Tere, Island!

Tere taas, hea blogilugeja! Nagu pealkiri juba ütleb, võib meid praegu leida Islandilt. 

Miks Island? Sest see on äge! See loodus nende paljuvaadatud piltide peal tundus nii vinge. Samuti tundus meile Villega, et Island on just sobiv koht, kuhu kahekesi minna - piisavalt lähedal, et nädalaga käidud saaks ja samas piisavalt kaugel, et eriline oleks. Palju matkamist! See on kahekesi eriti eriline, sest poisiga koos on meil matkata hulga keerulisem - tema väikesed jalakesed ei püsi meie tempos ja meie käelihaste kasv ei püsi tema kaalutõusuga samuti teps mitte samas tempos. Kahekesi matkamine on parim. 

Seega - Island. Seekord pakkus kõige paremaid aegu Finnair, millega siis hommikul kell 6 Tallinnast Helsingisse sõitsime ja kell 7:10 juba edasi Islandi pealinna Reykjavikki põrutasime. Ümberistumiseks oli aega vähe ja väravaid pidi läbima palju (9. jõudsime ning 34. pidime järgmisele minema), aga saime hakkama. Higiste ja väsinutena, kuid saime hakkama. 2 veidi vanemat Eesti paari jõudsid ka. 

Lennukis kuulasime mussi, raamatuid ja magasime. See kulus väga ära, sest äratus oli siiski kell 4 ja unetunde tuli kokku alla 6. Lennukiuni veidi korvas. 

Mõtlesin reisi planeerides pikalt, et kas teha jälle matkabussireis või olla majutusasutustes. Valisin viimase. Ühelt selle pärast, et just seda va matkabussireisi me sügisel Austraalias ja Uus-Meremaal kogesime ning teisalt selle pärast, et ega see hinnavahe tavaliste majutustega nii suur ei tulnudki. Ville sai hoopis ühe hea diili 4-veolisele Suzukile, seega tema on meie sõiduriist järgnevaks nädalaks. 

Rendiauto kättesaamise ajaks polnud me tegelikult veel korralikult söönud, seega sõitsime lennujaamast otse Islandi pealinna Reykjavikki - linna, kus elab 140 000 inimest - üle 3 korra vähem kui Tallinnas. Noh, tegelikult elab kogu Islandi peal vähem rahvast kui Tallinnas. :D Samas on Island jälle üle 2 korra suurem kui kogu Eesti. Üsna hõre, onju? 

Me mõlemad Villega imestasime, kui nostalgiline see õhkkond siin on. Selline... Põhjamaa. Suvi. Natuke Soomet ja natuke Rootsit ja natuke Haapsalut. Väljast külm ja seest soe - armas. 

Esmalt heitsime pilgu Reykjaviki kõige kuulsamale kirikule ning kogu linna ühele põhilisele vaatamisväärsusele - Hallgrimskirkjale. See luteri kirik on 74,5 meetrit kõrge olles kogu Islandi üks kõrgemaid ehitisi. Selle orelikujulise kiriku ehitamine võttis 41 aastat. 

Sisemus on samuti kena, kuidagi puhas ja sügav:

Sügav oli ka meie nälg selleks hetkeks. Olin meile välja guugeldanud restorani nimega Loki (tervitusi kõigile muistendi- ja superkangelastehuvilistele!): 

Lihtne hommikusöök, kokku maksis 40 eurot. 

Jah, Island on kallis. Arusaadav, kõik tuleb ju sisse transportida ja mitte lähedalt. Sama teema oli Hawaiiga. Eraldatusel on hind ja kahjuks pole see mitte väike. 

Jalutasime linna peal ringi ning vaatasime inimesi ja maju. Kõik ilusad!

Kuulus viikingilaeva meenutav skulptuur Sun Voyager oli ka väga ilus: 

Nii, otsustasime, et linnast piisas. Me tulime siia ikkagi eelkõige looduse ja matkamise pärast. Seadsimegi end Islandi esimese matka suunas teele. 

Tšau, Valdis!

Ah, need vaated! Island on nii Suur. Hoomamatult suur ja lage ja võimas ja tühi. Ja ilus, oh nii ilus. Eriline ilu oma suuruses ja tühjuses. 

Matkama läksime Thingvelliri rahvusparki kose juurde nimega Öxarárfoss. Need nimed siin lihtsalt... :D Kogu see keel on kummaline, alguses tundus kuidagi slaavipärane isegi, nüüdseks pigem susisev rootsi keel. 

Võtsime kerge 4,8-kilomeetrise raja ning me polnud sugugi mitte ainsad. Rahvast oli päris palju, tegelikult. Aga ega see meid ei seganud! Sammusime ja nautisime maastikku ning rääkisime rahus elust-olust, mõtetest, plaanidest. Nii mõnus on seda ühendust tugevdada. 

Raja lõpus oligi see kosk nimega Öxarárfoss. Väga ilus teine! Mustad laavakivid ümber ja palju vett. Matkarajad sinna olid ka ideaalses korras, vetsud raja ääres imepuhtad. See riik on ilus JA korralik - mida muud sellelt elult tahta? 

Tore matk oli, kokku kestis umbes 1,5 tundi, ideaalne väike liigutamine. 

Edasi tegime katsetust ja sõitsime mitte mereäärset, vaid mägedevahelist teed pidi edasi. Õnnestus, kuigi Waze arvas teisiti. Jah, mingi hetk oli kruusatee, kuid meie neljaveoline vedas ilusasti välja. Ilmselt kevadel seal küll sõita ei saaks, teed on vee all. Praegu oli kuiv. 

Meil oli tegelikult plaan hommikul kohe sinna kuulsasse sinisesse laguuni minna, aga avastasin eelmisel päeval, et seal on eelbroneeringut vaja ja loomulikult olid piletid otsas. Ikkagi Islandi kõige kuulsam vaatamisväärsus... Aga mis seal ikka, otsisime oma majutuskoha juures teise kuumaveeallikatega spaa ning läksime hoopis sinna. Maksis ka poole vähem! 

Allikad on tõesti kuumad, üle 100 kraadi, kõik podiseb ja aurab: 

Spaas oli umbes 5 basseinikest erinevas temperatuuris sooja veega. Kõige "külmem" oli 37 kraadi ja soojem 42 kraadi. Nagu väikesed Jaapani vannid seal. Nunnu ja lõõgastav. Ainuke asi, mis mind isiklikult ei lõõgastanud, kuigi oleks tahtnud, oli aurusaun. Ootasin üsna sarnast kogemust nagu Eestis - tõmbab lõõrid lahti ja hea ning mõnus on. Aga no teate... See aur oli ju samuti maapõuest pärit! See oli see sama mädamunahaisune väävlikas. Õudne! :D Mina tulin kohe sama teed välja, Ville ikka istus natuke. Ütles, et polnud nii hull. Sorri - oli ikka küll! 

Õnneks söögiisu ei kadunud sellest haisust. Mina võtsin burgeri ja Ville mingi valge kala. 57 euri kokku: 

Majutuskoht on meil sellel ööl kogu reisi kõige tagasihoidlikum - lihtne väike kämpar. Mulle väga sobib. Vihma hakkas ka sadama ja nii me puhkame. Me oleme päris väsinud ikka...