Taustsüsteemid

Ma ei ole oma elus kunagi suur üllatuste fänn olnud. Mulle meeldib planeerida ja täpselt teada, millal ja kuidas midagi juhtub. Ei vaja, et keegi või midagi mind positiivselt üllataks. Piisab, kui on huvitav. Eile aga oli just selline positiivse üllatuse päev, mida ei vahetaks küll ühegi plaani vastu. Nimelt tegime eile M-iga midagi, mis meie esialgses Excelis ei olnud - läksime sõbrale külla!

Grand Central Terminal New Yorkis

Sander on elanud Connecticutis juba 8 kuud. Connecticut on väike osariik kohe NY kõrval, väiksuselt kolmas kogu riigis. Sander elab linnakeses nimega New Haven. Enamik eestlastest pole nii osariigist kui linnast ilmselt kunagi midagi kuulnud. Küll aga teavad paljud Yale ülikooli ja see ongi põhjus, miks Sander praegu USAs on - ta teeb oma järeldoktorit Yales.

Viisime Sandrile New Yorki must-valge signatuurküpsise

Yale on muidugi nimi, mis kõigi tuupurite südamed veidi kiiremini põksuma paneb - ikkagi Ivy League kool ja maailma tipus. Ka meie M-iga ei suutnud oma nohikuvaimustust alla suruda, kui Sandrile külla sõitsime. Üks omadest nii kõrgel kohal! Milline privileeg on seda oma silmaga näha. :)

New Yorkist saab rongiga New Havenisse 2 tunniga

Sandrit tean tegelikult kaua, üle 16 aasta kindlasti. Olümpiaadilastest kasvasid sõbrad ja nüüdseks juba ka kolleegid. Oleme lausa kolmekordsed koolikaaslased! Ma olen alati imetlenud Sandri võimet fokusseerida kindlale teemale ja siis sellega süvendatult tegeleda - ikkagi üks maailma liikumapanevamaid jõudusid. See sama fookus ta nüüd Yale'i viinud ongi - kas pole mitte inspireeriv? Muide, kes ei tea, siis järeldoktor tähendab seda, kui oled ära teinud oma doktorikraadi (teaduskraadi, mitte arstikraadi, kuigi ka see on Sandril olemas) ja siis lähed veel kaugemale ning programmi raames jätkad oma uurimustööd kellegi kindla professori juhendamisel.

Sain isiklikult sellest tassist teed juua! 

Kogu seda eelteadmist arvesse võttes olid meie lootused New Havenile suured - uhked teaduslaborid, ühiselamud, piimajõed ja pudrumäed. Suur oli meie üllatus, kui saime aru, et New Haven on ikka päris geto ja piimajõgedest ning pudrumägedest on asi kaugel. :D Arusaam algas juba sellega, et Sander saatis meile juhised, kuidas kohale tulla ning juhistes oli kirjas, et oodaku me teda rongijaama sees ja mitte tänaval. No kas see tõesti saab nii hull olla? Uskumatu, aga oligi. Rongijaam ise oli ilus, kuid seda ümbritsesid prügiga ülekuhjatud tänavad ja no ikka väga kahtlased isikud ringi liikumas. Bussipeatustes võis näha selgelt narkouimas rahvast ja Sander ütles, et pimedas ei liigu ta kunagi jala, vaid alati taksoga, isegi kõrvaltänavas asuvasse poodi ei lähe ilma autota. Meie roosa mull sai kiiresti lõhutud.

Sandri töökoht - ainult pildi järgi ei arvakski, et kusagil kahtlases kandis asub...

Turvalisuseküsimus on nii terav, et tänavatele on pandud iga 20-30m taha siniseid tulukesi ning kastid, millel nupuvajutusega saab otseühenduse kohaliku politseiga. Kõige krooniks rääkis Sander, et tema kortermajast 50m kaugusel lasti eelmisel ööl inimene maha. No mis elu?

Näete sinist tulukest kastiga?

Yales elavadki inimesed kahes täiesti erinevas maailmas. On neid, kes kuuluvad maailma tippu - teadlased, arstid, juristid, professoreid igalt erialalt ja on neid, kes oma aega alkopoe ja pandimaja juures veedavad (viimane, kusjuures, pidi olema koht, millest möödagi kõndida ei tasu - liiga ebaturvaline). Yale ülikool on küll New Haveni suurim maksumaksja ja tööandja, kuid linn ise on ikka väga vaene. Teadlased ja arstid elavad New Havenist kaugemal äärelinnadest ja tulevadki linna vaid autoga, pargivad auto parkimismajja ja lähevad kohe tööle. Õhtul istuvad autosse ja sõidavad koju. Linn ise piirdubki vaid autoaknast nähtuga.

Ühiselamu. Täielikult turvatud of course. 

