veed jätsid südamesse igatsuse.

Mis ei meeldinud ehk miinused: 

1. See on ikkagi üsna piiratud reisimisviis. Okei, laev on suur, aga saartele ei saa jääda kauemaks kui üks päev, enamasti ei näe kõike, mida näha tahaks. Kui tahad ekskursioonile minna, siis oled üks väike mutrike suuremast grupist ja pead grupitempos liikuma. Kohati tundsin end ikkagi liiga kammitsetuna. 

2. Kui oled üksikreisija, siis pead konkreetselt kahe inimese eest maksma, et üksikkajutis olla. Kajuteid ühele inimesele ei ole, vähemalt mitte Celebrity Equinoxi peal. 

3. See kõik on väga ameerikalik. Inimesed on valjuhäälsed, meelelahutus nagu telesaadetes - pinnapealne ja totakas. Kui "wow-hetke" ei ole, siis polekski nagu midagi. Kasiinod, mustkunstnik, stand-up. Kui mul merepäevadel Abrahami seminare poleks olnud, siis poleks viitsinud seal hängida, oleks kindlasti igav olnud. Okei, põnev raamat aitaks või kui tegu oleks näiteks bridžimängukruiisiga. 

4. Temperatuuride vahe jahutatud laevas versus soojas õues on päris intensiivne. On inimesi, kes haigeks jäid. On ka neid, kes noroviiruse said, selle kohta tuli igaühele kajutisse lausa teave, et noroviirus on laevas. Pidi olema tavaline mure kruiisidel. 

5. Kui muidu saab reisida kergema pagasiga, siis tundsin, et kruiisile pidin rohkem kaasa võtma. Seal oli vaja uhkemaid riideid ja rohkem riideid (sest pesu pesemine oli hingehinnaga). Ma olin oma suure kohvri ja seljakotiga isegi tagasihoidlik. Oli üsna palju neid, kellel oli 2 suurt kohvrit inimese kohta. Ka mina kasutasin kõik oma riided ära, koju tulles olid kõik asjad nii mustad, et panin need kohe pessu. 

Kui palju raha läks? 

Lennupiletid edasi-tagasi: koos lisapagasiga 704,44 eurot
Laevapiletid koos seminaritasuga: 3610 eurot (413 sellest seminaritasu)
Majutus Miamis 2 ööd tulles ja minnes: 120 + 220 eurot ehk 340 eurot 
Etteostetud ekskursioonid saartel kokku (4 tk): 198,5 eurot
Uber kogu reisi ajal: 72 eurot
Rongi- ja bussipiletid: 40 eurot
Väljas söömine kogu reisi ajal: 219 eurot
Mopo rent päevaks: 50 euri
Sissepääsupiletid: kokku ca 50 euri
Kingitused: kokku ca 150 euri
Parim internet laeval: 120 eurot

Tipid: ca 100 eurot

Umbkaudne kogukulu: 5655 eurot 

Nüüd seda vaadastes olen isegi üllatunud ja seda positiivselt. Arvasin millegipärast, et läks üle 6000 euro. Väga hea! Üksinda reisides on kulud suuremad, kui kahekesi. Kahepeale oleks per inimene hind kindlasti väiksem tulnud, sest juba majutuse ja osa transpordist saab kaheks jagada. 

Mis teie arvate, kas on liiga suur summa, üllatavalt väike või just paras? 

Õppetunnid sellel reisil: 

1. Kui reisid üksinda, siis võta endale pihustatav päikesekreem kaasa, nii saad selja ka kaetud. :D 

2. Intensiivse suhtlusega perioodil on üksikkajut hädavajalik, absoluutselt ei kahetse seda raha, mille selle alla panin. Ei kahetse ka seda 220 eurot, mille eest endale viimaseks ööks hotellitoa võtsin. 

3. Ilma aknata kajut on okei. Pole ideaalne, aga pole ka midagi hullu. Nagunii olen terve aja kusagil päevavalguse käes. Võiks vabalt sama uuesti võtta. 

4. Üksinda reisimine sobib mulle, kuigi nüüd tunnen jälle, et tahaks rohkem perega koos olla. Ma ei tunne, et sellist reisi igal aastal vajan. Kord mõne aasta jooksul on okei. 

5. Ameerikast on nüüd mõneks ajaks isu täis, paar aastat pean puhkama enne, kui uuesti sinna minna saan. Sel sügisel vaatan kaugemale kagusse, aga tegelikult on viimasel ajal rohkem Lähis-Ida tõmbama hakanud, kuidagi kohe on selline tunne. 

6. Sularaha peab kaasas olema, et tippi maksta. Kohutavalt tüütu, aga ikkagi Ameerika. Kortsutad oma viieka kokku ja siis "delikaatselt" poetad ühele ja teisele. 

7. Hea on, kui tutvud kohapealse eluga enne kruiisile minekut, mitte pärast, sest esiteks siis ei ole nii suurt jama, kui lennud hilinevad ja teiseks, pärast kruiisi on väike väsimus sees. Edaspidi ma tuleks paar päeva varem ja läheks samal päeval koju tagasi. 

Kokkuvõttes võin öelda, et reis meeldis, aga sellist iga-aastast kruiisitajat minust tõenäoliselt ei saa. Ka Villelt küsisin, et kuidas tundus, ta ütles, et need laevapäevad oleks liiga igavad tema jaoks. Samas Kariibi muid saari tahan ikkagi näha ja väiksemate laevade loksutamine mind ka ei tõmba, seega mingi hetk tuleb uuesti minna nii või teisiti. :) Lennukiga on ka võimalik muidugi. 

Igatahes, aitäh kõigile taaskord lugemast ja laikimast ja kommenteerimast! See tõi mulle palju rõõmu. :) 

Järgmiste seiklusteni! 

Saara