Pärast üleeilset suurt ringikäimist võtsime rahulikult. 10,5 tundi und! Oh, mis õnnistus. Ikka täiesti puhkuse tunne juba. Ilm, nagu ikka, oli kehva. :D Just meie siinoleku ajal pidi olema vihmane ja pilvine. Aga no mis meil sellest, teeme ikka limonaadi.
Limonaadiks otsustasime, et läheme spaasse! Eestlastena oskame spaad hinnata ja polegi kunagi ju üheski Šveitsi spaas käinud. Saas-Fees pidi neid olema vähemalt 3, aga läksime sinna, mis ainukesena lahti oli. Kusjuures tahtsime proovida veel ühte teist, aga ei saanud kohe aru, kas see on lahti või ei. Mida teie arvate, kui sildil on "Oleme kinni kuni 25. maini," siis kas 25. mail on juba avatud või ei? Selgus, et ikkagi ei ole. Märkus endale: kui kunagi enda ettevõttele samasuguse sildi panen, siis kirjutan alati "Alates...". Järgmine kord läheme siis sinna 5-tärni hotelli omasse, kuhu praegu ei saanud:
Aga okei, läksime siis ühte lihtsamasse, mis juba paar päeva lahti olnud oli. Registraator hoiatas küll, et vesi pole basseinis veel täitsa soojaks läinud. See on muidugi kummaline, eriti Šveitsi kohta. Eestis pole kunagi kuulnud, et külma basseiniveega spaa üldse lahti oleks tehtud. Või teie olete?
Spaa koosnes kahest osast: basseiniosa ja saunaosa. Felixit saunaossa ei lubatud, see tehti kohe selgeks. Noh, pole hullu, arusaadav ka. Otsustasime Villega, et teeme siis kordamööda saunades käimist. Alustasime kõik koos basseinidest.
Spaa oli üsna tagasihoidlik - üks suur bassein, üks toru, üks mullivann ja üks lastebassein. Eks oleme harjunud Eesti spaadega, mis hiilgavad hea ja paremaga, aga noh, Eesti spaades pole jälle sellist vaadet. Seda ei ületa küll mitte miski.
Okei, võib-olla soe vesi ületaks. :D Suures basseinis oli veel külmem kui meie esimesel päeval seal Itaalia Maggiore järves. Eip, mina sinna sisse ei astunud. Ville ujus veidi, me hängisime Felixiga lastebasseinis, kus, tuleb tunnistada, minu jaoks samuti piisavalt soe ei olnud. Felix nautis liumäest alla laskmist ja niisama sulistamist. Liumägi oli ka ainuke atraktsioon. Jep, Eesti spaad on way palju paremad. Samas olen üsna kindel, et kui meil sellised mäed oleks, siis ei viitsiks ka spaadele nii palju panustada.
Kui Ville saunades ära käinud olime ja meie Felixiga juba üsna kananahal seal poolsoojas lastebasseinis, tegime vahetust. Arvasin, et poisid lähevad kohe koju, kuna Felixil oli tegelikult ka päris külm. Ville rääkis aga pärast, et nad olid veel tund aega mässanud ja möllanud. Ville kohe oskab seda poissi naerutada, mingeid tobedaid mänge välja mõelda jne. Isad I guess...
Meie aga nautisime Triinuga sooja sauna:
Kõige kummalisem kogu spaaelu juures oli tõsiasi, et saunades olid ujumisriided KEELATUD. See tähendab, et oli kohustuslik olla alasti. Rätiku võisid ümber võtta, aga see kohustuslik ei olnud. Ja loomulikult räägime me segasaunadest, eksole. Oh, ma olen ikka liiga konservatiivne sellise asja jaoks. Triin rääkis, kuidas vabalt võib olla, et lähed näiteks vallavalitsusse mingeid dokumente ajama ja siis pärast näed seda sama meest palja alaosaga saunas istumas nagu ühel ta tuttaval juhtus. Naistesaunas ma võiks alasti olla, aga segasaunas võõraste (vana)meestega - tänan ei.
Aga lõpuks ma muidugi alasti sinna läksin, rätikut hoidsin kiivalt ümber. Vaated kustutasid ebamugavustunde. :)
Õnneks saunades oli ka väga vähe inimesi. Hooaeg pole ikkagi veel korralikult alanud ja oli kolmapäeva hommikupoolik, kus enamik inimesi tööd teevad. Käisin isegi alasti seal külmas (!) mullivannis ja lasin Triinul endast Instagrami jaoks pildi teha. :D Ma ikka ei suuda uskuda, kuidas see võimalik on, et võõrad kõik selles mullivannis seal alasti istuvad. Hea, et me ainukesed olime.
Pärast vaadete ja sooja nautimist, lugude rääkimist ning maailma asjade üle arutamist, tulime koju. Emma tahtis tudu-jalutuskäigule ning jätkasime oma jutte küla peal ringi kõndides.
Kui vanasti oli mu jaoks reisi tipphetkeks uute kohtade nägemine, siis nüüd pean ütlema, et see on uute kogemuste jagamine ja head vestlused. See, millest rääkisime, jääb mu sisse kauemaks kui vaated nendele võimsatele mägedele, olgugi, et need on nagu filmist.
Meil on Triinuga nii palju ühist. Sarnane elukäik, sarnased kogemused. Lapsevanemlus liidab ilmselt rohkem veel kui muud asjad. Mul on nii hea meel, et pärast mitut aastat, kus teineteise radarilt kadusime, sattusime juhuslikult Vanemuise mäel taas kokku ning alates sellest pole enam sidet kaotanud. Midagi minus ütleb, et jääme suhtlema kuniks teisele poole rändame. Ja võib olla, et veel ka pärast seda.
Nalja saab muidugi ka, kasvõi kohalikku. No vaadake seda kaunist-kaunist reklaami. Kui see oleks kusagil mujal, kui siin, siis arvaksin, et on tehtud meelega "halvaks", siin aga...
Veetsime väljas mitu tundi, Emmakene magas ilusasti. Oh, see Saas-Fee, kui ilus sa oled.
Kodus vaatasin natuke aega põnne kuniks teised toimetasid. Ville pesi pesu, Triin tegi süüa ning lisaks sellele arutasid Tomiga ehitusasju. Ma üldse ei kadesta seda stressi, mis ehitamisega kaasas käib. Kõik detailid, võimalused, järjekord, asjade saadavus + need Šveitsi tobedad reeglid nagu see, et kell 12-13 iga päev on töötamine keelatud jne. Samas usun, et tulemus tuleb kindlasti selline, mis on vaeva väärt. Hoian neile täiega pöialt. Ja ise tšillin kahe mupsikuga, üks nunnum kui teine. Veidi pean Felixil ainult silma peal hoidma, et ta mänguhoos Emmale otsa ei jookseks või midagi. :D
Kallistada tahab küll palju:
Kui Emma tudule hakkas sättima, käisime meie Felixiga veel mängukal. Sellel poisil on nii palju energiat, et pea võimatu on õhtul magama saada, kui päeval õues pole käinud. Niimoodi me siis uitasime mööda aasasid ja turnikaid. Oli väga lõbus!
Õhtu veetsime neljakesi juttu ajades. Tore, et Tom ka Amsterdamist, nende teisest kodust, tagasi oli. Taaskord - vestlused on need, mis jäävad. Need on need, mis muudavad elusid ja kujundavad tulevikku.
Homme jälle. :)
No comments:
Post a Comment