Usukateeder

Ka Sander ütles, et ega ta siia ilmselt kauemaks ei jää kui järeldoktor nõuab. See on täiesti arusaadav. Samas - kui inimene on valmis selliseks ohvriks elukorralduse osas, siis peab alati vaatama seda teist külge. Yale on ikkagi maailma tipus - need inimesed ja teadus, mis seal tehakse, on hoopis teisest liigast. Sandri laboris pidi olema mitmeid toredaid ja tarku inimesi, enamik väljaspoolt Ameerikat. Yale on koht, mis pead kokku kogub ja sealt need tulemused tulevad.

Au ja uhkus

Yale kõige kuulsama arsti Harvey Cushingu kollektsioon, millest enamuses on tegu formaliinis istuvate inimajudega

Selles klubis kohtusid esimest korda Hillary ja Bill Clinton

Lisaks Yalele on muidugi Ameerikakogemus ise - kui lahe see on, et Sandril on võimalik süvitsi kogeda siinset elu. Rääkisime eile väga pikalt erinevatest Ameerikas elamise külgedest. Turistina saad sellest riigist ikkagi ju vaid kerge maigu suhu, koha peal elades näed ka paljusid muid külgi. Näiteks seda, kui palju siin riigis loodust saastatakse. Kuidas lõuna söömine päris taldrikult võib olla täielik erand ja kuidas 2 pudeli koka ostmisel antakse sulle kaasa 4 kilekotti - 2 iga pudeli jaoks. Kuidas toit on üle kallatud maisisiirupiga ja inimesed on suhkrust ja muudest tugevatest maitsetest täielikult sõltuvad. Samuti tugevatest emotsioonidest...

2017. aastal valminud ühiselamu - emotsioon peab ikkagi olema ju "vana ja uhke"

Ameerika on tõesti robustne riik. Kasvõi sisekujundus. Sandri korteris oli klassikaline USA interjöör - ebamäärased halli/beeži värvi seinad, vaipkate maas ning täiesti viimistlemata "servad". Seda on raske kirjeldada, kui pole ise näinud. Eestis on näiteks lagi ikka lihvitud, siin näeb pahtlijälgi igal pool. Eestis on tavaliselt ilusad põrandaliistud, siin on värviga mökerdatud üle serva ja kõik pintslijooned on näha. Odav mööbel on tehtud metallist, mitte puitplaadist nagu Euroopas. Väikesed asjad, aga see peegeldab kogu ühiskonda - tugevate emotsioonide riik, mis jätab detailidele ja tundlikkusele vähe ruumi.

Meie lõuna New Haveni Little Italys, väga kuulus restoran, ootasime lausa järjekorras 

Inimesed pidid selle pitsa jaoks New Yorgist kohale sõitma. Imelik. Eestlastena andsime pitsadele hindeks "normaalne".

Ja vaatamata kõigele on siin ikkagi nii palju toredat. Kui oled haritud ja sul on hea töökoht, siis üldiselt rahale enam mõtlema ei pea. See raha hulk, mis siit läbi voolab, on ikka meeletu. Amazonist tulevad asjad kohale kahe päevaga. Klienditeenindusel on tase, millest allapoole ei laskuta - on näiteks mõeldamatu, et poemüüja sulle "idioot" ütleb. Eestis ikka juhtub... Arsti ja teadlasena on positiivne, et pidevalt alustatakse uusi kliinilisi katseid ning ravitiimi kõik osapooled on tihedas koostöös. Artikli avaldamiseks sa kõigepealt helistad ajakirja ja ütled, et ma olen see ja see Yale ülikoolist ja nüüd kirjutan artikli - absoluutselt erinev meie Ida-Euroopast. Teadlastest lugejad mõistavad. Sander läheb peagi lastearstide konverentsile ettekannet tegema, kus osalejaid on 8000 - oleks see võimalik ilma Yaleta?

Keegi rikas perekond suunas oma raha sellesse saurusesse, et lapsi inspireerida

Majad, kus elavad enamik järeldoktoreid

Eile oli nii silmiavav päev. Ma olen väga tänulik Sandrile, et ta meile New Havenit ja Yale'i tutvustas ning oma muljeid jagas. Meie saime omalt poolt pakkuda vaheldust rääkides keeles, mille nüansid on teada. Samuti sain ise väga hea peegelduse omaenda elukorraldusele - ka mina käin välismaal tööl, elan väga sarnases korteris ja igatsen tihti koju. Tore on teada, et samasugust elu elatakse ka väljaspool Eesti-Soome suunda ning mudelid on samad. Kogu asja võlu ja valu piirjooned joonistusid taaskord väga selgelt välja.

Saate imetleda mu häid photoshopioskuseid - muutsin M-i vaimuks :D

Elu on lõpmata ilus ja suur ja huvitav ja raske ja kerge ja põnev kõik korraga. Järgmise korrani, Sander, Yale ja New Haven!