Kokkuvõte Iirimaa reisist

Juba nii mitu päeva on lubatud tähtajast üle läinud, et isegi piinlik vabandust paluda. Panen parem ühe ilusa pildi...

See pilt oli meie esimeselt täispikalt päevalt Iirimaalt. Nüüd aga kirjutan reisi lõpust.

Tõusime kolmapäeva hommikul kell 5.30 (tegelikult tõusime tänu majaperenaise äratuskellale isegi 4.20). Olime küll uimased, aga saime siiski ilusasti lennujaama ja auto tagastatud. Küll meie autoke teenis meid ikka hästi. Mina küll alguses muretsesin kõvasti selle vasakpoolse liikluse pärast, aga tegelikult läks kõik imeliselt. Vasakpoolne liiklemine on täiesti võimalik ja pooltki mitte nii hirmus, kui ette kujutasin. Loomulikult peab kogu aeg meelde tuletama, et paremale keerates tuleb reastuda kõige vasemale poole, et esimene käik on endast eemale ja mitte enda poole, et suunatuli käib parempoolsest kangist jne. Ise sõitsin küll vaid korra baarist koju, kui vabatahtlikult olin nõus õllest loobuma, aga see oli väga tore kogemus niimoodi valel poolel sõita. Meie rendiautoks oli Seat, mis sõidutas meid väga ausalt, mahutas palju ja nägi normaalne välja ka. Väike pildike:

Lennukireis möödus samuti probleemideta. Siin üks pilt Villest, kes näitab mulle, et aknast oli näha lennukite vahel ringikalpsavaid küülikuid.

Jänestest lennurajal hoolimata tõi Ryanair meid ilusasti tagasi ja nägime taas päikest ning helesinist taevast järjest üle kahe tunni siramas. Kuigi, olgem ausad, mägede puudumine tegi päriselt ka veidi kurvaks.

Teen siis ka klassikalise plusside-miinuste ringi.

Iirimaa plussid:

1. Loodus on imeline. Ma pole vist üheski riigis nii palju rohelust näinud. Iirimaa on ideaalne koht, kuhu matkama minna (kui pisukest vihma ja tuult ei karda), vaated on avarad, meri on ilus ja ruumi on palju, isegi vaatamata sellele, et inimesi peaks kogu saarel olema lausa 6.4 miljonit ja asustustihedus võrreldes Eestiga kolm korda suurem.

2. Inimesed räägivad "õiget" keelt. Väga elitaarne minust niimoodi öelda, ma tean, aga inglise keelt mõistvatele maailmaränduritele väga mõnus kodune koht. Tegelikult iiri keel ise ei ole üldsegi arusaadav, sest kuigi kogu meie reisiseltskond arvas, et tegemist on inglise keele murdega, siis päriselt on tegu ikkagi hoopis millegi muuga, need sõnad ei meenuta isegi kaudselt inglise keelt. Aga õnneks siiski rahvas kodus peamiselt ikka inglise keeles räägib ja asja-ajamine oli meeldivalt lihtne.

3. Inimesed on sõbralikud. Tõesti, armsamatest armsamad lausa. :) Iirlaste külalislahkus ei ole liialdus. Samas ei ole nad ka ülevoolavalt soojad, pigem just eestlastele sobivalt mõnusad - tulevad küsima, et kuidas läheb ja kes oleme, aga ennast peale suruma ei hakka kunagi. Minu meelest üsna meie moodi.

Sõbralikud meie:

Iirimaa miinused:

1. Ilm. No mis muu, eksole? Tegelikult meile kõigile meeldis, et ei olnud kuum ja sai normaalselt matkata, aga lauspäikest kahjuks igapäevaselt näha on ikka haruldane. Kes rannapuhkust otsib, siis ärge Iirimaale minge. Samas mõnusat matkailma leiab suvel ikkagi ilmselt päris tihti, olgu selleks siis kasvõi paar tunnikest päevas.

Meie vihmas:

2. Raha. Iirimaa on ikka veidi kallim kui Eesti, eriti Põhja-Iirimaa oma naeltega. Kuigi linnad on nüüd 2008. aasta majanduslangusest väljas, siis maapiirkonnad ei olegi päriselt taastunud ja neilt üksikutelt turistidelt tuleb võtta, mis võtta annab. Nii söök kui ööbimine maksavad ikka omajagu. Samas tekkis ka veidike kaastunne ning mul ei olnud kahju nendele armsatele inimestele seda raha jätta.

Ainult aasia turiste on piisavalt, kes kõik kohustuslikke vaatamisväärsusi kaema tulevad:

3. Kuigi see üks kord valetpidi rooliga autoga valel pool teed sõita oli äge, siis vasakpoolset liiklust loen ikkagi miinuseks. Õnneks sõitsime me peamiselt maateedel, kuid need olid jällegi tühjusest hoolimata maru kitsad ja vastutulevast autost möödasaamiseks pidi üsna sageli hoo maha võtma. Linnades me palju ei käinud, kui, siis sellistes:

3 plussi ja 3 miinust, rohkem ei oskagi välja tuua. Siis veel reisi maksumus: lennupiletid 120 eurot inimene, ööbimine kokku 162 eurot inimene, auto koos kütusega kokku 67 eurot inimene. Söögi peale me üle 25 euro päevas ei kulutanud. Laias laastus umbes 450 eurot selle 5 päeva eest välja käisime. Minu meelest päris mõistlik hind isegi, kuigi kohapeal tundus poes ja restoranis üsna kallis olevat. Neljakesi auto võtmine teeb reisi märkimisväärselt odavamaks.

Üldse tahan öelda, et sõpradega reisimine on nii tore. Muidugi tuleb rohkem kompromisse teha kui kahekesi reisides (nt mida teha, millal tõusta ja kuhu sööma minna), aga samas on ikka väga põnev ka, sest saab igasugu huvitavatest teemadest rääkida, palju parema jõuga õhtul välja minna (me Villega ilmselt ei oleks kahekesi kuhugi viitsinud minna ja kui oleksimegi, siis oleks üsna pea tagasi tulnud) ja rohkem asju päevas tehtud, eriti, kui reisid aktiivsete inimestega nagu Kaidi ja Karpa. Paaridena reisides on ka see tore, et saab aeg-ajalt kahekesi olla ja see on kõigile väga okei.

Nüüd tänuring:

1. Reisikaaslased. Aitäh Kaidile ja Karpale selle eest, et panid ette minna neljakesi koos reisile ning majutuse ja marsruudi valimise eest ka (super töö, Kaidi!). Ville organiseeris autorendi ja mina ostsin lennupiletid. Koostöö missugune! Aitäh, sõbrad!

2. Ville isale aitäh kassitoitmise eest! Nööp oli väga rõõmus lisatoidu üle. :)

3. Suur tänu lugejatele ja kirjutajatele! Te olete mu peas ja mu südames! <3

Süda on soe nagu selle lamba vill:

Lõpetuseks veidi naljapilte.

Due to sheep worrying:

Prosecuted???

Veitsa naljakat õlureklaami:

Sooja kaka pilt (hehehe, vahel ikka nii lapsik...):

Misasju nad seal vetsus müüvad, ma isegi ei tea:

Ja siis mu lemmikpilt suveniiripoest:

Lähen nüüd kuulan veelkord iirlaste kohalikku hümni John Denveri "Take Me Home, Country Roads" ja liigun sujuvalt üle järgmise reisi plaanide juurde. :)

Kallid ja paid!